lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-124910/7

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-124910/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1147
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-124910

Tsiviilasi

AS-i PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.04.2020 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant) AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta AS-i PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2020 tagaseljaotsus menetluskulude jaotuse, s.o resolutsiooni punkti 2 osas, ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja tähtajad

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus

1.10.09.2019 esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 100.54 euro saamiseks. Kohus tegi 25.09.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.01.2020 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle jätkamiseks hagimenetluses.
2.28.01.2020 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 56.38 eurot, intressi 2.54 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13.82 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt 17,9% aastas alates 29.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
3.Kostja hagile vastust ei esitanud.
4.Harju Maakohus rahuldas hagi 15.04.2020 tagaseljaotsusega (ilma kirjeldava ja põhjendava osata) ning mõistis kostjalt hagejale välja põhivõlgnevuse 56.38 eurot, intressi 2.54 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13.82 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt 17,9% aastas alates 29.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
5.06.05.2020 apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista hageja menetluskulud taotletud ulatuses kostjalt hagejale välja.
6.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas vastuoluline ning kohus on rikkunud materiaalõiguse normi. Menetluskulude jaotamisel ei olnud põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lõiget 4, kuna hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, et vältida suuri menetluskulusid. Kuivõrd aga makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle jätkamiseks hagimenetluses. Seetõttu oli hageja sunnitud esitama hagi, mille tõttu kasvasid ka menetluskulud. Seega on hageja kulude kostjalt väljamõistmine õiglane ja mõistlik. Samuti ei kohaldunud antud juhul TsMS § 163 lõige 1, kuna kohus rahuldas hagi täies

ulatuses. Seega puudub põhjus, mille alusel saanuks kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub tema menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista. Ringkonnakohtu seisukoht

7.Kooskõlas TsMS § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega asja sisulise lahendamise osas on otsus jõustunud.
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 15.04.2020 tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud, s.o menetluskulude jaotuse, osas (resolutsiooni punkt 2) tühistada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Otsus on olulises osas põhjendamata. Maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta (TsMS § 646). Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lõike 1 punkti 5 ja TsMS § 657 lõike 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Kuivõrd hageja taotles ringkonnakohtult uue otsuse tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
9.Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on menetluskulude poolte endi kanda jätmisel jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata. Menetluskulude poolte kanda jätmine on üldjuhul kohtu diskretsiooniotsus (v.a kui selline kulude jaotus tuleneb otse seadusest), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hagimenetluses tuleneb menetluskulude jaotamise üldreegel TsMS § 162 lõikest 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõige 1 näeb ette menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, millisel juhul kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd praegusel juhul rahuldati hagi täies ulatuses, ei saanud kohus lähtuda menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lõikest 1 ning menetluskulud tulnuks § 162 lõikes 1 sätestatud üldreegli kohaselt jätta kaotanud poole ehk kostja kanda. Erandina võimaldab TsMS § 162 lõige 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võib eeldada, et maakohus lähtuski kulude poolte endi kanda jätmisel viidatud normist. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et TsMS § 162 lõike 4 kohaldamisel on seadusandja kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega eeldab selle sätte kohaldamine erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-142-10, punkt 10; 3-2-1-126-14, punkt 16). Eelnevast tuleneb, et lõike 4 kohaldamist peab kohus alati põhjendama. Vastavad põhjendused saavad rajaneda seaduses reeglina ettenähtud jaotuse ebaõigluse või ebamõistlikkuse tuvastamisel ning selle äärmuslikkusele hinnangu andmisel. Praegusel juhul puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd maakohtu vastav diskretsiooniotsus ei ole seetõttu jälgitav, ei saa ka ringkonnakohus selle

otsustuse õigsust kontrollida. Seetõttu tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas TsMS § 656 lõike 1 punkti 5 alusel tühistada.

10.TsMS § 657 lõige 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegiumi hinnangul viidatud säte antud juhul täies ulatuses kohaldamisele ei kuulu. Ringkonnakohtu arvates ei ole seadusandja soovinud, et sellisel juhul, kui hageja vaidlustab tagaseljaotsust üksnes menetluskulude (jaotuse või kindlaksmääramise) osas, on ainus võimalik tagajärg asjas tehtud tagaseljaotsuse tühistamine. Hageja suhtes oleks ebaõiglane, kui ringkonnakohus tühistaks tagaseljaotsuse täies ulatuses (st ka hagi rahuldamise osas), vaatamata sellele, et kaevatud on üksnes menetluskulude jaotuse peale ja kostja lahendit ei vaidlusta (kaja esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud). Apellatsioonkaebuse esitamine ei saa halvendada hageja menetluslikku positsiooni.
11.Menetluskulud jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lõige 3, § 174 lõiked 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja