OÜ Skuld Investeeringud hagi Ferroland Invest OÜ ja Vernare OÜ vastu nõude tunnustamiseks North Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vernare OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): OÜ Skuld Investeeringud (registrikood 12849025), seaduslik esindaja juhatuse liige UU Kostja 1: Ferroland Invest OÜ (registrikood 11709948), seaduslik esindaja juhatuse liige MM Kostja 2 (apellant): Vernare OÜ (registrikood 12910405), seaduslik esindaja juhatuse liige EE
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.08.2019 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda Vernare OÜ poolt 28.05.2020 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Vernare OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 1(11)
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Skuld Investeeringud (hageja) esitas 09.08.2018 Harju Maakohtule hagi Ferroland Invest OÜ (kostja 1) ja Vernare OÜ (kostja 2) vastu nõude 203 114,96 eurot tunnustamiseks North Gate Timber OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati võlgniku pankrot välja 30.01.2018 ja pankrotihalduriks määrati Oliver Ennok. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõude 203 114,96 eurot, mis koosneb põhivõlast 100 000 eurot, intressist 3114,96 eurot ja viivisest 100 000 eurot. Nõude aluseks on võlgniku ja Soome äriühingu Ropex Oy (Ropex) vahel 23.12.2014 sõlmitud laenuleping, millega Ropex laenas võlgnikule (endise ärinimega OÜ BIO SHIPPING) 500 000 eurot tagastamise tähtajaga 05.01.2016. Laenulepingu kohaselt kohustus võlgnik tasuma laenuandjale igakuiselt 15. kuupäevaks laenujäägilt intressi 3 % aastas ja laenu või intressi tasumisega viivitamise juhul viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Võlgnik tähtajaks laenu ei tagastanud, samuti ei tasunud intressi ega viivist.
3.Ropex kustutati Soome Vabariigi äriregistrist 23.08.2016 ja kõik tema varad, sh laenulepingust tuleneva nõude võlgniku vastu, omandas Ropexi ainuomanik MI (M. S. I).
4.17.05.2017 sõlmisid M. S. I ja hageja lepingu, mille alusel M. S. I loovutas kogu laenulepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. 18.05.2017 saatis hageja võlgnikule tähitud kirjaga teate võlausaldaja asendumise kohta, mille võlgniku esindaja võttis 12.06.2017 vastu.
5.31.08.2017 loovutas hageja M. S. Ilt omandatud nõudest 400 000 euro suuruse osa koos lisanduvate kõrvalnõuetega Greenlight Credit & Collection OÜ-le.
6.Võlgnik ei ole laenulepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud.
7.11.07.2018 võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu, mistõttu jäi nõue tunnustamata. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja oma nõude tunnustamist pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel. Kostjate vastuväited
8.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
9.Kostjad ei vaidlusta, et Ropex kandis üle võlgniku pangakontole 500 000 eurot, kuid selle makse puhul ei olnud tegemist Ropexi antud laenuga, vaid M. S. I sissemaksega võlgniku osa (nimiväärtusega 1000 eurot) omandamise eest võlgniku asutajalt East Bio Product Group OÜ-lt (EBPG), mis maksti kokkuleppel võlgniku kontole. Kuivõrd M. S. Il oli probleeme Soome maksuametiga, mille tõttu ta ei saanud isiklikult võlgniku osa omandada, leppisid osapooled kokku, et M. S. I omandab võlgniku osa selleks Eestis 2(11)
asutatud äriühingu Maurela OÜ (Maurela) kaudu. Maurela omandas näiliselt EBGP-lt võlgniku osa nimiväärtusega 1000 eurot (40 % osakapitalist), millise osaluse eest tasus M. S. I tema omanduses oleva Ropex kaudu 500 000 eurot, kuid mitte osa müüjale EBPG-le, vaid sissemaksena võlgniku kontole. Maurela ja EBGP sõlmisid 23.12.2014 võlgniku osa müügilepingu ning samal päeval sõlmisid võlgnik ja Ropex näiliselt laenulepingu 500 000 euro laenamise kohta, millise summa kandis Ropex 29.12.2014 üle võlgniku pangakontole. Seega on Ropexi ja võlgniku vaheline 23.12.2014 laenuleping ning järelikult ka Maurela ja EBGP vaheline 23.12.2014 osa ostu-müügileping näilikud tehingud, millega varjati M. S. I poolt 40 % omandamist võlgniku osakapitalist. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuni 18.05.2017 M. S. I poolt nõude loovutamiseni hagejale ei nõudnud Ropex ega M. S. I ei võlgnikult ega käendajatelt võlgnevust väidetava laenulepingu intressi- ja põhiosa tagasimaksete eest.
10.Lepingute näilisuse kinnitamiseks tõid kostjad esile, et lisaks EEele registreeriti 05.01.2015 võlgniku juhatuse liikmeks ka M. S. I, kes kasutas võlgniku osa omandamiseks variühinguna Maurelat ja variisikuna selle juhatuse liiget JJt, kes on krediidiinfo kohaselt seotud enam kui 100 äriühinguga. Maurela asutamise ja tegevuse ainus eesmärk oli võlgniku osa omandamine ja hoidmine M. S. I eest ja nimel läbi tema usaldusisiku J. J ning muud majandustegevust Maurelal sisuliselt ei olnud. Alates asutamisest ei ole see äriühing tasunud makse ega tal ei ole olnud töötajaid. M. S. I tegutses lisaks võlgniku juhatuse liikme positsioonile faktiliselt ka võlgniku osanikuna, kuna Maurela juhatuse liige J. J jättis võlgniku 2015. a majandusaasta aruande kinnitamise M. S. I otsustada. Võlgniku osanike pädevusse kuuluv äritegevusega seonduv informatsioon jooksis läbi J. J M. S. Ini ja vastupidi E. Eeni ning kohtumised toimusid M. S. I ettepanekul J. J kontoris. M. S. I võlgniku juhatuse liikmelisuse lõpetamine toimus läbi J. J ja M. S. I volitatud esindaja KKi. Hiljem hakkas M. S. I suhtuma võlgnikusse pahatahtlikult ja soovides selle äritegevust lõpetada, allkirjastas vaatamata enda võlgniku juhatuse liikme kohalt tagasiastumise soovile 19.06.2017 võlgniku eest ja nimel UUile ja UUile täisvolitused võlgniku eest ja nimel tegutsemiseks, mille alusel oli võlgniku nimel 31.08.2017 välja antud kaks võlatunnistust, alustatud täitemenetlus ning võlgniku pangakontod arestitud, mis halvas täielikult võlgniku äritegevuse ja viis võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamiseni.
11.M. S. I ei omandanud Ropexilt nõuet võlgniku vastu kehtivalt ja seega ei omandanud ka hageja seda kehtivalt M. S. Ilt. M. S. I alustas Ropex ainuomanikuna selle äriühingu likvideerimismenetlusega juba 23.10.2015, s.o siis, kui nõue ei olnud väidetava laenulepingu järgi veel sissenõutavaks muutunud (05.01.2016), mis omakorda kinnitab laenulepingu tühisust. Soome Vabariigi äriregistrisse tehti kanne Ropexi likvideerimise alustamise kohta 17.11.2015 ja äriühingu likvideerimise protsess lõpetati 23.08.2016. Ropexi likvideerimismenetluse aruande ja lõppbilansi kohaselt kajastati 16.05.2016 seisuga Ropexi varade nimekirjas vara „Laekumised laenu tagastamisest Bio Shipping OÜ poolt“ 0 euro suuruse väärtusega ehk väärtusetuna. Ka jaotusplaani kohaselt oli Ropexi likvideerimismenetluses ühingu jagatavaks varaks 491 273,40 eurot, mille hulka ei olnud arvestatud väidetavast laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu, kuna see oli väärtusetu. Seega Ropexil võlgniku vastu mingit kehtivat nõuet ei olnud, mistõttu ka M. S. I ei saanud seda Ropexilt omandada ega hagejale edasi loovutada. 3(11)
Maakohtu otsus
12.Maakohus rahuldas 29.08.2019 otsusega hagi ja tunnustas hageja nõuet North Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 203 114,96 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda.
13.Pooled ei vaielnud, et Ropex kandis detsembris 2014 võlgniku pangakontole üle 500 000 eurot, kuid vaidlesid selle üle, kas nimetatud rahaülekanne tehti Ropexi ja võlgniku vahel 23.12.2014 sõlmitud laenulepingu alusel või M. S. I sissemaksena võlgniku osa omandamise eest EBPG-lt. Lisaks vaidlesid pooled selle üle, kas M. S. I omandas Ropexilt kehtivalt nõude 500 000 eurot võlgniku vastu ja kas järgnevalt M. S. I poolt nõude loovutamine hagejale on kehtiv.
14.Tõendatud ei ole kostjate väited, et Ropexi ja võlgniku vaheline 23.12.2014 laenuleping ja järelikult ka Maurela ja EBGP vaheline 23.12.2014 osa ostu-müügileping Maurela poolt võlgniku osa omandamise kohta on näilikud tehingud (TsÜS § 89), millega varjati M. S. I poolt võlgniku osakapitalist 40 % suuruse osa omandamist. Kostjate väide, et võlgniku asutajate know-how oli väärt 500 000 eurot, oli kohtu hinnangul paljasõnaline ja seda ei tõenda ka võlgniku majandustegevuse suhteline edukus 2015 majandusaastal, sh kasum 16 198 eurot. Laenulepingu sõlmimist ei lükka ümber ka asjaolud, et kuni hageja nõudeni ei ole võlgnikult intressi ega laenu tagastamist nõutud, samuti et M. S. Ist sai Maurela poolt võlgniku osaluse omandamise järgselt võlgniku juhatuse liige, et võlgniku osaniku Maurela muu majandustegevus (peale võlgnikus osaluse omamise) on puudunud või olnud suhteliselt passiivne, et M. S. I võlgniku juhatuse liikmena osales võlgniku majandusaasta aruande kinnitamisel, et võlgniku äritegevusesse puutuva informatsiooni liikumine võlgniku juhatuse liikmete M. S. I ja E. Ee vahel toimus läbi võlgniku osaniku Maurela juhatuse liikme J. J jne. Kohtu hinnangul kõikidel nendel asjaoludel võivad olla ka muud mõistlikud põhjendused kui see, et tõendada laenulepingu näilisust. Kohtu hinnangul tõendas Ropexi poolt detsembris 2014 500 000 euro ülekandmist võlgnikule justnimelt laenulepingu alusel lisaks osapoolte vahel allkirjastatud laenulepingule ka tolleaegsete võlgniku osanike (EBPG ja Maurela) vahel sõlmitud kokkulepe (dateeritud 10.12.2014, allkirjastatud EBPG seadusliku esindaja Allan Lu ja Maurela seadusliku esindaja J. J poolt), mille p 3.2.2 kohaselt leppisid võlgniku osanikud kokku, et võlgniku tegevuse finantseerimiseks sõlmitakse võlgniku ja Ropexi vahel laenuleping võlgniku poolt laenu 500 000 eurot võtmise kohta, intressiga 3% aastas, kusjuures laenu tagamiseks annavad võlgniku osanikud käenduse proportsionaalselt osaniku osaluse suurusega võlgniku osakapitalis. Samuti tõendas laenulepingu sõlmimist 23.12.2014 dateeritud käendusleping, mis sõlmiti võlausaldaja Ropexi (esindaja M. S. I) ja käendajate Bio Shipping OÜ (esindaja E. E), EBPG (esindaja A. L) ja Maurela (esindaja J. J) vahel, millega käendajad tagasid võlgniku poolt Ropexilt võetud laenu 500 000 eurot tagastamist. Lisaks tõendas laenulepingu sõlmimist Ropexi ja võlgniku vahel asjaolu, et võlgnik tasus Ropexile 15.01.2016 laenuintressi 739,80 eurot.
15.Seonduvalt kostjate osundatud asjaoluga, et võlgniku osanike leping on dateeritud 10.12.2014, s.o ajal, mil ei Maurela ega võlgnik ei olnud veel asutatud, samuti, et 23.12.2014 käenduslepingus on üheks käendajaks märgitud võlgnik ise ning tagatavaks 4(11)
kohustuseks on märgitud mitte 23.12.2014, vaid 19.12.2014 lepingu alusel 500 000 euro laen Ropexilt, leidis maakohus, et ka need vastuolud ei ole piisavad 23.12.2014 laenulepingu tühisuse tunnustamiseks. Kohus pidas usutavaks kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud võlgniku osaniku Maurela juhatuse liikme J. J ütlusi selles osas, et võlgniku osanike kokkulepe allkirjastati reaalselt samal kuupäeval, mil vormistati Maurela poolt võlgniku osaluse omandamise leping, s.o 23.12.2014. Seonduvalt laenulepingu kehtivusega võttis maakohus arvesse ka J. J ütlusi selle kohta, et kuigi ettepaneku Maurela asutamiseks ja selle poolt võlgniku 40 % osaluse omandamiseks tegi J. Jle M. S. I, sai võlgniku tegelikuks osanikuks siiski Maurela, mitte M. S. I. Maurela maksis 40 % osaluse eest võlgniku osakapitalis nimiväärtuses, s.t 1000 eurot. J. J kinnitas, et M. S. Iga seotud firmalt Ropexilt oli kokku lepitud laenu saamine 500 000 eurot võlgniku majandustegevuse käivitamiseks ja sel eesmärgil ka laen võeti. Laenult tuli maksta intressi 3 % aastas. Sellist juttu, et Ropexi poolt võlgnikule antud laen oli tegelikult M. S. I makse võlgniku osaluse omandamise eest, ei olnud. Ropexi poolt võlgnikule antud laen ja Maurela poolt võlgniku osaluse omandamine olid erinevad tehingud.
16.J. J ütlustest järeldas maakohus, et osanike lepingul näidatud kuupäeva puhul (10.12.2014) on tegemist vea või eksitusega. Sama järelduse võis maakohtu arvates teha ka selle kohta, et 23.12.2014 käenduslepingus on üheks Ropexi antud laenu käendajaks märgitud EBPG ja Maurela kõrval ka võlgnik ise (s.o laenusaaja), samuti, et käenduslepingus on viidatud mitte 23.12.2014, vaid 19.12.2014 laenulepingule. Nimetatud puudused ei tee laenulepinguga seonduvat osanike lepingut ega käenduslepingut tervikuna kehtetuks. Kohus nõustus hagejaga, et eluliselt ei ole usutav, et lisaks Ropexi ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingule vormistati ja allkirjastati näiliselt ka EBPG ja Maurela vahel sõlmitud osanike leping ja täiendavalt Ropexi, võlgniku, EBPG ja Maurela vahel sõlmitud käendusleping.
17.Kohtu hinnangul ei muuda olematuks laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu ka asjaolu, et asjas ei ole esitatud võlgniku osanike otsust igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute kohta (osanike lepingu p 5.3.6), samuti et kostjate esitatud Soome äriregistri väljavõttest nähtuvalt olid laenuandja Ropexi likvideerimisaruande ja lõppbilansi kohaselt võlgnikule antud laenu, nominaalväärtusega 500 000 eurot, tagastamise laekumised hinnatud väärtusetuna. Osanike otsuse osas leidis maakohus, et sellisena võib käsitleda osanike lepingu p 3.2.2, millega osanikud leppisid kokku ühingu majandustegevuse finantseerimiseks laenu võtmises 500 000 eurot Ropexilt. Mis puudutab Ropexi likvideerimismenetluses laenulepingust tulenevate laekumiste tunnistamist väärtusetuks, siis kuigi võib pidada küsitavaks nende väärtusetuks tunnistamist ajahetkel, mil laenu tagastamise tähtaeg ei olnud veel saabunud ning ka võlgniku suhtes ei olnud pankrotti välja kuulutatud, ei kinnita see siiski laenulepingu fiktiivsust. Tõsiasi on, et Ropexi likvideerimismenetluse aruandes ja lõppbilansis on Ropexi ja võlgniku vaheline laenuleping reaalselt kajastatud, samuti et M. S. I sai Ropexi likvideerimisvarast muu vara hulgas endale ka laenu tagastamise laekumised võlgniku poolt (seega laenulepingust tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu). Asjaolu, et laekumised olid hinnatud sel ajal mingil põhjusel raamatupidamislikult väärtusetuna, nõudeõiguse õigusliku kehtivuse osas tähtsust ei oma. Seega omandas M. S. I Ropexi 5(11)
likvideerimispesast kehtivalt laenulepingust tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu ja tal oli õiguslikult võimalik see hagejale loovutada (VÕS § 164 ja § 167). Apellatsioonkaebus
18.Kostja 2 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja 2 jätta hageja kanda.
19.Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme, kui jättis tähelepanuta mitmed asjas olulist tähtsust omavad kostjate esitatud tõendid ja vastuväited.
20.Maakohus jättis tähelepanuta kostjate vastuväite hageja poolt võlgniku vastu nõude omandamisele M. S. Ilt, kuivõrd nõude omandamise olemasolu Ropexi likvideerimismenetluse tulemusena põhines vastuolulistel ja ilmselt võltsitud tõenditel. Maakohus jättis tähelepanuta ka kostjate 14.11.2018 menetlusdokumendi p-des 14 – 17 eeltoodu kohta esitatud taotluse, milles kostjad palusid kohtul nõuda Soome äriregistrist kinnitust hageja esitatud Ropexi likvideerimisaruande väljavõtte ehtsuse kohta (TsMS § 276 lg 1) või vastavalt TsMS § 276 lg-le 2 kohustada hagejat esitama esitatud väljavõte apostillitud või legaliseeritud kujul. Taotlus esitati, kuna hageja esitatud likvideerimisaruande väljavõte ja selles kajastatud andmed erinesid kostjate valduses olevast likvideerimisaruandest. Kostjate esitatud täieliku väljavõtte kohaselt jagati Ropexi likviidne vara selliselt, et Ropexi varast arvestati maha Ropexi kohustused ja jagatavaks varaks oli 491 273,40 eurot. Sealjuures ei olnud jagatava vara hulgas laenunõuet võlgniku vastu. Hageja esitatud väljavõte kajastab jagatava varana ka laenunõuet 500 000 eurot. Kui hageja esitatud väljavõte oleks tõene, oleks kogu jagatavaks varaks 891 273,40 eurot, mitte 491 273,40 eurot. Lisaks, hageja esitatud väljavõtte allkirjastas väidetavalt Helsingis 11.05.2017 Ropexi likvideerija Pertti Närhi, kes kinnitas väljavõtte õigsust. Kostjad esitasid eeltoodule vastuväite ja vaidlustasid hageja esitatud dokumendi. Küsimus hageja esitatud dokumendi võltsitusest omab tähendust hageja nõude tunnustamisel võlgniku pankrotimenetluses (PankrS § 106 lg 2).
21.Maakohus jättis tähelepanuta, et J. J kinnitas kostjate väiteid selle kohta, et Maurelal oli võlgniku osa omandamiseks kokkulepe M. S. Iga, mis omakorda tõendab kostjate väiteid selle kohta, et Maurela tegutses M. S. I eest, nimel ja käsundil tulenevalt erinevatest Soome maksuõiguslikest probleemidest M. S. I jaoks ning M. S. I investeeris võlgniku äritegevusse eeltoodu eest 500 000 eurot. Puudub mistahes muu ratsionaalne põhjus, miks Maurela omandas võlgniku osa kokkuleppel M. S. Iga.
22.Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme TsÜS § 89 ja VÕS § 164 lg 1.
23.Kostjad selgitasid, et puidutööstuse turule sisenemiseks ja seal edu saavutamiseks puudusid M. S. Il kontaktid ja teadmised, mistõttu lepiti võlgnike osanikega kokku, et võlgniku äritegevusse investeeritakse 500 000 eurot võlgnikus 40% osaluse omandamise kaudu. Osaluse eest võlgnikus tasus 500 000 eurot M. S. I ainuomandisse kuuluv Ropex. Sealjuures kasutas M. S. I võlgniku osa omandamiseks Maurelat variühinguna ning Maurela juhatuse liiget J. Jt tankistina. Investeering 500 000 eurot aitas võlgnikul koheselt pärast asutamist alustada majandustegevusega. Seda tõendab mh see, et võlgniku äriregistrisse kandmise järgselt sõlmiti koheselt mitmeid kliendilepinguid ning alustati tööd – aega ei kulunud läbirääkimiste pidamisele ja koostööpartnerite usalduse 6(11)
võitmisele, sest kontaktid olid võlgniku osanikel varasemalt olemas ning ühing vajas oma tegevuse edendamiseks investeeringut summas 500 000 eurot. M. S. I omandas variühingu Maurela kaudu võlgnikus kaudse osaluse ning sai 05.01.2015 võlgniku juhatuse liikmeks, millega täitis kõik eeldused puidutööstuse turule sisenemiseks ja tegevuse edendamiseks. Seda, et M. S. I ka käitus võlgniku osanikuna, on kostjad tõendanud – M. S. I otsustas ühingu majandusaasta aruannete kinnitamise, nõudis vastavaid dokumente jne.
24.Tunnistaja J. J kinnitas kostjate väiteid selle kohta, et Maurelal oli võlgniku osa omandamiseks kokkulepe M. S. Iga. Vastuoluline on maakohtu järeldus, et kuivõrd tegelikuks võlgniku osa omanikuks sai Maurela, mitte M. S. I, siis ei ole tegemist näiliku tehinguga. Eeltoodud kokkulepe tõendab kostjate väiteid selle kohta, et 500 000 eurot kanti võlgniku arvelduskontole võlgniku osa omandamiseks või sissemaksena osakapitali – makse eesmärgiks oli finantseerida võlgniku edasist äritegevust. Just asjaolu, et Maurela sai M. S. Iga kokkuleppel ja tema asemel võlgniku osanikuks olukorras, kus kostjad on kogu menetluse vältel väitnud, et Maurela tegutses võlgniku osanikuna vastavalt M. S. I tahtele ja temalt saadud käsundile (variisikuna J. J isikus), sest M. S. I oli Ropexi kaudu investeerinud võlgniku äritegevusse, tõendab kostjate väiteid laenulepingu näilikkuse kohta.
25.Eeltoodut tõendavad ka kostjate esitatud väited käenduslepingu ja osanike lepingu tühisuse ja võltsituse kohta ning asjaolu, et laenu saamiseks puudub osanike otsus.
26.Pooled olid teadlikud, et Ropexil puudub võlgniku vastu nõue. Ropex loobus vabatahtliku likvideerimismenetluse käigus nõudest võlgniku vastu.
27.05.08.2019 toimunud istungil selgitas kostjate esindaja seoses Ropexi likvideerimisaruandega, et juhul kui tegemist oleks laenu provisioneerimisega raamatupidamislikus mõttes (mitte nõudest loobumisega vms), s.t et laenu väärtus on allahinnatud nulliks, siis ei oleks loogiline enne võlgniku pankroti väljakuulutamist viidatud provisioneerimist teha.
28.Ka maakohus nõustus kostjatega selles, et küsitav on Ropexi likvideerimismenetluses laenulepingust tulenevate laekumiste tunnistamist väärtusetuks ajahetkel, mil laenu tagastamise tähtaeg ei olnud veel saabunud ning ka võlgniku suhtes ei olnud pankrotti välja kuulutatud. Asjaolud kogumis kinnitavad laenulepingu fiktiivsust. Pooled ei soovinud kaasa tuua võlgniku kohustust Ropexi ees. M. S. Il Soome Vabariigis lasuvatel maksuõiguslikel kaalutlustel oli vajadus käsitleda 500 000 euro panustamist võlgniku äritegevusse laenusuhtena ning seetõttu vormistati näiliselt laenuleping.
29.Isegi juhul, kui laenulepingu puhul ei ole tegemist näiliku tehinguga, ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd hagejal ei ole võlgniku vastu võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise aja seisuga kehtivat ja sissenõutavaks muutunud nõuet PankrS § 94 lg 1 mõttes. VÕS § 164 lg-st 1 tulenevalt on hageja poolt M. S. Ilt võlgniku vastu nõude omandamise eelduseks, et M. S. Il (mitte Ropexil) oli võlgniku vastu nõue. M. S. I ei ole Ropexi Soomes läbiviidud likvideerimismenetluses nõuet omandanud, mistõttu ei saanud ta kehtivalt nõuet hagejale loovutada.
30.Maakohus eksis Soome Vabariigi õiguse kohaldamisel M. S. I poolt nõude omandamisel võlgniku vastu Ropexi likvideerimismenetluses. Ropexi osas Soome Vabariigis läbiviidud likvideerimismenetlusele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 7(11)
(EL) 2015/848, 20.05.2015, maksejõuetusmenetluse kohta (määrus), mille artikli 7 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle tagajärgede suhtes selle liikmesriigi õigust, kelle territooriumil menetlus on algatatud, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Kohus tuvastas ja pooltel puudub vaidlus, et Ropex oli Soome Vabariigis asutatud äriühing, mille suhtes algatas Ropexi ainuosanik M. S. I 23.10.2015 vabatahtliku likvideerimismenetluse ning mis likvideeriti ja kustutati 23.08.2016 Soome Vabariigi äriregistrist. Seega tuleb Ropexi likvideerimismenetluse tagajärgede suhtes, sh võlgniku vastu nõude omandamise osas M. S. I poolt, kohaldada Soome Vabariigi õigust. Kohus seda ei teinud.
31.Kostjate valduses oleva likvideerimisaruande kohaselt märgiti Ropexi nõude väärtuseks võlgniku vastu 0 eurot ning likvideerimismenetluse tulemusena koostatud jaotusplaani kohaselt on võlgnikul vara kokku 1 326 273,40 eurot, millest võlg aktsionärile moodustab 835 000 eurot, mistõttu oli likvideerimismenetluse tagajärjel jagatavaks varaks 491 273,40 eurot. Sealjuures on jaotusplaanis selgelt ära toodud, et M. S. I osa jagatavast varast on 491 273,40 eurot.
32.Eeltoodust tulenevalt ei teinud maakohus kindlaks, kas M. S. I on kehtivalt Soome Vabariigi õiguse alusel Ropexi likvideerimismenetluses omandanud Ropexi väidetava nõude võlgniku vastu. Seetõttu leidis kohus ebaõigesti, et hageja omandas kehtivalt M. S. Ilt võlgniku vastu nõude. Vastustaja seisukoht
33.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kostja 2 apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellandi poolt 28.05.2020 esitatud tõendite vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
36.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
37.Hageja esitas kostjate, kes esitasid võlgniku vastu esitatud nõuete kaitsmisel tema nõudele vastuväite, vastu hagi nõude tunnustamiseks. Apellatsioonkaebuse väidetest tulenevalt on apellatsioonimenetluses vaidluse all see, kas detsembris 2014 võlgniku kontole kantud ülekantud 500 000 eurot oli tasutud Ropexi ja võlgniku vahel 23.12.2014 sõlmitud laenulepingu täitmiseks või M. S. I maksena võlgniku osa omandamise eest EBPG-lt. Lisaks vaidlustas apellant maakohtu järelduse selle kohta, et M. S. I omandas 8(11)
Ropexilt kehtivalt võlgniku vastu nõude 500 000 eurot. Apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud seda, et Ropex kandis detsembris 2014 võlgniku pangakontole üle 500 000 eurot ega pankrotimenetluses hageja poolt esitatud nõude suurust. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele ja kontrollib maakohtu otsust apellatsioonkaebuse väidetest lähtuvalt.
38.Apellant väitis kaebuses, et maakohus jättis tähelepanuta kostjate vastuväite hageja poolt M. S. Ilt nõude omandamisele. Kostjad väitsid, et M. S. I poolt nõude omandamine Ropexi likvideerimismenetluse tulemusena põhines vastuolulistel ja ilmselt võltsitud tõenditel. Apellant pidas silmas hageja ja kostjate poolt esitatud Ropexi likvideerija aruandeid, mis olid erinevad. Vastuolu kõrvaldamiseks palusid kostjad välja nõuda Soome äriregistrist originaaldokumendid, kuid maakohus jättis taotluse osas seisukoha võtmata.
39.Õige on see, et kohtule on esitatud kaks erinevat dokumenti Ropexi likvideerija PN koostatud 16.05.2016 lõpparuande ja -bilansi kohta: hageja esitas 11.05.2017 lõppbilansi väljavõtte, mille kohaselt Ropexi vara hulka kuulub laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu summas 500 000 eurot ja likvideeritava äriühingu vara jäetakse osanikule, kelleks on M. S. I (I kd, tl 8, tõlge tl 9); kostjad esitasid 16.05.2016 lõpparuande ja bilansi, mille kohaselt on laenu tagastamise nõue võlgniku vastu jäetud osa omanikule M. S. Ile ja see on hinnatud väärtusega 0 eurot (I kd, tl 100, tõlge tl 101 pöördel kuni 102).
40.Maakohus jättis 05.08.2019 kohtuistungil kostjate taotluse Soome registripidajalt originaaldokumentide väljanõudmiseks rahuldamata, selgitades, et kui tõend on mitteusaldusväärne, saab kohus jätta selle arvestamata. Vaidlustatud otsuse kohaselt leidis maakohus, et ka kostjate esitatud Ropexi lõppbilansist tuleneb, et M. S. I on nõude võlgniku vastu omandanud. Ebaõige on apellandi väide, kostjate poolt esitatud Ropexi 16.05.2016 lõppbilansis ei olnud jagatava vara hulgas laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu. Vaatamata sellele, et nõue on bilansis märgitud väärtusega 0 eurot, sisaldub nõue Ropexi vara hulgas ja ka selle vara loetelus, mis jääb M. S. Ile. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole oluline mitte see, millise väärtusega on Ropexi likvideerija käsitlenud laenulepingust tulenevat nõuet lõppbilansis, vaid see, et laenulepingust tulenev nõue on Ropexi likvideerimisel jäänud äriühingu ainukesele aktsionärile M. S. Ile. Eeltoodu tõttu polnud vajalik nõuda välja Soome Vabariigi registripidajalt Ropexi lõppbilansi originaali. Maakohus lähtus otsust tehes TsMS § 277 lg 4 järgi kostjate esitatud lõppbilansist ja jättis hageja esitatud väljavõtte otsuse tegemisel arvestamata.
41.Kuna M. S. I omandas Ropexi likvideerimisel nõude, siis sai ta selle 17.05.2017 loovutada edasi hagejale (I kd, tl 10). Vaidlust ei ole, et loovutusest on teatatud võlgnikule. 17.05.2017 nõude loovutamise osas vastuväiteid kostjad esitanud ei ole.
42.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et Ropexi osas Soome Vabariigis läbi viidud likvideerimismenetlusele kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848, 20.05.2015, maksejõuetusmenetluse kohta, mille artikli 7 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle tagajärgede suhtes selle liikmesriigi õigust, kelle territooriumil menetlus on algatatud, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Kuna 9(11)
Ropexi osas ei toimunud maksejõuetusmenetlust, siis kehtiva õiguse määramisel ei saa lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/848, 20.05.2015, maksejõuetusmenetluse kohta. Küll aga on sisuliselt õige see, et Soome Vabariigis registreeritud äriühingu likvideerimisele kohaldub Soome õigus. Vastavalt Soome Vabariigis kehtiva Osakeyhtiölaki V osa 20. alajaotuse pealkirjaga ühingu likvideerimine (yhtiön purkaminen) § 15 esimesele lõigule on osade omanikul õigus saada järelejäänud äriühingu varast osa vastavalt talle kuulunud osa suurusele (https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2006/20060624#O5L20P17). Seega tuleneb ka Soome seadusest, et Ropexi likvideerimisel koostatud lõppbilansi järgi sai Ropexile kuulunud nõude, mis tulenes võlgnikuga sõlmitud laenulepingust, omanikuks Ropexi ainuosanik M. S. I.
43.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et laenuleping on kehtiv. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehingu näilikkuse aluseks olevate asjaolude, s.t lepingupoolte tahteavalduste õigusnäivusele suunatuse, esileUise ja tõendamise kohustus oli käesolevas asjas TsMS § 230 lg 1 järgi kostjatel, kes selle väite esitasid.
44.Apellatsioonkaebuses on kostja 2 korranud maakohtus esitatud kostjate väiteid, millele maakohus on vastanud. Kostjad väitsid, et 23.12.2014 Ropexi ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping ning Maurela ja EBPG vahel samal kuupäeval sõlmitud osa müügileping on näilikud ja tegelikult omandas võlgniku osa M. S. I, kes sõlmis lepingu võlgniku asutaja EBPG-ga selleks, et omandada võlgniku 1000 euro suurune osa (40% osakapitalist) ning Ropexi poolt 500 000 eurot ülekandmine võlgnikule toimus EBPG ja M. S. I vahelise tehingu täitmiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjad ei ole tõendanud eelmises lauses toodud väiteid. Maakohus on kohtu ette toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid vaidlustatud otsuses analüüsinud põhjalikult ja teinud õige järelduse. Kolleegiumi arvates ei ole kostjate poolt esiletoodust võimalik järeldada, et võlgniku osakapitalist 40% suuruse osa (1000 eurot) omandamisel M. S. I poolt läbi Maurela tasus M. S. I Ropexi kaudu 500 000 eurot EBPG-le. Kostjate väide, et M. S. Il puudusid kontaktid ja teadmised võlgniku äri ajamiseks, mistõttu oli M. S. I rahaline panus osa omandamisel suurem, on jäänud paljasõnaliseks. Kostjad ei ole täpselt esile toonud ega tõendanud, millised olid võlgniku teiste osade omanike või nendega seotud isikute vastavad kogemused. Arvestades M. S. Ile kuulunud Ropexi poolt võlgnikule antud laenu suurust, on ringkonnakohtu arvates igati mõistetav, et M. S. I oli huvitatud võlgniku majandustegevusest ja selle tulemist. Kuna M. S. Ile kuulunud äriühingule kuuluv Maurela oli võlgniku osa omanik ja M. S. I teine äriühing Ropex oli laenanud võlgnikule 500 000 eurot, siis M. S. I kuulumine võlgniku juhatusse ja huvitumine võlgniku aastaaruannete sisust ei tõenda kostjate poolt väidetud tehingute näilikkust. Samuti ei saa kostjate poolt soovitud järeldust teha sellest, et Maurela asutati samal ajal kui võlgnik. Võlgniku osanike lepingu (I kd, tl 132-137) ning Ropexi, võlgniku, EBPG ja Maurela vahel sõlmitud käenduslepingu (I kd, tl 158-159) osas on maakohus leidnud, et nendes dokumentides olevad ebaõiged kuupäevad on sinna sattunud eksimuse tõttu. Eeltoodu 10(11)
tulenes tunnistaja J. J, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud, ütlustest. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust.
45.Seega on maakohus õigesti hagi rahuldanud ja tunnustanud hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõudena.
46.27.05.2020 esitatud seisukohtadega koos esitas apellant uued tõendid: 1) Ropexi likvideerija PNi 28.02.2020 e-kirja, milles PNi on andnud kinnituse selle kohta, et ta ei ole allkirjastanud mingeid väljavõtteid Ropexi likvideerimisel koostatud dokumentidest; 2) likvideerijale 11.02.2020 saadetud e-kirja, milles esitatud küsimustele likvideerija vastas. Apellant esitab tõendid TsMS § 634 lg 2 alusel, kuivõrd apellatsioontähtaja jooksul ei olnud apellandi käsutuses vastavaid tõendeid ning apellant sai need alles 28.02.2020. Apellant on kogu menetluse vältel seadnud kahtluse alla hageja poolt esitatud väljavõtte ehtsuse. Hageja vaidles uute tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna need oleks olnud apellandil võimalik hankida maakohtu menetluse ajal või vähemalt esitada need ringkonnakohtule koheselt pärast tõendi saamist. Kolleegium leiab, et apellandi taotlus tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastuväite hageja esitatud Ropexi lõppbilansi väljavõtte kohta esitasid kostjad maakohtule 13.11.2018 vastuses hagiavaldusele (I kd, tl 96-99). 05.08.2019 kohtuistungil selgitas maakohus, et kui kohtulahendi tegemisel leiab kohus, et hageja poolt esitatud väljavõte ei ole usaldusväärne, jätab ta tõendiga arvestamata (II kd, tl 9-12) ning jättis rahuldamata kostjate taotluse Soome registripidajalt originaaldokumentide väljanõudmiseks (II kd, tl 9-12). Ringkonnakohtu arvates oli pärast 05.08.2019 toimunud kohtuistungit kostjale 2 kohtu seisukoht teada ja ta oleks hiljemalt apellatsioonkaebuse esitamiseks 03.10.2019 saanud teha järelepärimise Ropexi likvideerijale ja esitada selle koos apellatsioonkaebusega. Seega ei esine TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi mõjuvat põhjust, et 28.05.2020 esitatud uusi tõendeid vastu võtta ja neid otsuse tegemisel arvestada. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid apellandile ei tagastata.
47.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja 2 (apellandi) kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.