Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

18.12.2019 esitas PlusPlus Capital AS Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 662,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 610,48 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ning viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas 662,53 eurot tasumiseni viivise määraga 0,07% päevas. Hagiavaldusest nähtuvalt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 18.01.2016 sõlmitud liitumisleping nr 4464008 ja osamaksetega vara müügileping ja 15.01.2016 sõlmitud liitumisleping nr 4460914 ja osamaksega vara müügileping. Kostja jättis tasumata arved nr 2014822167, 2015020115, 2015293728 summas 662,53 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja edastas 05.02.2018 kostjale aadressil XXX teatise nõude loovutamise kohta. Samale aadressil on hageja väljastanud kostjale 01.04.2018, 01.05.2018, 01.06.2018 võlanõude teatised ja 15.08.2018 hagihoiatuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 06.02.2020, edastades dokumendid kostja e-posti aadressil XXX. Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja avaldanud tsiviilasjas nr 2-19-12959 enda e-posti aadressiks XXX. Kohus edastas nimetatud e-posti aadressil 31.01.2020 kostjale hagimaterjalid ja tsiviilasja menetlusse võtmise määruse. TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel loeb

kohus mentlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 11.02.2020. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70x2, kokku 140 eurot, mis kajastub arvel nr 2015293728. Käsitlustasu tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et nimetatud osamaksetega vara müügilepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele arve nr 2015293728 alusel summas 367,50 eurot, arve nr 2015020115 alusel summas 69,15 eurot ja arve nr 2014822167 alusel summas 76,27 eurot, kokku 512,92 eurot. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegselt tasumisel viivist 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8% aastas). Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 148,34 eurot: arve nr 2014822167 summas 76,27 tasumisega viivitamise eest alates 19.03.2016 kuni 16.12.2019 summas 22,86 eurot, arve nr 2015020115 summas 69,15 tasumisega viivitamise eest alates 19.04.2016 kuni 16.12.2019 summas 20,25 eurot ja arve nr 2015293728 summas 367,50 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.05.2016 kuni 16.12.2019 summas 105,23 eurot. Edasi mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõudest so 512,92 eurolt alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 47% ulatuses ja kostja kanda 53% ulatuses. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 200 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 300 euro ulatuses – riigilõiv 200 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hageja menetlusdokumentides (hagiavaldus) esitatud õiguslikke põhjendusi, on kohtu hinnangul õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 100 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 159 eurot (300 x 0,53). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.