Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 24. juuli 2025.a, Tallinn 2-24-8027 E A hagi G L vastu võlgnevuse 13 515 euro ja viivise saamiseks 15 204,38 eurot Hageja: E A (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, e-post xxx) Kostja: G L (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja Sven Paaver (Sven Paaver Õigusbüroo, e-post xxx) 02.06.2025.a, Tallinn Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja G L Kostja lepinguline esindaja Sven Paaver
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja E A kanda.
3.Välja mõista hagejalt E A’lt kostja G L kasuks menetluskulu summas 4262,50 eurot.
4.Välja mõista hagejalt E A’lt kostja G L kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4262,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.E A esitas Harju Maakohtule hagi G L vastu võlgnevuse 13 515 euro ja viivise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja tegema aadressil xxx asuva elamu katuse aluse korruse ehitustööd. Tööde tasu, maht ja sisu olid kindlaksmääratud kostja poolt hagejale edastatud 22.12.2020 ehituskalkulatsioonis.
1.2.Ehitustööde maksumuseks (töö koos materjalidega) oli kokkulepitud 11 000 eurot. Töötasu maksis hageja kostjale ette, kandes kostja pangakontole üle 11 685 eurot. Töötasu saamist täies ulatuses kinnitas kostja 21.02.2021 e-kirjas.
1.3.Tööde üleandmise kuupäevaks oli kokkulepitud 28.02.2021. Kostja ei ole töövõtulepinguga ettenähtud tööd lõpuni teinud, kostja poolt on tehtud üksnes ettevalmis põranda töödeks (vahelael oleva liiv-kruusa koristus ja vana laudise eemaldus) ning osaliselt elektri, kanalisatsiooni ja tarbe vee torustiku paigaldus, maja esimesel korrusel oleva terrassi põranda ehitus immutatud talad 50x100mm ja laudis 28x120mm, terrassi laelaudise ja liistude ehitus.
1.4.Hageja on kostjalt korduvalt nõudnud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist, kuid kostja ei ole hageja nõudmistele täitmisega reageerinud.
1.5.Kuna kostja ei ole töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud ning ei ole hageja pöördumistele reageerinud, oli hageja sunnitud töövõtulepingust tulenevate nõuete realiseerimiseks pöörduma õigusabi saamiseks Vladimir Sadekov Advokaadibüroo poole, kes selgitas välja hageja nõuete faktilised ja õiguslikud alused ning koostas 23.02.2024 nõudekirja. Kostja poolt töövõtulepingust mittetäitmise (mittenõuetekohase täitmise) tagajärjel on hagejal tekkinud õigusabikulu summas 1830 eurot.
1.6.23.02.2024 nõudekirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja töövõtulepingus kokkulepitud tööde tegemiseks kuni 15.03.2024 ning hoiatas, et juhul, kui kostja ei täida oma kohustusi täiendava tähtaja jooksul, loeb hageja ennast töövõtulepingust taganenuks alates 16.03.2024.
1.7.Hageja 23.02.2024 nõudekirjale ei ole kostja täimisega reageerinud ega asunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitma. Seega pooltevaheline töövõtuleping lõppes alates 16.03.2024 hagejapoolse lepingust taganemisega.
1.8.Hageja palub välja mõista kostjalt kõrvalnõudena viivist protsendina põhinõudelt (13 515 eurot) alates hagi esitamisest (21.05.2024) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.9.Asjakohatud on kostja väited, et kostjal oli lepinguline suhe Ü Piga. Hageja selgitab, et töövõtulepingu sõlmimine Ü Piga ei välista töövõtulepingu sõlmimist hagejaga. Kostja ise selgelt eristab õigussuhteid hagejaga õigussuhtest Ü Piga.
1.10.Hageja ei ole nõus kostja väitega, et „pretensioonid lepingu täitmise osas oleks tulnud esitada varem“. Põhjendamatud on hageja väited nõuete aegumise osas. Hageja taganes töövõtulepingust 23.02.2024 taganemisavaldusega ja töövõtuleping lõppes pärast taganemisavalduses kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, ehk 16.03.2024. Seega käesoleva hagi esemeks olev nõue on muutunud sissenõutavaks 16.03.2024 ja sellest kuupäevast algas aegumistähtaja kulgemine.
1.11.Hageja palub jätta kostja tasaarvestusavaldus rahuldamata. Hageja leiab, et kostjal puuduvad materjalide väärtuse ja tööde maksumuse hüvitamise nõuded. Materjalide 2
tagastamiseks peab kostja esitama hagejale materjalide soetamist kinnitavad dokumendid. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja peab hüvitamata tööde maksumus. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks töövõtulepingu esemeks olevad tööd teinud ja hagejale üle andnud. Hageja on korduvalt selgitanud kohtumenetluses, et töövõtuleping ei ole osadeks jagatav ja hageja ei ole pooleli tehtud töödes huvitatud. Seega pooleli tehtud ja hageja poolt vastu võtmata töödel puudub mistahes väärtus.
1.12.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 5513 eurot, sh riigilõiv summas 980 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
Kostja ei ole hagejaga lepingulises suhtes olnud. Kostjal oli lepinguline suhe hageja ema, Ü Piga, kes tellis kostjalt remondi- ja renoveerimistöid. Hinnakalkulatsiooni teise korruse tööde osas saatis kostja hagejale seetõttu, et Ü P ütles, et selle töö osa maksab E A. Tegemist ei ole lepinguga, vaid kalkulatsiooniga. Osa Ü Piga kokku lepitud töödest, mille eest raha saadi, tehti koos hagejaga. Hageja osales ise kas osades töödes koos kostjaga. Seepärast oli tööraha kalkulatsioonis vaid tuhat eurot. Tsiviilasjas nr 2-21-20081 märgib Ü P, et tasus hagejale 4000 eurot. Seega väidavad ema ja poeg erinevates asjades, et nad on maksnud kostjale 4000 eurot, kuid ühes asjas käsitletakse seda summat välistööde ja teises asjas samal ajal sisetööde eest makstuna. Ühes asjas väidab Ü P, et hageja maksis kostjale tema eest, teises asjas väidab hageja, et maksis selle oma lepingulise kohustuse raames. Väited sularahas maksmise kohta on alusetud. Lepingust taganemist ei ole toimunud. Taganemisavaldus oleks tulnud teha mitu aastat tagasi. Vaidlust ei ole täna ka selles, et hageja või tema ema on saanud kõik materjalid, mis kajastuvad ehituskalkulatsioonis (22.12.2020). Seega, et lepingust saaks taganeda, peaks olema ka võimalik tagastada saadud materjalid. Hageja ema ajas kostja ja kostja abilise J Ni politseiga ähvardades objektilt ära ning keeldus edaspidisest koostööst. Kahel järjestikusel korral ei ole hageja ema kostjat objektile lepingut täitma lubanud ning pole ka kostja e-kirjadele vastanud. Leping Ü Piga lõppes (isegi kui see puudutas vaid välistöid) Ü Pi soovil 28.02.2021. Seda tõendab kirjavahetus. Hagejat ei lubatud enam objektile. Kui Ü P lõpetas „hagejaga sõlmitud lepingu“ ja kostjat enam kinnistule ei lubanud, ning lepingu lõpetamine ei lõpetanud E Aga sõlmitud lepingut, siis on leping E Aga täidetuks loetav. Kostjal puudub hageja ees võlgnevus. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist. Kostja tasaarvestab taganemise kehtivuse korral tellija tagasinõude materjalide ja tehtud tööde maksumusega. Kuna osa töödest on tehtud ja osa materjale on tellitud ning objektil olemas, tuleb arvutada täpsed summad, mis vastavad tööde tegelikule väärtusele. Tasaarvestamise summa on 9564 eurot. Kuna tasaarvestuse järgselt jääb kostja kasuks 1 879 €, ei ole tellijal õigust täiendavale tagasimaksele. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 4193,76 eurot. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista menetluskuludelt viivise.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude 3
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohus on selgitanud pooltele kohalduvat õigust, asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning arutanud pooltega asja sisuliselt 12.02.2025 (dtl 196-200) ja 02.06.2024 (dtl 248-252) istungil.
Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:
Kostja koostas 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni tellija E A (hageja) nimele (dtl 60). Ehituskalkulatsiooni objektiks (kostja poolt tehtavaks tööks) oli Ü Pile (hageja ema) kuuluvas majas kalkulatsioonis loetletud katusealuse korruse väljaehitamise ehitustööd kokku maksumusega 11 000 eurot ehitustööde perioodiga 04.01.2021-28.02.2021.
Kostja alustas ehitustöödega, aga pole neid lõpetanud ega tellijale üle andnud.
Hageja on kostjale tasunud kokku 11 685 eurot järgmiselt (dtl 109): 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8)
Kostja ja hageja ema, Ü Pi, kui tellija vahel oli eelnevalt sõlmitud töövõtuleping vastavalt 25.09.2020 ehituskalkulatsioonile (dtl 234-235). Selle ehituskalkulatsiooni objektiks (kostja poolt tehtavaks tööks) oli Ü Pile (hageja ema) kuuluvas majas kalkulatsioonis loetletud katusetööd, välisfassaadi tööd, avatäited ja majataguse kinnise terrassi tööd kokku maksumusega 70 840 eurot ehitustööde perioodiga 05.10.2020-28.02.2021.
Ü P on kostjale tasunud kokku 70 350 eurot erinevas summas osamaksetena perioodil 16.10.2020-16.02.2021 selgitusega „Maja renoveerimine“ (dtl 110).
Pooltel on vaidlus järgmiste asjaolude üle:
Kas 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni järgsete tööde tellijaks oli hageja või hageja ema ehk kas 22.12.2020 ehituskalkulatsioon oli Ü Piga 25.09.2020 sõlmitud töövõtulepingu lisa.
Kas hageja on 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni alusel maksnud 11 685 eurot või 7685 eurot, sest kostja väitel maksis hageja 4000 eurot Ü Pi eest viimase ülesandel vastavalt 25.09.2020 ehituskalkulatsioonile.
Mis mahus või väärtuses on kostja maja katusealuse töid teinud.
4
Kas 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni alusel sõlmitud töövõtuleping lõppes veebruarismärtsis 2021 hageja või hageja ema poolse objektile mittelubamisega või hagejapoolse taganemisega alates 16.03.2024 (dtl 86-90).
Kas hageja on kaotanud õiguse nõuda lepingu täitmist või lepingust taganeda seoses selleks mõistliku tähtaja ületamisega või on tema nõuded aegunud mingil alusel.
Seega pooled ei vaidle selle üle, et kostjaga oli 22.12.2020 kalkulatsiooni alusel sõlmitud töövõtuleping, mille objektiks oli maja katusealusega seotud ehitustööd. Pooled ei vaidle selle üle, et muid kirjalikke kokkuleppeid kui dtl 60 asuv 22.12.2020 ehituskalkulatsioon seoses nende ehitustöödega polnud, seega tuleb töövõtulepingu tingimuste tuvastamisel sellest lähtuda. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.
Kohus asub seisukohale, et 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni alusel oli töövõtuleping sõlmitud hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja vahel. Sellele osundavad järgmised asjaolud: 1) 22.12.2020 ehituskalkulatsioonis on hagejat nimetatud ehituse tellijaks, kostjat ehitajaks. 2) Makseid vastavalt sellele on teinud hageja. 3) Kostja poolt esitatud 28.02.2021 e-kirjas on ka Ü P seisukohal, et „minu ja E lepingud on Sinu jaoks erinevad lepingud, sest need on erineval ajal ja erinevate inimeste vahel sõlmitud“ (dtl 216). 4) Kostja ise kirjutab kirjavahetuses Ü Piga, et „Ega on meil oma kokkulepe teise korruse osas ja sellega on kõik hästi.“ (dtl 114 all). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et temaga sõlmitud (mõlema) töövõtulepingu tellijaks oleks Ü P ja sellele ei viita miski menetluses esitatu. Asjaolust, et töid tuli teostada Ü Pile kuuluvas majas (ehk tema kinnisasjal), ei järeldu automaatselt, et ka töövõtulepingu tellijaks sai olla vaid kinnistu omanik ehk Ü P. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võimalik VÕS §s 29, sh § 29 lg-s 5 toodud kriteeriumitest lähtuvalt, lepingut tõlgendades asuda seisukohale, et hoolimata selles kirjalikult taasesitatavas vormis fikseeritud tellija isikust tuleks tellijaks lugeda kolmas isik Ü P.
10.Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas menetluse tõendanud, et kostja tasus 4000 eurot Ü Pi eest seoses 25.09.2020 ehituskalkulatsiooniga. Kostja esitatud kontoväljavõttest (dtl 109) nähtuvalt on hageja maksnud kostjale perioodil 07.01.2021 – 26.02.2021 11 685 eurot, kõik selgitusega „Ehitus.“. Kontoväljavõtte alusel ei
5
ole ühegi makse alusel võimalik järeldada, et see oleks tehtud Ü Pi eest seoses viimase poolt 25.09.2020 ehituskalkulatsiooniga tellitud ehitustöödega. Kostja on tuginenud oma väidet esitades sellele, et „tsiviilasjas nr 2-21-20081 märgib Ü P, et tasus hageja E Ale 4000 eurot“ (dtl 145) ja viidanud Ü Pi 24.02.2021 e-kirjale (dtl 112), milles ta kirjutab: „Kuna lepingu sõlmimisel selgusid veel tööd, mida on maja renoveerimisekäigus vaja teha, siis Sinu poolse ehituskalkulatsiooni käigus selgus, et lisandub veel 7 000Eur-i, millest E kandis Sulle minu palvel, et ma Sulle lõpus võlgu ei jääks, üle 4 000Eur-i.“ Samuti viitab kostja Ü Pi poolt tsiviilasjas nr 2-21-20081 esitatud seisukohale p 3.1.2, lk 3 (dtl 150), milles on kirjas: „Hageja on kostjale vastu tulles tasunud kostjale ettemaksudena kokku 74 350 eurot (sellest ca 4000 eurot, tasus hageja poeg), mistõttu on kostja väide, et hagejal ei olnud järsku 3000 eurot on jabur ning hageja suhtes laimav.“ Kostja järeldab (dtl 145), et „seega väidavad ema ja poeg erinevates asjades, et nad on maksnud kostjale 4000 eurot, kuid ühes asjas käsitletakse seda summat välistööde ja teises asjas samal ajal sisetööde eest makstuna. Ühes asjas väidab Ü P, et E A maksis kostjale tema eest, teises asjas väidab E A, et maksis selle oma lepingulise kohustuse raames.“ Kohus selgitas kostjale 12.02.2025 istungil, et kostjal on kohustus tõendada, et hageja tasus 4000 eurot Ü Pi eest (dtl 198, 00:31:06). Kohus leiab, et kostja seda käesolevas menetluses teinud ei ole. Käesoleval juhul on küll kolmas isik (Ü P) esitanud hageja poolt tehtud mingite makse(te) osas väite, et see on tehtud Ü Pi eest, kuid asjas pole tõendeid, et hageja oleks sellega nõustunud või seda kuskil samuti kinnitanud. Kostja viidatud 24.02.2021 ekiri hagejale adresseeritud ei ole (dtl 111). Tsiviilasjas nr 2-21-20081 puudub jõustunud kohtulahend, mistõttu ei ole kohus seal asjaolusid siduvalt tuvastanud. Samuti kostja ei ole väitnud, et tsiviilasja nr 2-21-20081 pooleks oleks ka siinne hageja, mistõttu ei oleks seal tehtud otsus käesoleva asja hagejale siduv (TsMS 457 lg 1). Samuti ei ole kostja esile toonud, milline hageja tehtud makse on tehtud Ü Pi eest. Kostja pangaväljavõttest ei nähtud ühtegi 4000-eurost makset (dtl 109). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et isegi kui kostja on valmis õigussuhtes Ü Piga aktsepteerima, et viimane on talle maksnud 74 350 eurot, millest 4000 eurot on hageja poolt kostjale tehtud maksete arvel, ei ole see hagejale siduv ning hageja võimalik nõue kostja vastu seetõttu ei vähene.
11.Kohus asub seisukohale, et kostja on tõendanud selle, et Ü P ei lubanud tal alates märtsist 2021 ehitusobjektil, s.o. Ü Pile kuuluval kinnistul töid jätkata. Kohus tugineb järgmistele tõenditele:
11.1.E-kirjavahetusest nähtub, et alates 24.02.2021 algasid Ü Pi ja kostja vahel arutelud selle üle, kui palju on Ü P kostjale temaga sõlmitud töövõtulepingu alusel maksnud (kas 70 350 võ 74 350 eurot) ning kas ja kui palju on Ü Pil veel objekti lõpetamiseks kostjale vaja tasuda. Kostja soovib esialgu 1500 eurot kohe ja 1500 eurot pärast tööde lõpetamist, kuid emotsioonide kerkides esitab 26.02.2021 nõudmise, et kuigi „Soovisin 1500.- kuid nüüd kui meil jääb tänasega teha veel välistrepid, sisemiste uste ja aknde piirde liistude paigaldamine, värviparandused ja teise korruse terrassi veetõkke parandus siis soovin et makstaks välja 3000.-“. Sellele eelnevalt oli Ü P 24.02.2021 avaldanud, et ei plaani kostjale enne maksta kui kõik väljas valmis (dtl 111-114). Kostja arvates ei puudutanud Ü Piga erimeelsus rahade tasumise osas kostjaga sõlmitud töövõtulepingut, sest ta avaldas 26.02.2021 e-kirjas, et „Ega on meil oma kokkulepe teise korruse osas ja sellega on kõik hästi.“ (dtl 114 all).
11.2.Tunnistaja J N andis 02.06.2025 kohtuistungil järgmiseid ütluseid (dtl 254): „Alguses oli [koos kostjaga ehitataval vaidlusalusel ehitusobjektil – kohtuniku märkus] kõik hästi ja 6
mingi hetk öeldi, et ei taheta enam meid sinna. [---] Ma olin kohal kui konflikt tekkis, isiklikult selle isikuga ei rääkinud, kelle maja me renoveerisime (Ü). See leidis aset kevadel, talve lõpus 2021 aastal. Ma ei kuulnud kuidas see toimus ja mis kostjale öeldi. Kuulsin, et mõlemad isikud tõstsid häält. G tuli ja ütles, et meil on vaja ära minna, ei soovita et me töid jätkaks. Ü ütles seda. Ma nägin teda isiklikult. Peale seda lahkusime objektilt, mingi aeg hiljem tahtsime seda jätkata. Siis naaber tuli ütlema, et kui te siit ära ei lähe, siis me kutsume politsei. See toimus umbes kuu või kaks peale seda kui meid ära saadeti objektilt.“
11.3.Esitatud tõenditest nähtuvalt toimus see kostja ja Ü Pi vahelise töövõtulepingu raames. Kohus ei võta siinkohal seisukohta selles osas, mis tagajärg oli sellel asjaolul kostja ja Ü Pi vahelisele töövõtulepingule ning kas Ü Pil oli mingi õiguslik alus tööde jätkamist keelata või kostjal tööde tegemise jätkamisest keelduda.
12.Kohus asub seisukohale, et hageja oli teadlik kostja ja Ü Pi vahelistest erimeelsustest ning sellest, et Ü P ei lubanud kostjal alates märtsist 2021 ehitusobjektil, s.o. Ü Pile kuuluval kinnistul töid jätkata ja et kostja oli seal tööde tegemise katkestanud. Seda tõendab ekirjavahetus 02.03.2021 (dtl 116) ja 04.03.2021 (dtl 117), kus kostja teeb ettepanekuid objektile naasmiseks, kui talle makstakse 3000 eurot ning ilma selle tasuta ei saa ta töid jätkata ja mingeid puuduseid kõrvaldada. Nende e-kirjade adressaadiks oli ka hageja (xxx). Lisaks on usutav, et hageja ja tema ema suhtlesid sel teemal omavahel.
13.Kostja on väitnud, et pole alates sellest ajast (veebruari lõpp - märtsi algusest 2021) objektil töödega jätkanud ei Ü Pi ega hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Seda kinnitas ka tunnistaja J N. On loogiline, et kui Ü P ei lubanud kostjal töid enda kinnistul jätkata, ähvardades vastasel juhul politsei kutsuda, siis ei saanud kostja jätkata tööde tegemist ka hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel Ü Pile kuuluva maja katusealusel korrusel. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud töövõtulepingu 2021. a. veebruaris või märtsis üles öelnud või sellest taganenud. Tunnistaja J N ütles, et ühelgi korral kui neid sealt objektilt kostjaga ära aeti või sinna ei lubatud, siis hagejat ei olnud seal juures (dtl 254). Seega pole alust ka järeldada, et hageja oleks ka kaudselt nõustunud Ü Pi poolt töövõtulepingust taganemisega ja seda aktsepteerinud ka enda ja kostja vahelises lepingulises suhtes.
14.Kohtu hinnangul järeldub esitatud tõenditest, et kui Ü P ei lubanud kostjal objektil tööde tegemist jätkata ja enda kinnistule tullagi, siis ei saanud kostja jätkata ka tööde tegemist Ü Pi maja katusealuses hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja oli sellest teadlik. Seega katkestas kostja tööde tegemise ka hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel hiljemalt märtsi 2021. a. alguses. Hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli tööde lõpetamise tähtaeg 28.02.2021. Hagejale pidi olema teada, et kostja töid tähtaegselt ei lõpetanud. Samuti oli hagejale teada, et kostja alates märtsi 2021. a. algusest enam tööde jätkamisega ei tegelenud (sest tal puudus juurdepääs objektile). Seega oli või vähemalt pidi olema hageja teadlik, et sõlmitud töövõtulepingu alusel oli kostja rikkumises (tööde tähtaegne mittelõpetamine ja tööde tegemise katkestamine) vähemalt märtsist 2021.
15.Hageja tugineb nõudes sellele, et andis kostjale 23.02.2024 pretensiooniga täiendava tähtaja (VÕS § 114 mõttes) töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks kuni 15.03.2024 ning kuna kostja seda ei teinud, siis taganes töövõtulepingust alates 16.03.2024 VÕS § 116 lg 2 p 5
7
alusel (sest kostja ei täitnud oma kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul).
15.1.VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 3 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. VÕS § 108 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Õiguskirjanduses on selgitatud, et täitmise nõude esitamiseks on nendes sätetes ette nähtud piiratud tähtaeg. Täitmise nõue lõpeb lg-te 3 ja 5 järgi nimelt siis, kui võlausaldaja ei esita seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai rikkumisest teada või pidi teada saama. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mille möödumisel ei saa täitmist enam nõuda ja vastav hagi tuleb jätta rahuldamata. Nõude esitamist § 108 lg-te 3-5 tähenduses tuleb lugeda mitte üksnes esitamiseks kohtule, vaid ka võlgniku teavitamiseks oma soovist nõuda jätkuvalt lepingu täitmist. Kui võlausaldaja ei teata võlgnikule mõistliku aja jooksul, kas ta soovib jätkuvalt kohustuse täitmist või mitte (või ei esita sama aja jooksul hagi kohtusse), kaotab ta oma täitmisnõude (ega või sellele tugineda sõltumata sellest, et nõue ei ole aegunud), kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P.Varul, I.Kull, V. Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016. Lk 517, p 8.2.1). VÕS § 108 lg 3 ja lg 5 on kohaldatav ka töövõtulepingute puhul.
15.2.VÕS § 114 alusel saab täiendava tähtaja anda kohustuse täitmiseks, mida hageja on käesoleval juhul teinud 23.02.2024 pretensiooniga. Enne seda on hageja esitanud kohtule väidetavalt 19.01.2024 ja 31.01.2024 kostjale saadetud e-kirjad (dtl 170-171) küsimusega, millal kostja plaanib nendevahelise lepingu lõpule viia.
15.3.Kohus asub seisukohale, et hageja oli jaanuariks 2024 (seda enam veebruariks-märtsiks 2024) kaotanud õiguse nõuda kostjaga 22.12.2020 sõlmitud töövõtulepingu täitmist VÕS § 108 lg 5 alusel, kuna ta ei tõendanud, et ta oleks täitmist nõudnud mõistliku aja jooksul vastavalt VÕS § 108 lg 3. Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja oli rikkumises (tööde tegemise katkestamisega) hiljemalt alates märtsist 2021. Kohtu hinnangul mõistlik aeg sellises töövõtusuhtes nõuda lepingu täitmist oleks 3 kuud, aga kindlasti mitte rohkem kui 5 kuud. Selle aja jooksul peaks hageja tellijana jõudma järeldusele, kas ta soovib kostjalt lepingu täitmist või kasutab muid õiguskaitsevahendeid. Isegi, kui lähtuda sellest, et kostja üritas umbes aprillis-mais 2021 veel objektile tulla, millest hageja võis järeldada, et kostja soovib töid jätkata, pidi ta ikkagi hiljemalt mais 2021 saama aru, et kostja töid ei jätka ega lõpeta ehk on jätkuvas rikkumises. Seega oleks hageja tulenevalt VÕS § 108 lg 3 saanud kostjalt nõuda lepingu täitmist hiljemalt augustis 2021 (s.o. 31.08.2021) (või maksimaalselt oktoobris 2021 ehk 31.10.2021). Hageja väitis, et ta püüdis võtta kostjaga ühendust, kuid kostja ei vastanud kõnedele. Hageja saatis kostjale ka e-kirju. Hageja väidab, et ta püüdis kostjaga ühendust saada. Kostja muutis pidevalt elukohta. Hagejal ei õnnestunud kostjaga ühendust saada (dtl 199, 00:36:01). Kohus on hageja lepingulisele esindajale 12.02.2025 istungil selgitanud, et tema väide selle kohta, et ta varem kui jaanuaris 2024 püüdis kostjaga ühendust saada, on 8
tõendamata (dtl 200, 00:55:05- 00:55:14). Seega pidi hageja aru saama, et tema väide on tõendamata. Hageja rohkem tõendeid kostjale täitmisnõude esitamise kohta esitanud ei ole. Eelnevast järeldub, et kuna hageja oli kaotanud õiguse nõuda pooltevahelise lepingu täitmist 31.08.2021 (aga hiljemalt 31.10.2021), siis ei saanud ta 23.02.2024 enam anda kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks ega täiendava tähtaja rikkumise tõttu lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda. Seega puudus 23.02.2024 taganemisalusel materiaalne alus ning taganemisavaldus on toimetu. Kuna kumbki pool pole lepingust taganenud ega kohtule esitatu põhjal pole see ka muul alusel lõppenud, ei ole pooltevahelises õigussuhtes tekkinud VÕS §-s 189 sätestatud väljaandmiskohustust. Hageja nõuet seega ei saa sellel õiguslikul alusel rahuldada.
16.VÕS § 108 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Seega ei ole hageja kaotanud võimalust muul õiguslikul alusel nõudeid esitada. Hageja nõuet oleks võimalik kvalifitseerida kahju hüvitamisena täitmise asemel (VÕS § 115). Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi (vt RK 2-18-9985/70, p 12 ja seal viidatud praktika). Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kohtul kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-173-12, p 15). Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest.
16.1.Käesolevas asjas ei ole hageja vaatamata kohtu küsimustele olnud nõus sellega, et tema nõude aluseks võiks olla puudustega töö tegemise korral kostja vastutust reguleerivad sätted (dtl 199, 00:46:12; dtl 251, 01:45:16). Kuna kostja ei ole VÕS § 115 alusel kahju nõudmise asjaolusid esile toonud ega tõendanud, siis kohus ei saa hagi rahuldada ka sellel alusel.
16.2.Kohtu hinnangul ei saa hagi rahuldada ühelgi muul õiguslikul alusel.
17.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohtul pole vaja analüüsida, mis mahus või väärtuses kostja töid tegelikult tegi ja/või hagejale üle andis. Kohus vaid märgib, et vastav asjaolu oli kostja tõendamiskoormis (mida kohus kostjale selgitas) ning kostja ei ole selle kohta mingeid tõendeid esitanud. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
19.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 15 204,38 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 9
20.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
21.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 4193,76 eurot (dtl 256-257). Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole, kuigi kohus on 02.06.2025 toimunud kohtuistungil määranud selleks tähtaja 09.06.2025 (dtl 251).
21.1.Kostja esindaja tunnitasu määr on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 125 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Tallinna õigusbürooteenuse turu keskmise hinnaga ja Riigikohtu praktikaga.
21.2.Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 27,5 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide mahule ning vastab antud vaidluse keerukusele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud tsiviilasjas on toimunud mitu kohtuistungit ning kuulatud üle ka tunnistaja. Ka hageja lepingulisel esindajal on õigusabile kulunud praktiliselt sama tundide arv (25 h, dtl 260).
21.3.Seega on vajalik ja põhjendatud kostja esindajakulu summas 4262,50 eurot.
22.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.