Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number
2-19-19224
Tsiviilasi
Aalto Eesti OÜ hagi A L vastu alusetu rikastumisest või alternatiivselt laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudes ja viivise nõudes
Hagihind
16 943,95 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Aalto Eesti OÜ (registrikood 11681983), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raivo Laus esindajad Kostja A L (isikukood xxx) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A Llt Aalto Eesti OÜ kasuks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue 14 500 eurot.
3.Välja mõista A Llt Aalto Eesti OÜ kasuks alusetust rikastumisest tulenev sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 29.10.2018 kuni 06.12.2019 summas 1283,95 eurot, viivis perioodi 07.12.2019 kuni 05.06.2020 summas 577,05 eurot ja viivis põhinõudelt 14 500 eurolt alates 06.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõudega võrdse suuruseni.
Välja mõista A Llt Aalto Eesti OÜ menetluskulude katteks 1610 eurot (käibemaksuta). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb A Ll tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1610 eurot) viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
7.Toimetada tagaseljaotsus A Lle avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
1.Aalto Eesti OÜ (hageja) esitas 06.12.2019 hagiavalduse A L (kostja) vastu alusetu rikastumise või lepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudes ning viivise nõude. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.10.2018 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu. Laenulepingu kohaselt oli laenu summa 14 500 eurot ja intress 3%. Hageja ei oleks tohtinud kostjale laenu anda, kuivõrd ta talle kuulus perioodil 08.01.2018 kuni 13.11.2019 hageja osa suurusega 256 eurot, mis on ca 10,016% hageja osakapitalist (2556 eurot). Seega toimus kostjale laenu andmine äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1 p 1 ja p 4 sätestatud laenukeeldu rikkudes. Laenu tagastamise kohustus on kostjal eelkõige alusetu rikastumise sätete järgi, kuna laenu andmisel rikuti laenukeeldu, mis tõi kaasa laenu tühisuse. Samuti oli kostja laenu andmise ajal ka hageja juhatuse liige. Juhul, kui kohus leiab, et laenuleping ei ole tühine ja hageja hagi ei ole võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel, palub hageja hagi rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel, mis reguleerib võlausaldaja õigust nõuda rikutud kohustuse täitmist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise.
2.Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 12.05.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja andis nõusoleku tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja soovib hagi rahuldamist eelkõige alusetu rikastumise sätete alusel, leides, et vaidlusalune laenuleping on tühine. Seetõttu hindab kohus hageja nõuet tulenevalt sellest, et laenulepingud on tühised. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited laenulepingute tühisuse osas kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.Hageja poolt kostja vastu esitatud laenulepingu tühisusele tuginev nõue on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud 29.10.2018 laenulepingu (lisa 1), millest nähtub, et kostja on saanud hagejalt laenu 14 500 eurot. Äriregistri väljavõttest (lisa 3) nähtub, et kostja oli hageja osanik 08.01.2018 kuni 13.11.2019 ja talle kuulus hageja osa suurusega 256 eurot. Kostjale on antud laenu, kui ta on olnud hageja osanik ning talle on kuulunud rohkem kui 5 protsenti hageja osakapitalist. Laenu on kostjale antud ÄS § 159 lg 1 p 1 keeldu rikkudes, mistõttu on laenuleping ÄS § 159 lg 4 alusel tühine. Kuivõrd laenuleping on tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingu alusel saadud laenusumma 14 500 euro tagastamist. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 159 lg 1 ja 4, VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenusumma 14 500 eurot.
5.Hageja palub välja mõista kostjalt viivise seaduses sätestatud määras alates 29.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 14 500 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras alates 29.10.2018 kuni hagi esitamise kuupäevani 06.12.2019, seejärel hagi esitamisele järgnevast päevast 07.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 05.06.2020, kokku 1861 eurot. Viivise arvestus on toodud tabelis: Võlaperiood
Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 14 500 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6.Hagi rahuldatakse ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 910 eurot (käibemaksuta), millele lisandub käibemaks.
8.Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv hagiavalduselt 700 eurot.
9.Hageja lepingulise esindaja kulud on 910 eurot (käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi kokku mahus 7 tundi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Hagejale osutatud õigusabi tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Hagejale õigusabi osutamisele kulunud aeg 7 tundi on põhjendatud. Arvestades hagi mahtu ning esile toodud asjaolusid, ei ole kulunud aeg ülemäära suur. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulud 910 eurot (käibemaksuta; 7 x 130 = 910). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
10.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1610 eurot (700 eurot + 910 eurot). Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 ls-s 1 sätestatud määras.
11.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.