Motoral Eesti AS hagi Sinelink OÜ ja E K vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA
Motoral Eesti AS, rk 10003100, asukoht Tala 6, Tallinn, lepinguline esindaja Peeter Malve
KOSTJAD
OÜ Sinelink, rk 11118756, asukoht Keskküla, Joandu küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa E K, ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus Hagi hind 2326,53 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt OÜ Sinelink ja E K solidaarselt hageja Motoral Eesti AS kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 582,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 582,19 eurot ning leppetrahv summas 100 eurot, seejuures E Klt kokku mitte enam kui 1600 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja Motoral Eesti AS nõue TsMS § 367 alusel kostjatelt solidaarselt täiendavate viiviste väljamõistmiseks põhivõlalt 582,19 eurolt määras 0,5% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Jätta hageja Motoral Eesti AS menetluskulud solidaarselt kostjate OÜ Sinelink ja E K kanda ja välja mõista OÜ-lt Sinelink ja E K Motoral Eesti AS kasuks riigilõivu katteks 250 eurot ja õigusabikulude katteks 280 eurot, kokku 530 eurot.
5.Jätta kostjate menetluskulud nende enda kanda.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjatele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.AS Motoral Eesti esitas 05.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses nõude üleminekuga hagimenetlusse, 27.12.2019 Viru Maakohtule hagi Sinelink OÜ ja E K vastu võlgnevuse nõudes. 13.04.2020 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 09.06.2020. Hagiavalduse kohaselt ostis Sinelink OÜ (kostja I), keda esindas juhatuse liige E K (kostja II) hagejalt 03.11.2017 klaasipesuvahendit, maksumusega kokku 7,80 eurot (sh käibemaks). Ostu kohta väljastati kostjale arve nr 4357753, maksetähtajaga 17.11.2017. 15.11.2017 ostis kostja I, keda esindas juhatuse liige kostja II, hagejalt veoauto rattakette, maksumusega kokku 784,45 eurot (sh käibemaks). Ostu kohta väljastati kostjale arve nr 437312, maksetähtajaga 29.11.2017. Kuivõrd kostja peale korduvaid meeldetuletusi arveid ei tasunud, andis hageja tasumata arved sissenõudmiseks inkassofirmale S OÜ, kes 09.11.2018 sõlmis kostja I-ga maksegraafiku kokkuleppe, samas maksegraafiku kokkuleppes sisaldub kostjate võlatunnistus selle kohta, et seisuga 12.11.2018 on kostja I põhivõlg hageja ees kokku 792,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised (määraga 0,1% päevas) kokku summas 275,80 eurot ning lisaks sissenõudmiskulud 40 eurot. Samas dokumendis kinnitas kostja II, et ta võtab endale käenduskohustuse maksegraafiku kokkuleppes ja selles sisalduvas võlatunnistuses deklareeritud võlakohustuse suhtes, maksimummääras kuni 1600 eurot. Maksegraafiku kokkuleppe kohaselt, kui kostjad viivitavad maksegraafikujärgse makse tegemisega osaliselt või täielikult rohkem kui 7 päeva, muutub kogu selles deklareeritud ja tunnistatud võlakohustus korraga sissenõutavaks, lisaks tekib võlausaldajal õigus nõuda kostja I-lt leppetrahvi 100 eurot ja nõuda põhivõlalt ka viiviseid 0,5% päevas kuni võla täieliku tasumiseni. Kostjate allkirjadega kinnitatud maksegraafiku kohaselt pidi kostja I tasuma hagejale 12.11.2018 kuupäeval 108,05 eurot, perioodil alates 05.12.2018 kuni 05.09.2019 igakuiselt hiljemalt 5-ks kuupäevaks 100 eurot. Kostja täitis maksegraafikut järgmiselt: 05.12.2018 tasuti R OÜ arvelt kostja eest 210 eurot, selgitusega: „ maksegraafik november detsember makse“; 14.01.2019 tasuti R E pangakontolt 100 eurot, selgitusega: „Sinelink OÜ, jaanuari makse, Motoral Eesti AS“. Kuivõrd kostja 05.02.2019 kuupäevaks maksegraafikus kokkulepitud ülekannet summas 100 eurot ei teinud, muutus kogu kokkulepitud võlakohustus tasumata osas automaatselt täies mahus sissenõutavaks makse tegemise kuupäevast 8 päeva möödudes, so alates 13.02.2019. Sellest kuupäevast alates arvestab hageja vastavalt poolte kokkuleppele kogu põhinõudele juurde ka viivist 0,5% päevas. Kostjate poolt kinnitatud maksegraafiku kokkuleppes on sätestatud, et kooskõlas VÕS § 88 toimub täitmine esmalt kulutuste (40), seejärel sissenõutavaks muutnud viiviste (275,80) ja lõpuks põhikohustuse katteks. Kuivõrd poolte allkirjastatud maksegraafikus ei ole lahti kirjutatud, millest igakuine osamakse koosneb, tuleb seega eeldada, et iga osamakse sisaldas proportsionaalselt
põhivõlga, sissenõudmiskulusid ja sissenõutavaks muutnud viivised, so: osamaksete arv maksegraafikus: 11; sissenõudmiskulutuse osakaal ühes osamakses: (40:11) 3,63 eurot; sissenõutavaks muutunud viiviste osakaal ühes osamakses: (275,80 : 11) 25,07 eurot; põhivõla osakaal ühes osamakses: (792,25 : 11) 70,02 eurot. Kogu nõude sissenõutavaks muutumise päeval 13.02.2019 oli kostja I kahe ülekandega tasunud hagejale kokku 310 eurot, seega tasunud 3 maksegraafiku järgset osamakset (108,05 + 100 + 100) kokku summas 308,05 eurot ning ettemaksuna 1,95 eurot. Seega kogu nõude sissenõutavaks muutumise päeva eel 13.02.2019 koosnes kostja I võlgnevus hageja ees järgmisest, arvestades kostja I poolt sooritatud makseid: Põhivõlast: 792,25 – 210,06 = 582,19 eurot Sissenõudmiskuludest: 40 – 10,89 = 29,11 eurot Sissenõutavaks muutnud viivistest: 275,80 – 75,21 = 200,59 eurot. Kostja tasus 23.05.2019, so pärast maksegraafiku kehtetuks muutumist veel 50 eurot Raina Eluri pangakontolt, so ajal kui kogu nõue oli juba sissenõutavaks muutunud ja viiviste arvestus 0,5%-ga käivitunud. Hageja arvestab selle makse maha, vastavalt poolte kokkuleppele, kostja I võlast järgmiselt: tasumata sissenõudmiskuludest arvestab hageja maha 29,11 eurot (jääk 0) ja ülejäänud 20,89 eurot arvestab hageja maha sissenõutavaks muutnud viivistest. Viiviste lõpliku suurust selle laekumise hetkel ei ole vajadust eraldi välja arvutada, sest hageja on niigi vähendanud hagis oma viivisenõuet oluliselt, kuni põhivõlgnevuse summani. Hagejal on kostjate poolt allkirjastatud kokkuleppe järgi õigus nõuda maksegraafiku mittetäitmise korral leppetrahvi 100 eurot, mida hageja nõuab põhivõlast eraldi ja millelt viiviseid ei arvesta. Kuivõrd kostja I ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Kostjate poolt kinnitatud võlatunnistuses, käenduskokkuleppes ja maksegraafikus on lepitud kokku maksegraafiku rikkumise korral edaspidi kohaldatava viivise määraks 0,5% päevas. Seega võttes aluseks põhivõlgnevuse seisuga 13.02.2019 summas 582,19 eurot, viivise määra 0,5% päevas, viivitatud aja: 13.02.2019- 23.12.2019, so 10 kuud ja 10 päeva, so 10 x 30 + 10 = 310 päeva, siis on põhivõla arvelt lisanduva viiviseks suuruseks (582,19 x 0,5%) 2,91 eurot. Sissenõutavaks muutnud viivis hagi esitamise päeva seisuga 23.12.2019 on kokku seega: 2,91 x 310 = 902,10 eurot. Hageja piirdub viivisenõudega põhisumma ulatuses, so 582,19 eurot. TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina võlgnevusest alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle tasumiseni, mis eelduslikult hüvitab hagejale selle kahju, mis seisneb kostja I poolt tasumata arvete tõttu paratamatult saamata jäävast ettevõtlustulust. Hageja palub kohtul välja mõista Sinelink OÜ-lt ja E K ́lt solidaarselt Motoral Eesti Aktsiaselts kasuks põhivõlg summas 582,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 582,19 eurot ja leppetrahv 100 eurot, kokku summas 1264,38 eurot. Samuti palub hageja mõista Sinelink OÜ-lt ja E K ́lt solidaarselt Motoral Eesti Aktsiaselts kasuks täiendavad viivised põhivõlalt 582,19 eurot määras 0,5% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub määrata E K kohustus täita kohtuotsust üksnes 1600 euro ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
2.Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 09.03.2020 (OÜ-le Sinelink juhatuse liikme E K vahendusel). Kostjad kirjaliku vastust hagiavaldusele ei ole esitanud. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märgivad kostjad, et ei vaidle vastu sellele, et avaldaja ja võlgnike vahel on võlaõiguslik suhe ning võlgnikud on avaldajale võlgu põhinõudena 750 eurot. Avaldaja on põhinõudele lisanud ka viivised, leppetrahvi, lisanduvad menetluskulud.
Võlgnikel on siiras soov nõue tasuda, kuid korraga seda teha ei suuda. Võlgnik E K (ühtlasi esindab ka Sinelink OÜ-d) on hetkel pikaajalisel haiguslehel, talle on määratud töövõimetus ning on ka pensionär. Soovib aga nõuet tasuda ja palub sõlmida selleks maksekokkulepet maksegraafiku näol. E K on suuteline tasuma igakuiselt 50 eurot. Pension on igakuiselt 403 eurot ning haigusraha ca 320 eurot. Nende finantsidega peab ta suutma ennast üleval pidada, soetama ravimid ja tasuma ka teiste võlausaldajate nõudeid. Samuti palub E K avaldajat loobuda viivistest ja leppetrahvist. Menetluskulud on E K nõus hüvitama. E K väidab veel, et ta tegutseb heas usus ning tema siiras soov on võlgnevus siiski tasuda. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
3.1.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
3.2.Poolte vahel puudub vaidlus, et Motoral Eesti AS poolt on koostatud Sinelink OÜ-le ostetud kaupade eest 03.11.2017 arve nr 435775 summas 7,80 eurot, maksetähtajaga 17.11.2017 ja 15.11.2017 arve nr 437312, summas 784,45 eurot, maksetähtajaga 29.11.2017. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et võlgnevuse tasumiseks koostasid hageja, Sinelink OÜ ja S OÜ 09.11.2018 võlatunnistuse tasumata põhinõude, viiviste ja sissenõudmiskulude tasumiseks maksegraafiku alusel. Võlatunnistuses lepiti kokku, et Sinelink OÜ juhatuse liige E K käendab isiklikult Motoral Eesti ASle võlgnetavat summa tasumist 1600 euro ulatuses, kui võlgnik ei täida oma maksekohustusi nõuetekohaselt.
3.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Pooled on sellise võlatunnistuse sõlminud.
3.4.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjad on rikkunud lepingut, jättes tasumata võlatunnistuses märgitud maksed. Seega ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud, samuti ei ole esitanud vastuväiteid põhinõudele, mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 582,19 eurot.
3.5.Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt leppetrahv summas 100 eurot seoses maksegraafiku mittetäitmisega.
3.5.1.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on
10.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-36-17 punktis 11 selgitanud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal. Kohus leiab, et antud juhul on täidetud leppetrahvi nõude eeldused, s.o poolte vahel on sõlmitud leping - võlatunnistus, kostja OÜ Sinelink on rikkunud võlatunnistusega võetud kohustust, s.o maksegraafiku järgsed osamaksed on tasumata, kostjad vastutavad poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse rikkumise eest, hageja on mõistliku aja jooksul esitanud kostjatele leppetrahvi nõude (kostjad said leppetrahvi nõudest teada hiljemalt 05.08.2019 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ehk ligi 6 kuud peale võlakohustuse sissenõutavaks muutumist (13.02.2019).
3.5.2.VÕS § 162 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on palunud hagejal leppetrahvist loobuda, kuid ei ole tuginenud sellele, et leppetrahv oleks ebamõistlikult suur ega ole esitanud kohtule põhistatud taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et võlatunnistuses kokkulepitud leppetrahvi nõue kuulub rahuldamisele ja kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
3.6.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3.7.Hageja palub kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 582,19 eurot. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 582,19 eurolt perioodil 13.02.2019- 23.12.2019, 310 päeva eest viivisemääraga 0,5% päevas, kokku 902,10 eurot, kuid piirdub sissenõutavaks muutunud viivisenõudega põhisumma ulatuses, so summas 582,19 eurot. Samuti esitab hageja lisanduva viivisenõude alates 24.12.2019 viivisemääraga 0,5% päevas põhinõudelt. Kostjad on palunud hagejal viivisenõudest loobuda, põhjendades seda juhatuse liikme tervisliku seisundiga ja vähese sissetulekuga.
3.7.1.Kohus leiab, et põhinõude suuruses sissenõutavaks muutunud viivise, summas 582,19 eurot, väljamõistmine kostjatelt solidaarselt on õiguskaitsevahendina põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõuet käendava juhatuse liikme tervislik seisund või vähene maksevõime ei ole aluseks viivisenõude vähendamiseks. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja viivisenõude arvutuskäiku. Kostja Sinelink OÜ ei ole võlatunnistusega kokkulepitud makseid õigel ajal tasunud, mistõttu on ta rikkunud oma kohustusi. Kostja E K on võtnud võlatunnistusega endale kohustuse käendada võlgnetava summa tasumist, kuid ei ole samuti seda kohustust nõuetekohaselt täitnud.
3.7.2.Kohus ei pea aga põhjendatuks hageja TsMS § 367 alusel esitatud täiendava viivise nõuet, mis ületab põhinõude, s.o 582,19 euro suurust. Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt peab põhivõlast suurema viivisenõude korral vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja (Riigikohtu 12.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 20; 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja märgib nõude esitamisel üldsõnaliselt, et kahju seisneb kostja I poolt tasumata arvete tõttu paratamatult saamata jäävast ettevõtlustulust. Hageja ei ole tõendanud saamata jäänud ettevõtlustulu olemasolu, mis annaks aluse nõuda kostjalt viivise tasumist suuremas summas kui on võlgnevuse summa, kuigi kohus on kahju tõendamise vajadust hagejale selgitanud. Ainuüksi hageja tõendamata väide kahju tekkimise kohta ei ole aluseks põhinõudest suuremas summas viivise väljamõistmiseks. Lisaks eeltoodule on kohus rahuldanud hageja leppetrahvi nõude, mis samuti on ette nähtud hagejale rikkumisega seoses tekkinud võimalike kahjude kompenseerimiseks. Kokkuvõttes kohus leiab, et kuivõrd hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes põhinõude summa ulatuses, siis ei kuulu käesoleval juhul rahuldamisele hageja täiendav viivisenõue TsMS § 367 alusel. Menetluskulud
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4.1.Arvestades seda, et enamik hageja rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kuulus täielikule või peaaegu täielikule rahuldamisele, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna solidaarselt kostjate kanda.
4.2.Hageja palub kostjatelt välja mõista tasutud riigilõiv. Hageja esitatud hagi hind peale 12.02.2020 esitatud nõude täpsustust on 2326,53 eurot, milliselt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 250 eurot. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega on hageja poolt enammaksnud riigilõivu suuruseks 50 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kostjatelt välja mõista riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb, mistõttu mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu summas 250 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostjate poolt hüvitada. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejal võimalik esitada kohtule nõuetekohane taotlus (TsMS § 150 lg 4).
4.3.Hageja palub kostjatelt välja mõista ka õigusabikulud summas 400 eurot (käibemaksuta). Avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 80 eurot tunnis + käibemaks. Esindustasud on esitatud ilma käibemaksuta kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane ja saab tasutud esindustasudelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenust on osutatud kokku 5 tundi, s.h nõude asjaolude analüüs ja hagi koostamine, 3,5 töötundi, so 3,5 x 80 = 280 eurot ja kohtunõude täitmine (hagi täpsustamine), 1,5 töötundi, so 1,5 x 80 = 120 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ja vastab kehtivale kohtupraktikale.
4.4.Kohus leiab, et hageja õigusabikulude hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS §
175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
4.5.Kohus leiab, et põhjendatud ja mõistlik on õigusabiteenus 3,5 tunni eest seoses nõude analüüsi ja hagiavalduse koostamisega kokku summas 280 eurot Kohus ei pea aga põhjendatuks kostjatelt välja mõista tasu, mis kulus hageja esindajal puudustega esitatud hagiavalduse korrastamiseks, s.o. 1,5 tunni eest summas 120 eurot. Asjaolu, et esindaja on teinud toimingu ( kõrvaldanud hagis olnud puudused), ei tähenda ilmtingimata ja ilma eranditeta, et selle toimingu tegemise kulu peab hüvitama vaidluse kaotanud pool TsMS § 175 lg 1 järgi. Õigusteadmistega lepinguline esindaja peab suutma vormistada kohtule esitatavad dokumendid juba esimesel korral korrektselt ja vigadeta ning selle ajakulu hüvitamise kohustuse panemine kostjatele on kohtu hinnangul põhjendamatu.
4.6.Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele menetluskuluna 530 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 280 eurot).
4.7.Kostjad ei ole kohtumenetluses kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kostjate võimalikud menetluskulud jäävad kostjate enda kanda.
4.8.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.