Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

2(13)

korteriomandi osaks olevad eluruumid ei ole kasutuses, mille tõttu ööl vastu 10. märtsi 2016 lõhkenud külmavee kraanist voolanud vett ei saanud keegi tõkestada. Kostja tekitas hagejale märkimisväärset varalist kahju. Hageja korteris on rikutud laed, seinad, tapeet, siseuksed, laminaat- ja aluspõrand. Korteri siseuksed ja laminaatparkett on paisunud. Korteri põranda lauad, prussid ja laminaat vajavad väljavahetamist, korteris levis hallitus, mis juba mõjutab hageja tervist. OÜ Estvalg Servis hindamisakti kohaselt on tekitatud kahju 4620 eurot, koos tasuga eksperthinnangu koostamise eest 4680 eurot. Kostja keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest.

Kostja vaidles hagile vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 10. märtsil 2016 veeavarii toimus. Kostja esindaja käis ka ise kohal ja fikseeris avarii toimumiskoha. Purunenud torustiku osa asub küll kostja korteriomandi reaalsoas, kuid nimetatud torustiku osa on korteriomanike kaasomandis. Korteri reaalosa, s.o WC-d, läbiva püstaku šahtis asub veetorustik kogu hoone ühtse veesüsteemi tarbeks, st korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud seadmed. Veeavarii põhjuseks oli veemõõtja küljes asuva veetoru purunemine. Püstakus asetsevad veetorustikud algavad keldrist ja lõpevad viiendal korrusel. Allasuunduv veetoru hargneb ja sellest saavad oma veetarbe kõik korterid. Püstaku alumine ots on lahti ja seega võimaldab veelekke tekkimisel põhivoolul pääseda korteritest mööda. Sellest eripärast tulenevalt on ebaselge, kuidas on sattunud vesi hageja korterisse. Kostja ei ole VÕS § 115 lg 1 tähenduses kohustusi rikkunud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt ei saa võlgnikult nõuda kahju hüvitamist, kui ta oma kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Hageja peab tõendama, et kostja on toime pannud tegusid, mille toime ületab tema veeavarii toimumise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 kohase korteri tavakasutuse. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb kostja korteri tavakasutusest tulenev tegu või tegevusetus. Korteriomandis eseme reaalosas olev veesüsteem oli terve toimunud veeavarii ajal ja kostja ei ole toime pannud tegusid, mis ületaksid korteri tavakasutuse. Valga linnas aadressil XXX asuv elamu ehitati aastatel 1987-1988 ja selle aja jooksul on veesüsteemide ümberehitustöid teinud korteriühistu. Kostja ise ei ole veemõõtjat paigaldanud ega teinud veetorustiku töid tema korteriomandi reaalosa ega kaasomandi piirides. ühtegi topeltkraani ei ole paigaldatud. Tegemist on tüüpilise veemõõdusõlmega. Purunenud kuulkraan on pärast mõõturit ja on veemõõdusõlme koostisosa, millist korteriomanik võib sulgeda ja korteriühistu juhatus lisaks võlgnevuste puhul plommida. Kostja korteriomand ei olnud avarii tekkimise ajal aktiivses kasutuses ja ta ei kasutanud vee- ega kanalisatsiooni teenuseid, mistõttu on välistatud torustiku purunemine kostja aktiivse vee kasutuse vms tegevuse tulemusena. Kostjale on teadmata, mis oli veetorustiku ootamatu purunemise põhjuseks. Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele. Pärast veeavarii toimumist KÜ poolt 12. aprillil 2016 koostatud kostja korteris tehtavate tööde loetelus on tööde ja materjalide maksumuseks kokku märgitud 950 eurot. OÜ Estvalg Servis hinnapakkumise kohaselt on kulude suuruseks 4620 eurot. OÜ Estvelg Servis koostatud akt on ajaliselt esitatud peaaegu neli kuud pärast veeavarii toimumist. Niiskusest tingitud võimalikud kahjud juhul, kui hageja kahjude süvenemiseks midagi ette ei ole võtnud, võivad olla suurenenud. VÕS § 3(13)

139 lg 1 kohaselt ei pea hüvitama kahju ulatuses, milles kannatanu oleks saanud seda oma tegevusega vältida või vähendada. Kostja ei nõustu hageja nõude summaga ja peab hageja põhjendatud ja mõistlike kulude summaks 950 eurot, mille on fikseerinud korteriühistu 12. aprilli 2016. a aktis.

MAAKOHTU LAHEND

(KOS).

4(13)

Maakohus märkis viidetega Riigikohtu praktikale, et korteriomanike vahel on seaduse alusel tekkinud võlasuhe ning kahju hüvitamise korral deliktiõiguse sätted kohaldamisele ei kuulu. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. KOS § 11 lg 3, mis sätestab korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused, on sama sisuga, mis VÕS § 115 lg 1 puhul kohaldamisele kuuluv VÕS § 103 lg 3. See tähendab, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega tuleb hageja kahjuhüvitise nõude hindamisel lähtuda tavapärastest kahju hüvitamise eelduste esinemise kontrollimisest. Kohus märkis, et üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (kostja) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Kohtu hinnangul oli hageja tõendanud, et veekahju on alguse saanud kostjale kuuluvast korterist. Kohus nõustus hagejaga, et vaidlusalune veeavarii toimus kostja korteriomandi reaalosaks olevas ruumis, kus purunes pärast ühispüstakust tulevat sisendit paigaldatud peakraani topelt paigaldatud kuulkraani korpus, st purunes täiendav topelt paigaldatud kuulkraan, mis paikneb pärast esimest peakraani ja enne veemõõturit. Kohus luges selle tõendatuks eelkõige tunnistaja J.M. a ütluste põhjal. Kohus leidis, et ei ole põhjust kahelda tunnistaja 5(13)

ütluste usaldusvääruses, eelkõike osas, mida tunnistaja kohapeal nägi. See, et tunnistaja ei saanud kohtusaalis talle esitatud joonistel ja piltidel kohe näidata purunenud kuulkraani asukohta, ei vähenda tema tunnistuse usaldusväärsust, sest tunnistaja näitas enda koostatud joonisel purunenud kuulkraani asukoha. Tunnistaja on kogenud santehnik, kes on erialast teenust pakkunud 20 aastat. Korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud ei ole kaasomandi osa alates püstiku liitmikust ja esimesest kuulkraanist, sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi kaasomanikke. KOS § 2 lg 2 mõistes korteriomandi eseme reaalosa piires asuvad seadmed ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ainult siis, kui need on vajalikud ja mõeldud korteriomanike ühiseks kasutamiseks. Kohtule on esitatud korteriühistu santehniku J.M. a joonestatud kostja korteri torustiku paigutusskeem. Kostja esitatud fotod ei lükka ümber hageja väidetut ja tunnistaja ütlustega tõendatut, et purunes täiendav topelt paigaldatud kuulkraan. Kostja on esitanud kohtule skeeme torustiku kohta (I kd, tl-d 69 ja 70), kuid ta ei ole viidanud, et selliselt nägi välja torustiku paigaldus talle kuuluvas korteris, mistõttu ei ole kohtu hinnangul esitatul tõendiväärtust, sest skeemid ei tõenda torustiku paiknemise (kuulkraanide asukoha) reaalset olukorda. Kostja esitatu võib olla selgitav materjal, kuidas torud peaksid nõuetekohast paiknema. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et vaidlusalune veeavarii ei toimunud korteriomanike ühises püstakus, nagu väidab kostja, vaid kostja korteriomandi reaalosaks olevas ruumis. Kuna kostja korteriomandi eseme reaalosa kuulkraan purunes, siis järelikult ei olnud korteriomandi eseme reaalosa korras ning kostja on rikkunud kahju tekitamise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leidis samuti, et lõhkenud kuulkraani ja tekitatud kahju eest vastutab kostja kui korteriomandi omanik. Kuna kostja rikkus korteriomandi koosseisu kuuluva ehitise reaalosa (korteriomandi reaalosa) korrashoidmise kohustust KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes, tuleb tal tekitatud kahju hüvitada. Veeavariid ei oleks toimunud, kui kostja oleks sulgenud üldtorustikust korterisse tuleva vee esimese kuulkraani abil, kuid ta ei teinud seda, mistõttu vastutab ta VÕS § 115 lg 1 järgi tekitatud kahju eest. Kostja vastutab tekitatud kahju eest, kuivõrd on rikutud seadusest tulenevat kohustust. Kostja tegevusega on hageja korteriomandile tekkinud ulatuslik veekahjustus. Kostja ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Seega puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud, mistõttu kostja vastutab KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena asjaõigusseaduse § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Korteriomanikule võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühisust. OÜ Estvalg Servis hinnapakkumise järgi maksab hageja korteri veeuputuse tagajärjel tekitatud kahju kõrvaldamine 4620 eurot (töö koos materjalidega) (summa ilma käibemaksuta on 3850 eurot ja käibemaks 770 eurot). Kohtu hinnangul oli esitatud 6(13)

kalkulatsiooni põhjal võimalik tuvastada neid üksikuid töid, mida on vaja hageja korteri veeavarii-eelse olukorra taastamiseks teha. Hinnangu koostamise eest tasus hageja 60 eurot. Selliselt on tekkinud hagejal varaline diferents ehk varalise seisundi halvenemine eelmainitud kulude võrra. Kohus pidas põhjendatuks arvata hüvitatava kahju sisse käibemaksu. Vajalikke töid teeb üldjuhul isik, kes lisab oma arvetele käibemaksu. Kui sellises olukorras käibemaks ei sisalduks hüvitises, ei oleks tegemist kahju täies ulatuses hüvitamisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis seaks hageja nimetatud hüvitise määra või OÜ Estvalg Servis hinnapakkumise kahtluse alla. Kohus lisas, et 950 euro suuruse kalkulatsiooni tegi hageja koos abikaasaga, kes aga ei ole ehitusalaspetsialistid, ning see summa oli hagejatel pakutud välja kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Kostja sellega ei nõustunud. Kohus märkis, et VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud ning kahju kannatanud isik ei pea valima kõige odavamat võimalust. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Kohtul ei ole alust kohaldada VÕS § 127 lg-t 5, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, nagu saanuks kahjustatud isik kahju tekitamise tagajärjel kasu või säästnud kulusid. Kohustus mitte kahju tekitada teistele korteriomanikele korteriomaniku reaalossa kuuluva veesüsteemi kaudu kuulub KOS § 11 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla, sest kaitseb korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamist ei saa pidada tavapärase omandi kasutuse normaalseks kõrvalmõjuks. Kostjale pidi olema ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), et kui ta ei ole korras hoidnud aastaid tühjana seisnud korteris veetorusid ja kraane, võivad need puruneda ja neist väljuv vesi võib olla ohuks teistele korteriomanikele. Kostja tegevuse või tegevusetuse ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja oleks nõuetekohaselt täitnud kohustust kontrollida tema korteriomandi esemeks olevat veesüsteemi, ei oleks 10. märtsil 2016 juhtunud veeavariid ning hageja eluruumidele ei oleks kahju tekkinud. Kostja ei kasutanud korterit aastaid, kuid jättis siiski sulgemata esimese peamise veetoru kuulkraani ning selle sulgemisega oleks olnud välistatud teise topelt paigaldatud kraani purunemine. Seega olid kõik kahjunõude eeldused kohtu hinnangul täidetud ning hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohus ei tuvastanud VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldusi, mis annaksid aluse kahju hüvitise vähendamiseks. Kohus pidas VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel põhjendatuks hageja viivisenõuet alates hagi esitamisest kuni vastava põhinõude täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kostja hinnangul on väär maakohtu järeldus, et veeavarii leidis aset kostjale kuuluvas korteriomandis. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud ainult tunnistaja J.M. a ütlustele. Kohus on jätnud tähelepanuta aga kostja esitatud tõendid ning selgitused. Kohus on otsuses leidnud, et kostja esitatud fotod ei lükka ümber hageja väidetut ja tunnistaja ütlustega tõendatut, et purunes täiendav topelt paigaldatud kuulkraan. Samas ei ole kohus põhjendanud, miks kohus leiab, et viidatud tõendid hageja väidet ümber ei lükka. Seega ei ole maakohtu otsus põhjendatud ja jälgitav ning kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Kohus ei ole võtnud arvesse, et tunnistaja J.M. a ütluste kohaselt asus purunenud kraan veemõõdiku all, samas kui hageja väidab, et tema korterisse valgunud veekogus nähtub veearvesti näidult, mis asub purunenud kraani all. Tegemist on vastuoluga – juhul kui veemõõdiku all olev toru või kraan oli purunenud, siis ei saanud vesi veemõõdikut ka läbida. Seda vastuolu ei ole maakohus oma otsuses lahendanud. Kuna vesi tuleb kostja korteritesse alt ülesse teatud survega, siis juhul, kui veeavarii oleks toimunud kostjale kuuluva korteri olulises osas, oleks ka kostja korter kandnud veekahjustusi, mida aga ei esinenud. Tõenäolisem asjade kulg on see, et veeavarii toimus kostjale kuuluva korteri all asuvas korteris nr x. Kui kostja temale kuuluvasse korterisse kohale jõudis, oli korteri uksel sissemurdmise jälgi. Menetlusse kaasatud kolmas isik väitis, et ta on koos kostja ja tunnistajaga veeavarii järgselt kostja korteris viibinud. See ei vasta tõele. Kostja esindaja A. Maasing nägi tunnistaja J.M. a esimest korda kohtuistungil. See asjaolu näitab, et ilmselt käisid korteriühistu liikmed koos J.M. aga kostjale kuuluvas korteris enne viimase tulekut ning kostjale ei ole teada, mida nad seal tegid. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et KÜ esindaja selgituste kohaselt kohtuistungil korteriühistu siiski kontrollib püstakutes asuvaid tehnosüsteeme. Sellest järeldub, et püstakutes asuvad tehnosüsteemid kuuluvad korteromanike kaasomandisse ning nende korrashoiu eest vastutab korteriühistu. Lisaks nähtub viidatud selgitusest, et KÜ ei ole teostanud kontrolli kostja korteris juba vähemalt 10 aastat ning selle põhjuseks oli asjaolu, et kuna viidatud korteris vett ei kasutatud, siis ei näinud korteriühistu kontrollimise vajadust. See näitab, et KÜ on rikkunud oma kohustusi kaasomandi korrashoidmiseks. Maakohus oleks pidanud arvestama, et tunnistaja J.M. ei mäletanud kohtuistungil, kas ta teostas ka veeavarii järgselt parandustöid või mitte. See seab kahtluse alla ka J.M. a ütlused. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kes ei mäleta isegi seda, kas ta parandustöid teostas, mäletab täpselt seda, mis kraan oli purunenud ja suudab kaks aastat hiljem mälu järgi joonistada torude ja kraanide skeemi. Lisaks on arusaamatu, miks leiab maakohus, et J.M. a kaks aastat hiljem mälu järgi joonistatud skeem on usaldusväärsem, kui kostja esindaja poolt kohapeal tehtud fotod. Lisaks ei mäletanud J.M. , kas kostja WC-s oli olemas luuk, mille kaudu torudele juurde pääses või mitte. See asjaolu näitab, et J.M. ei tea ise ka täpselt, kus asus purunenud kraan, mis oli veeavarii põhjuseks. Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kuna kostjale kuuluva korteri eriomandis midagi katki läks (millega kostja ei nõustu), tähendab see automaatselt seda, et kostja on oma kohustusi rikkunud. Kohus ei ole oma sellekohast seisukohta põhjendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Lisaks on kostja selgitanud, et kuigi 8(13)

korteris keegi ei elanud, käis korteri seisukorda kontrollimas kostja palvel üks pere, kes elab Valgas. Seega on väide, nagu ei oleks kostja oma kohustusi täitnud, väär. Maakohus on valesti tuvastanud ka tekkinud kahju ulatuse. Kohus ei ole varasemalt kirjalikult ega ka suuliselt võtnud seisukohta selle kohta, et kostja oleks pidanud kohtule esitama omapoolsed tõendid kahju suuruse tõendamiseks. Kostja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud kahju suurus ei ole kostja jaoks jälgitav. Kostjale jääb arusaamatuks, miks asus maakohus hageja asemel selgitama, et 950 euro suuruse kalkulatsiooni tegi hageja koos abikaasaga, kes aga ei ole ehitusalaspetsialistid ning viidatud summat oli hageja pakkunud kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Maakohtu selgitus ei põhine ühelgi asjas esitatud tõendil. Selline maakohtu seisukoht on seega kostja jaoks üllatuslik ning on kostja arvates ka väär. Hageja poolt esitatud ekspertiisiakt ei asjakohane ega vajalik. Selleks, et küsida ehitusettevõtjalt hinnapakkumist remonttööde teostamiseks ei ole vaja samalt ettevõtjalt küsida ekspertiisi selle kohta, mis sai kahjustada. Isegi, kui kostja on kahju tekitamises süüdi, ei ole ekspertiisiakti tellimine kostja jaoks ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kohus on leidnud, et kuna kostjale kuuluvas korteris ei ole ammu keegi elanud, ei saanud veeavarii korral kraani piisavalt kiiresti kinni keerata. Kostja märgib, et kraani, millega vett kinni sai keerata, asukoht ei ole kostjale teada. See ei ole korteri WC kõrval oleva püstaku luugist nähtav ega ka ligipääsetav. Seetõttu ei saanuks kostja ka juhul, kui ta oleks korteris sees elanud, vett kinni keerata. Kui keegi oleks viidatud korteris elanud, siis oleks kraan samamoodi võinud puruneda ning vett oli võimalik J.M. a ütluste kohaselt kinni keerata ka keldrist. Isegi kui keegi oleks korteris elanud, et tähenda see, et isikud oleksid veeavarii ajal ilmtingimata kodus olnud, ja oleksid saanud kraani koheselt kinni keerata. Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 139 lg 1. Maakohus oleks pidanud VÕS § 139 lg 1 alusel kahju vähendama põhjusel, et hageja ei ole tänaseni võtnud midagi ette, et kahju vähendada. Lisaks ootas hageja neli kuud, et võtta hinnapakkumine tööde parandamiseks. Korteril veekahjustuse korral on nii pikalt ootamine ebamõistlik. Samuti võinuks hagejalt mõislikult oodata oma kinnisvara kindlustamist võimalike ohtude eest. Kui hageja oleks seda teinud, oleks kindlustus veekahjustuse kiiresti parandanud ning kahju ei oleks suurenenud.

Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja hinnangul on maakohtu ostus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide anna alust otsuse tühistamiseks.

Kolmas isik ei ole apellatsioonimenetluses seisukohti avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(13)

Veeavarii toimumisel vesi kontrollarvestit läbis, kuid kostja korteris olevat arvestit mitte. Hageja väidete kohaselt paiknes purunenud kuulkraan enne arvestit ja seda on kinnitanud ka tunnistaja J.M. . Lisaks ei võimalda apellatsioonkaebus järeldada, et kostja väidetud vastuolu võiks olla asja lahendamisel määrava tähtsusega.

11(13)

maakohtust erinevalt. Kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks on ringkonnakohus lahendanud 3. juuni 2020. a määrusega (II kd, tl-d 108–109).

tulenevalt on otsese varalise kahjuna hüvitatavad mh mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt OÜ-le Estvalg Servis hinnangu koostamise eest tasutud 60 eurot on ringkonnakohtu arvates praegusel juhul VÕS § 128 lg 3 tähenduses mõistlik kulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.