Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.D. VÕLAABI OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja S.D VÕLAABI OÜ (registrikood 14529632), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers esindajad ringkonnakohtus Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artjom Morozov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. juuli 2019 määrus muutmata.
2.Jätta S.D. VÕLAABI OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud S.D. VÕLAABI OÜ kanda.
4.Rahuldada XX määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
Välja mõista S.D. VÕLAABI OÜ-lt määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 80 eurot XX kasuks. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (PankrS § 5 lg 2, § 15 lg 5).
PANKROTIAVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.S.D VÕLAABI OÜ (avaldaja) esitas 14.06.2019 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid 17.01.2018 võlgnik ja Dynmar LP (registrikood LP14981, asukoht 1 Strais Parade, Fishponds, Bristol, BS16 2LA, Suurbritannia) laenulepingu nr 152018, mille kohaselt sai võlgnik laenu summas 45 000 eurot tagastamise tähtajaga 01.06.2018 ning kohustus tasuma intressi 4500 eurot. 25.01.2018 anti võlgnikule
laenusumma sularahas üle, mille kättesaamist on võlgnik kinnitanud. 15.07.2018 andis Dynmar LP võlgnikule laenu tagastamiseks täiendava tähtaja kuni 15.08.2018. 2018.a augustis toimus võlgniku ja Dynmar LP vahel suhtlus sõnumite teel, millest nähtuvalt võlgnik tunnistas rahalise kohustuse olemasolu.
3.25.02.2019 loovutas Dymar LP laenulepingust tuleneva nõude avaldajale. 16.04.2019 andis avaldaja võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 26.04.2019 ning tegi võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte 16.04.2019. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks juba 02.06.2018. Võlgnik on vahepealsel ajal võõrandanud oma korteriomandi 30.01.2019, jäädes ise korteriomandi kasutajaks. Võlgnikul puuduvad kinnistud, osalused juriidilistes isikutes ning väärtpaberid.
VÕLGNIKU VASTUS
4.Võlgnik vaidleb pankrotiavalduse vastu ja leiab, et avaldaja nõue tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnik ei ole avalduses nimetatud laenusummat kunagi kätte saanud ega kelleltki laenu taotlenud. Võlgnik elab üksinda töövõimetoetusest ning niivõrd suurt summat oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ei vaja. Võlgnik esitas oma pangakonto sissetulekud ja väljaminekud. Ei ole eluliselt usutav, et selline tehing tehti sularahas. Pole ühtegi usaldusväärset tõendit, et summa 45 000 eurot üldse eksisteeris. Laenuandja kontaktid lepingus puuduvad, laenuandja registrikood on vale. Võlgnik ei oska sõnumeid saata ega nii argumenteeritult oma mõtteid väljendada. Võlgnik esitas kohtule oma mobiilioperaatori arved ajavahemikust 01.08.2018 kuni 30.06.2019, kust nähtub, et võlgnik on sõnumeid saatnud vaid 11.08.2018, mis peaks tõendama, et võlgnik ei saada tavaliselt sõnumeid, kuna ei oska neid saata ja keegi kolmas isik on tema telefoni pahatahtlikult kasutanud. Võlgnikul on sügav puue – väljakujunenud dementsus. Menetluskulud palus võlgnik jätta avaldaja kanda.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED
5.Harju Maakohtu 12.07.2019 määrusega jättis maakohus avalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks rahuldamata, ajutise halduri nimetamata ning lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6.Maakohus tugines ajutise halduri nimetamata jätmisel pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-le 1, mille kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud regulatsiooni mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude selguse kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks tuvastada eelnevalt asjaolud ja anda neile õiguslik hinnang mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.
7.Maakohus oli seisukohal, et 17.01.2018 sõlmitud laenulepingu nr 15-2018 osas vajab hagimenetluses tuvastamist, kas poolte vahel on kehtiv leping või on laenuleping tühine, millel puuduvad pooltele õiguslikud tagajärjed. Maakohus tugines Riigikohtu 19.02.2014 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, milles leiti, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata tema krediidivõimekust, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.
8.Poolte vahel on ka erimeelsus selle üle, kas võlgnik on üldse laenu 45 000 eurot saanud. Maakohus leidis, et võlgniku vastuväited nõude selgusele kõnealusel juhul on piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur määramata ning lasta pooltel pankrotiavalduse aluseks olev nõue hagimenetluses selgeks vaielda. Avaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega ei saa avaldaja nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Maakohtu määrusele esitas 30.07.2019 määruskaebuse avaldaja, kes palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada ajutine pankrotihaldur või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta võlgniku kanda.
10.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Maakohus tugines võlgniku tõendamata vastuväidetele, jättes arvestamata avaldaja poolt esitatud tõendid. Määrusest ei selgu, millistele võlgniku vastuväidetele konkreetselt maakohus tugines. Kuna maakohus võttis avaldaja pankrotiavalduse menetlusse, siis maakohus juba tuvastas, et avaldajal on nõue võlgniku vastu ning avaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgnik ei ole menetluses esitanud väiteid selle kohta, et laenuleping on tarbijakrediidileping, et avaldaja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja et laenuleping oleks tühine või kehtetu. Maakohus on jätnud hindamata tehingu, millega võlgniku ainus vara võõrandati võlgniku sugulastele.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
11.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
14.Määruskaebuse esitaja on väitnud, et kuna maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, siis hindas maakohus avaldust perspektiivikaks ja avaldaja nõuet põhjendatuks. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on PankrS § 14 alusel piiratud võimalus keelduda avalduse menetlusse võtmisest ning pankrotiavalduse menetlusse võtmine otsustatakse võlausaldaja esitatud andmete alusel. Võlgnik esitas oma vastuväited pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Panktoriavalduse menetlusse võtmine ei tähenda, et kohus ei saaks jätta ajutist haldurit nimetamata.
15.PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on käesolevas asjas avaldusele vastu vaielnud muuhulgas põhjusel, et tema ei ole laenulepingut sõlminud, talle ei ole laenulepingu alusel laenu väljastatud, võlgnik ei ole saatnud avaldajale sõnumit, milles tunnistab võlgnevuse olemasolu. Võlgnik on esitanud tõendina oma pangakonto väljavõtte, kust nähtuvad tema sissetulekud ja kulutused, millega võlgnik tahab tõendada, et tema kulutused on tagasihoidlikud ning arvelduskontodelt ei nähtu kulutuste ja sissetulekute kasvu väidetava laenu väljastamise järgselt. Mobiilisideoperaatori arvete väljavõtetega on võlgnik tahtnud
näidata, et ta ei saada sõnumeid. Võlgnik on kinnitanud, et pole võimeline ennast väljendama selliselt nagu sõnumis seda tehtud on. Samuti on võlgnik esitanud tõendi selle kohta, et tal on väljakujunenud dementsus.
16.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja nõue on ebaselge. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks (vt nt Riigikohtu 06.03.2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et võlgnik on põhjendatult nõudele vastu vaielnud ning see on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi aluseks halduri nimetamata jätmiseks. Ajutise halduri nimetamise otsustamisel ei pidanud maakohus andma hinnangut võlgniku korteriomandiga toimunud tehingule.
17.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud määruskaebemenetluses õigusabile kokku 4 tundi. Esindaja töötunnihinnaks on 20 eurot käibemaksuga. Kulud koosnevad järgmistest toimingutest: määruskaebusega tutvumine 30 min; kliendiga suhtlemine 30 min; kohtupraktika uurimine 30 min; seisukoha koostamine ja esitamine kohtule 2,5 tundi. Võlgnik on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 80 eurot (4x20).
19.Avaldaja ei ole vastuväiteid võlgniku menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele esitanud.
20.Kolleegiumi hinnangul on võlgniku esindamisele määruskaebemenetluses kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Võlgniku esindaja töötunnihind jääb allapoole keskmist. Arvestades eelnevat tuleb avaldajal hüvitada võlgnikule määruskaebemenetluse menetluskulud 4 tunni eest kogusummas 80 eurot käibemaksuga.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.