White Office OÜ hagi Continental Traders OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1159,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: White Office OÜ (registrikood 11995753) Hageja lepinguline esindaja: A K (e-post xxx) Kostja: Continental Traders OÜ (registrikood 12628413) Kostja seaduslik esindaja: G A (e-post xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Continental Traders OÜ-lt võlgnevus summas 983,29 eurot, s.h põhivõlgnevus summas 945,47 eurot ja viivis summas 37,82 eurot, White Office OÜ kasuks.
3.Välja mõista Continental Traders OÜ-lt White Office OÜ kasuks viivis tasumata põhinõudelt (s.o 945,47 eurot) alates 05.09.2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta 91 % ulatuses Continental Traders OÜ kanda ja 9 % ulatuses White Office OÜ kanda.
Välja mõista Continental Traders OÜ-lt White Office OÜ kasuks menetluskulud summas 546 eurot, s.o riigilõiv summas 182 eurot ning esindaja tasu 364 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Continental Traders OÜ-l tasuda White Office OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (552 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.12.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt omandas 30.08.2018 White Office OÜ (hageja) osaühingult xxx korteriomandi asukohaga xxx. Lepingu objekt oli koormatud 15.12.2015 aastal Continental Traders OÜ (kostja) ja OÜ Xxx vahel sõlmitud üürilepinguga. Lepingu Objekti omandamisega läksid hagejale üle kõik 15.12.2015 üürilepingust tulenevad OÜ Xxx õigused ja kohustused. Poolte kokkuleppel lõpetati 15.12.2015 aastal sõlmitud üürileping ennetähtaegselt ning kostja andis lepingu objekti otsese valduse hagejale üle 03.01.2019. Kostja jättis tasumata kokku 9 arvet kogusummas 2035,11 eurot, millest hageja arvestas maha kostja poolt tagatisrahana makstud 1000 eurot. Kogu võlgnevus pärast tasaarvestust tagatisrahaga on seega 1035,11 eurot, sh: 06.12.2018 aasta arve nr 06.12.18/1, kommunaalkulud, oktoober 2018, summa 288,68 eurot; 27.12.2018 aasta arve nr 27.12.18/1, kommunaalkulud, november 2018, summa 298,25 eurot; 11.02.2019 aasta arve nr 11.02.19/2, kommunaalkulud, detsember 2018, summa 226,78 eurot; 11.02.2019 aasta arve nr 11.02.19/1, tasu ruumide lõpliku koristuse eest, summa 226,78 eurot, tasumata summa on 221,40 eurot. Hagi esitamise aja seisuga on kostja arvete tasumisega viivituses vähemalt 10 kuud. Käitudes heas usus kostja vastu, palub hageja viiviste väljamõistmist ainult kuue kuu eest summas 41,40 eurot.
Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 1035,11 eurot, viivise summas 41,20 eurot ning viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud (8% aastas) ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja vastus Kostja võttis oma vastuses hagi osaliselt õigeks. Hageja on esitanud kostjale ka eraldi arve elektrienergia eest summas 99,30 eurot, aga kuivõrd kostja tasub elektri eest juba kommunaalarvetes, siis ei ole eraldi arve esitamine põhjendatud. Kostja on vaidlustanud hageja kommunaalarved, sest hageja ei ole esitatud kommunaalarvete õigsuse tõenduseks alusarveid, milleks on Korteriühistu Uus 7 arved. Vastavalt 15.12.2015 sõlmitud üürilepingule punktis 5.3, peab kostja tasuma kommunaalarveid majahaldusettevõtte, (kelleks on Korteriühistu xxx) arvete alusel. Samuti arvestades seda, et kostja lahkus reaalselt üüripinnalt 6. detsembril 2018, ei ole kuidagi põhjendatud detsembri arvel nr 11.02.19/2 olev gaasi kulu summas 66,66 eurot. Kostja ei vaidlusta arvet koristustööde eest summas 228 eurot. Hageja ei ole tagastanud kostjale aadressil xxx rippunud välireklaami ja samuti eelmainitud aadressil asunud poe valgustuse ning puidust riiulid, mis kõik kuuluvad kostjale. Hageja on tekitanud kostjale kahju 1530 euro ulatuses. 18.05.2020 esitatud seisukohas leidis kostja, et hageja nõue on põhjendatud 555,15 euro ulatuses. Hageja on oma septembri, oktoobri, novembri ja detsembri 2018 aasta kommunaalarvetes täiendavalt märkinud hooldus- ja haldusteenuseks summas 60,96 eurot. Kostja märgib, et varasemalt pidi ta ainult tasuma hooldusteenuse eest summas 31,08 eurot ja haldusteenuse eest ei ole kostja mitte kunagi tasunud, mistõttu on haldusteenuse tasu summas 29,88 eurot põhjendamatu. Selle tõestuseks esitab kostja kommunaalarve augusti 2018 eest. Kostja selgitab samuti, et kuni augustini 2018 esitas kommunaalarveid, vastavalt kostja ja endise xxx omaniku kokkuleppele, Korteriühistu xxx. Seega leiab kostja, et hageja on küsinud kostjalt ülemääraselt 119,52 eurot kommunaalkulu. Hageja põhinõudest summas 1035,11 tuleks maha arvata järgnevad summad: Haldusteenus (september-detsember 2018) 119,52 eurot, detsembri 2018 kommunaalarve (ilma haldusteenuseta) 165,14 eurot, elektriarve 99,30 eurot, välireklaami demonteerimisarve 96,00 eurot, kokku 479,96 eurot. Samuti märkis kostja, et on tuvastanud hageja poolt tekitatud täiendava kulu ja kahju summas 730 eurot. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Käesoleval juhul loeb kohus tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et: - kostja ja OÜ Xxx vahel oli 15.12.2015 sõlmitud üürileping (dtl 54-63); - hageja on 30.08.2018 omandanud osaühingult Xxx korteriomandi xxx, millega hagejale läksid üle kõik 15.12.2015 sõlmitud üürilepingust tulenevad OÜ Xxx õigused ja kohustused (dtl 43-53); - 03.01.2019 on kostja hagejale üle andnud korteriomandi asukohaga xxx (dtl 65).
5.Hagimaterjalide kohaselt nõuab hageja kostjalt kõrvalkulude tasumist perioodi eest oktoober 2018, november 2018 ja detsember 2018. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kõrvalkulude eest tasumise kohustus on sätestatud üürilepingu p-s 4.2 ja 4.3. Kuna üürilepingu objekt anti hagejale üle 03.01.2019, siis loeb kohus tõendatuks, et nimetatud kuupäeval ka üürileping lõppes ning kuni nimetatud kuupäevani oli hageja õigustatud kostjalt üüri ning kõrvalkulusid nõudma. See, kui kostja üürilepingu kehtivuse ajal üüritud pinda ei kasutanud, ei vabasta teda üüri ja kõrvalkulude eest tasumisest üürilepingu kehtivuse aja jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et üürileping oleks enne objekti üle andmist lõppenud. See, et üüritasu eest on detsembris esitatud 2 arvet ei tõenda samuti üürilepingu lõppemist (dtl 146-147). Seega on kohus seisukohal, et hageja on õigustatud kostjalt nõudma kõrvalkulude tasumist oktoober 2018, november 2018 ja detsember 2018 eest.
6.06.12.2018 on hageja esitanud arve nr 06.12.18/1 2018 oktoober kommunaalkulude eest summas 288,68 eurot (dtl 66), 27.12.2018 arve nr 27.12.18/1 2018 november kommunaalkulude eest summas 298,25 eurot (dtl 67) ning 11.02.2019 arve nr 11.02.19/2 2018 detsembri kommunaalkulude eest summas 226,78 eurot (dtl 68). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kõrvalkulud oleksid tasutud, kuid on esitanud vastuväite, milles märgib, et arvetest tuleks maha arvestada halduskulud.
Kommunaalkulude arvetest nähtuvalt sisaldavad kommunaalkulud ka hooldus- ja haldusteenuseid nii oktoobris, novembris, kui ka detsembris summas 60,96 eurot. Kohus selgitab, et selleks, et ühte kulutust saaks kõrvalkulude hulka lugeda, tuleb hinnata, kas vastav kulu on seotud asja kasutamisega. Kui konkreetsel kulutusel asja kasutamisega seos puudub, siis ei saa vastavat kulutust kõrvalkuluks lugeda. Seega näeb seadus ette, et üürnik peab tasuma vaid teenused, mida kolmandad isikud osutavad selleks, et üüritud objekti oleks võimalik kasutada. Nimetatud kuludeks võivad kohtu hinnangul olla elekter, küte, üldruumide/territooriumi koristamine ja korrashoid (hoolduskulud), vesi, kanalisatsioon, prügivedu. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hageja poolt esitatud kommunaalkulude arvetes märgitud halduskulude tasumist kostja poolt kõrvalkuludena. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt nähtub, et hooldustasu on põhjendatud summas 31,08 eurot (korteriühistu arve august 2018 eest, dtl 145). Seega tuleb nii oktoobri, novembri, kui ka detsembri kõrvalkuludest maha arvestada 29,88 eurot (60,96-31,08), s.o kokku tuleb kolme kuu kõrvalkuludest maha arvestada summa 89,64 eurot (89,64 x 3). Seega on põhjendatud hageja kõrvalkulud kokku summas 724,07 eurot (288,68 + 298,25 + 226,78 -89,64).
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka koristamise eest 226,78 eurot. Tsiviilmaterjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale 11.02.2019 arve nr 11.02.19/1, tasu ruumide lõpliku koristuse eest, summas 226,78 eurot, millest on tasumata 221,40 eurot (dtl 69). Nimetatu osas kostjal vastuväited puudusid ning ta oli nõus antud summa tasuma. Seega ei pea kohus vajalikuks nimetatud nõuet eraldi hinnata.
8.Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et hageja on esitanud kostjale ka eraldi arve elektrienergia eest summas 99,30 eurot, aga kuivõrd kostja tasub elektri eest juba kommunaalarvetest, siis ei ole eraldi arve esitamine põhjendatud ning nimetatud summa tuleb võlgnevusest maha arvestada. Samuti tuleb kostja hinnangul maha arvestada hageja poolt esitatud arve summas 96 eurot välireklaami demonteerimise eest. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud nõuet elektrienergia eest esitatud arve summas 99,30 euro tasumiseks ega ka välireklaami demonteerimise eest arve summa 96 eurot tasumiseks. Seega puudub alus nimetatud summade maha arvamiseks esitatud nõudest.
9.Kostja on menetluses viidanud kahju tekkimisele ning soovinud seoses tekkinud kahjuga hageja nõude tasaarvestada. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks alust arvata, et kostja vara oleks jäänud rendipinnale ning et kostjal oleks kahju tekkinud. Kostja esitatud pildid nimetatut ei tõenda (dtl 135-144, 150157). Ka poolte vahel allkirjastatud lepingu objekti otsese valduse üleandmise aktis ei ole fikseeritud, et hageja valdusesse oleks jäänud kostja vallasvara. Seega ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist ega ka asjaolu, et võimaliku kahju tekkimise eest oleks hageja vastutav. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.
10.Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et võlgnevus hagejale oleks tasutud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 945,47 eurot.
11.Hageja on palunud välja mõista kostjalt viivise 6 kuu eest summas 40,41 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on olnud arvete tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus loeb seega põhjendatud viiviseks 37,82 eurot (s.o kuue kuu viivis summalt 945,47 eurot). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 05.09.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
12.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 945,47 eurot, viivis 37,82 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 91 % ulatuses kostja kanda ning 9 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude
jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 600 eurot, millest õigusabi teenus moodustab 400 eurot (käibemaksuta). Samuti on hageja tasunud menetluses riigilõivu 200 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 80 eurot tund (ilma käibemaksuta): nõupidamised kliendiga, konsultatsioon, materjalide kogumine 1 h; maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 0,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja selle esitamine kohtule 1,5 tundi; tutvumine kostja 28.01.2020 ja 09.03.2020 dokumentidega 0,5 tundi; 10.03.2020 menetlusdokumendi koostamine, 28.03.2020 arvamuse koostamine 0,5 tundi; kompromissi läbirääkimised, arutelud kliendiga 1 h. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja 91 % ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja esindaja osutatud teenused ja neile kulunud aeg põhjendatud. Käesoleval juhul ei olnud tegu keskmiselt keerukama tsiviilasjaga ning menetlusosalised ei esitanud mahukaid ega õiguslikult keerukaid dokumente. Samas ei ole ka hageja lepingulise esindaja poolt osutatud teenused märgitud ajakulu poolest ülepaisutatud ja vastavad kohtu hinnangul teenuse sisule. Dokumentide (s.h hagiavaldus, seisukohad) koostamist ja vastaspoole ning kohtu dokumentidega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega ning suhelda ka oma esindatavaga. Vastaspoole dokumentidega tutvumine on vajalik neile seisukoha esitamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu hinnangul on osutatud teenuste mõistlikuks ja usutavaks ajaks kokku seega 5 tundi. Kohus arvestab ajakulu hindamisel ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Hageja esindaja tunnihind on 80 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 400 eurot.
16.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 546 eurot (s.o 91 % tasutud riigilõivust summas 200 eurot ning esindaja tasust summas 400 eurot). Menetluskulud tuleb kostjal tasuda hageja pangakontole nr xxx.
17.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (546 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seega puudub vajadus kostja menetluskulude kindlaskmääramiseks.