lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-11947/61

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-11947/61
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3566
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-11947

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2019.a. Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11947

Tsiviilasi

OÜ Skuld Investeeringud hagi Ferroland Invest OÜ ja Vernare OÜ vastu nõude tunnustamiseks North Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot (mittevaraline nõue)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Skuld Investeeringud OÜ (registrikood 12849025, aadress Võrkoja tee 24 Leppneeme küla Viimsi vald Harjumaa 74009, seaduslik esindaja juhatuse liige X X e-post x) Kostja I: Ferroland Invest OÜ (registrikood 11709948, asukoht Pärnu mnt 160e Tallinn 13117, seaduslik esindaja X X, lepinguline esindaja advokaat Ave-Ly Käsi, e-post x) Kostja II: Vernare OÜ (registrikood 12910405, asukoht Pärnu mnt 160e Tallinn 13117, seaduslik esindaja X X, lepinguline esindaja advokaat Ave-Ly Käsi, e-post x)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 05.augustil 2019.a.

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada OÜ Skuld Investeeringud nõuet North Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 203 114, 96 (kakssada kolm tuhat ükssada neliteist eurot ja 96 senti) eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.Jätta rahuldamata hageja taotlus 05.08.209 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
5.Teha kohtuotsus pooltele kättesaadavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-18-11947 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.OÜ Skuld Investeeringud (edaspidi hageja) esitas 09.08.2018 Harju Maakohtusse hagi Ferroland Invest OÜ (edaspidi kostja I) ja Vernare OÜ (edaspidi kostja II) vastu nõude tunnustamiseks summas 203114,96 eurot North Gate Timber OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Võlgniku pankrot kuulutati välja 30.01.2018 ja pankrotihalduriks määrati Oliver Ennok. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõude summas 203114,96 eurot. Nõue koosneb põhivõlast 100 000 eurot, intressist 3114,96 eurot ja viivisest 100 000 eurot. Nõude aluseks on võlgniku ja Soome äriühingu X Oy (edaspidi ka X) vahel 23.12.2014 sõlmitud laenuleping, millega X laenas võlgnikule (tollase ärinimega OÜ x) 500 000 eurot tähtajaga 05.01.2016. Laenulepingu kohaselt kohustus võlgnik tasuma laenuandjale igakuiselt 15.-ndaks kuupäevaks laenujäägilt intressi 3 % aastas ja laenu või intressi tasumisega viivitamise juhul viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Võlgnik tähtajaks laenu ei tagastanud, samuti ei tasunud intressi ega viivist. X kustutati Soome Vabariigi äriregistrist 23.08.2016.a. ning kõik tema varad, sealhulgas laenulepingust tuleneva nõude võlgniku vastu omandas Xi ainuomanik X X X (edaspidi ka X). 17.05.2017.a. sõlmisid X ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel X loovutas kogu laenulepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja saatis 18.05.2017 võlgnikule tähitud kirjaga teate võlausaldaja asendumise kohta, mille võlgniku esindaja võttis 12.06.2017 vastu. 31.08.2017.a. loovutas hageja Xlt omandatud nõudest 400 000,- euro suuruse osa koos lisanduvate kõrval-nõuetega x OÜ-le. Võlgnik ei ole laenulepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 11.07.2018 vaidlesid kostjad I ja II hageja nõudele vastu, mistõttu nõue jäi tunnustamata. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja oma nõude tunnustamist pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel kohtu poolt.
2.Kostjate vastused hagiavaldusele Kostjad I ja II vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kostjad I ja II ei vaidlusta, et X kandis võlgniku pangakontole üle 500 000 eurot, kuid tegelikult ei olnud selle makse puhul tegemist Xi poolt võlgnikule antud laenuga, vaid X sissemaksega võlgniku osa (nimi-väärtusega 1000 eurot) omandamise eest võlgniku asutajalt x OÜ-lt (edaspidi ka X), mis kokkuleppel maksti võlgniku kontole. Kuivõrd Xl oli probleeme Soome maksu-ametiga, mille tõttu ta ei saanud isiklikult võlgniku osa omandada, leppisid osapooled kokku, et X omandab võlgniku osa selleks Eestis asutatud äriühingu kaudu, milleks sai X OÜ (edaspidi ka X), mis omandas näiliselt X-lt võlgniku

2-18-11947 osa nimiväärtusega 1000 eurot (40 % osakapitalist) ja millise osaluse eest tasus X tema omanduses oleva X kaudu 500 000 eurot, kuid mitte osa müüjale X-le, vaid sissemaksena võlgniku kontole. X ja X sõlmisidki 23.12.2014 võlgniku osa müügilepingu ning samal päeval sõlmisid võlgnik ja X näiliselt laenulepingu võlgniku poolt 500 000 euro laenamise kohta Xilt, mis kandis 29.12.2014 võlgniku pangakontole üle 500 000 eurot. Kuivõrd laenuleping kui näiline tehing on tühine (TsÜS § 89), tuleb lähtuda varjatud tehingust, milleks oli X poolt võlgniku osa omandamine 500 000 euro eest ning mille kohaselt Xl nõue puudub. Lisaks sellele leiavad kostjad, et X ei ole Xilt nõuet võlgniku vastu kehtivalt omandanud ning seega ei ole ka hageja seda kehtivalt Xlt omandanud. Kostjad viitavad, et X alustas X ainuomanikuna selle äriühingu vabatahtliku sundlõpetamise ehk likvideerimismenetlusega juba 23.10.2015, ehk siis kui nõue ei olnud väidetava laenulepingu järgi veel sissenõutavaks muutunud (05.01.2016), mis omakorda kinnitab laenulepingu tühisust. Soome Vabariigi äriregistrisse tehti kanne Xi likvideerimise alustamise kohta 17.11.2015 ning äriühingu likvideerimise protsess lõpetati 23.08.2016. Xi likvideerimis-menetluse aruande ja lõppbilansi kohaselt 16.05.2016 seisuga kajastati Xi varade nimekirjas vara „Laekumised laenu tagastamisest x OÜ poolt“ 0 euro suuruse väärtusega ehk väärtusetuna. Ka jaotusplaani kohaselt oli Xi likvideerimismenetluses ühingu jagatavaks varaks 491 273,40 eurot, mille hulka ei olnud arvestatud väidetavast laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu, kuna see oli väärtusetu. Seega Xil võlgniku vastu mingit kehtivat nõuet ei olnud, mistõttu ka X ei saanud seda Xilt omandada ega hagejale edasi loovutada. Seega on kostjate hinnangul nende vastuväited hageja nõudele õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud ja sellise nõude tunnustamiseks puudub alus. Kohtuotsuse põhjendused

3.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate I ja II vastused ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistaja ning olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab hagi tuleb rahuldada.
4.PankrS § 94 lg 1 tulenevalt peab võlausaldaja esitama pankrotihaldurile kirjaliku nõudeavalduse, millele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Pankrs § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.
5.Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on seega, et hageja oleks esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõude, mida nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, et hageja oleks esitanud seejärel tähtaegselt nõude tunnustamise hagi kohtusse ning et nimetatud hageja nõue võlgniku vastu oleks võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise aja seisuga kehtiv ja sissenõutav. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning poolte poolt vaidlustama asjaolude alusel (TsMS § 231 lg 2 ja 4) tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) 17.12.2014 asutati X OÜ, osakapitaliga 2500 eurot (I k tl 144);

2-18-11947 2) 19.12.2014 asutati võlgnik (algse ärinimega X X OÜ, osakapitaliga 2500 eurot) X X Product Group OÜ poolt (registrikaardi väljavõte I k tl 44, 143); 3) 23.12.2014 sõlmisid X X Product Group OÜ ja X OÜ võlgniku osa müügilepingu, mille kohaselt X OÜ omandas X X Product Group OÜ-lt võlgniku osa nimiväärtusega 1000 eurot; 4) 23.12.2014 on dateeritud ja allkirjastatud Soome Vabariigi äriühingu X OY esindaja X X X ja võlgniku (tollase ärinimega X X OÜ) esindaja X Xe vahel sõlmitud laenuleping nr 12-1 summa 500 000 euro laenamise kohta Xi poolt võlgnikule tähtajaga 05.01.2016, intressiga 3 % aastas, intressi tasumine igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks, viivis tähtajaks tasumata summalt 0,3 % iga viivitatud kalendripäeva eest (I k tl 6-7); Sama kuupäevaga (23.12.2014) on dateeritud ja allkirjastatud käendusleping võlausaldaja X OY (esindaja X X X) ja käendajate X X OÜ (esindaja X X), X X PRODUCT GROUP OÜ (esindaja X X) ja X OÜ (esindaja X X) vahel, millega käendajad tagasid X X OÜ poolt X-ilt laenu võtmist 19.12.2014 summas 500 000 eurot (I k tl 158-159); 5) 29.12.2014 kandis X võlgniku pangakontole üle 500 000 eurot (pangakonto väljavõte I k tl 138); 6) 23.10.2015 alustati X Oy (registreeritud Soome äriregistris 29.03.1989) likvideerimist (likvideerimise kanne tehti äriregistrisse 17.11.2015) ja 23.08.2016 kustutati X Soome Vabariigi äriregistrist (Soome äriregistri väljavõte I k tl 100-103); 7) 17.05.2017 on dateeritud ja allkirjastatud X X X ja hageja vaheline nõude loovuta-mise leping, mille alusel X X X loovutas X poolt võlgnikuga sõlmitud laenu-lepingust tuleneva nõude summas 500 000 koos lisanduvate kõrvalnõuetega hagejale (I k tl 10); 8) 18.05.2017 saatis hageja võlgnikule teate X ja võlgniku vahelises laenulepingus võla-usaldaja asendumise kohta, mille võlgniku esindaja 12.06.2017 vastu võttis (I k tl 11); 9) 31.08.2017 loovutas hageja osa nõudest võlgniku vastu, põhisummas 400000 eurot, koos lisanduvate kõrvalnõuetega x OÜ-le (nõude loovutamise leping I k tl 12-13); 10) 30.01.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-14044 kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok (pankroti väljakuulutamise teade I k tl 16); 11) 08.02.2018 esitas hageja oma nõude võlgniku pankrotimenetluses summas 203114,96 eurot (nõudeavaldus koos lisadega I k tl 23-37); 12) 11.07.2018 võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad I ja II hageja nõudele 203114,96 eurot vastuväite ja nõue jäi tunnustamata (koosoleku protokoll koos lisadega I k tl 17-22); 13) 09.08.2018 esitas hageja kohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks.

7.Pooled ei vaidle selle üle, et X on 2014.a. detsembris kandnud võlgniku pangakontole üle 500 000 eurot, kuid vaidlevad selle üle, kas nimetatud rahaülekanne on tehtud X ja võlgniku vahel 23.12.2014 sõlmitud laenulepingu alusel või X sissemaksena võlgniku osa omandamise eest X-lt. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas X on omandanud Xilt kehtivalt nõude 500 000 eurot võlgniku vastu ja kas järgnevalt X poolt nõude loovutamine hagejale on kehtiv.
8.Kostjad tuginevad oma väidetes, et Xi ja võlgniku vaheline 23.12.2014 laenuleping ning järelikult ka X ja X vaheline 23.12.2014 osa ostu-müügileping X poolt võlgniku osa omandamise kohta on näilikud tehingud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89), millega varjati X poolt 40 % omandamist võlgniku osakapitalist, sellele, et: 

X osanikel X Xel ja X Xul olid juba enne võlgniku asutamist olemas vajalikud kontaktid ja lepingud võlgniku kaudu äritegevuse alustamiseks Venemaal, millise know-how väärtuseks hindasid osapooled 500 000 eurot, millise summa pidi X võlgniku 40 % osaluse eest maksma. Et võlgnikul oli juba enne X poolt X kaudu sissemakse 500 000 eurot tegemist

2-18-11947 kliendibaas olemas ja võlgniku majandustegevus oli asutamis-järgselt edukas kinnitab võlgniku 2015.a. majandusaasta aruanne, mille lisa nr 6 kohaselt (müügitulu) müüs võlgnik 2015.a. majandusaasta jooksul 328129 euro suurusest müügitulust väljaspool Euroopa Liidu riike 95 %, st 311629 eurot. Samuti nähtub tegevusaruandest, et 2015.a. majandusaasta teises pooles laiendati oluliselt kliendibaasi, alustati koostööd Iisraeli, Egiptuse ja Kuveidi klientidega ning lisaks liitus meeskonnaga uus müügijuht Lähis-Idast, mis tekitas täiendavaid võimalusi Lähis-Ida klientidega suhtlemiseks ja kliendibaasi suuren-damiseks (võlgniku 2015.a.majandusaasta aruanne I k tl 181-188); 

kuni X poolt nõude loovutamiseni hagejale (18.05.2017) ei nõudnud ei X ega X ei võlgnikult ega käendajatelt võlgnevust väidetava laenulepingu intressi- ja põhiosa tagasimaksete eest (laenulepingu kohaselt pidi võlgnik iga kuu 15-ndaks kuupäevaks tasuma intressi 1250 eurot ja põhiosa tagasimakse tähtaeg oli 05.01.2016);



lisaks X Xele registreeriti võlgniku juhatuse liikmeks 05.01.2015 ka X X X, kes kasutas võlgniku osa omandamiseks variühinguna Xt ning variisikuna selle juhatuse liige X X ́t, kes on krediidiinfo kohaselt seotud enam kui 100 äriühinguga (I k tl 104);



X asutamise ja tegevuse ainus eesmärk oli võlgniku osa omandamine ja hoidmine X eest ja nimel läbi tema usaldusisiku X X ning muud majandustegevust Xl (põhitegevusalana märgitud õigusnõustavate ja õigusbüroode tegevus) sisuliselt ei olnud ja alates asutamisest ei ole see äriühing tasunud mingeid makse ega tal ei ole olnud töötajaid (vt X OÜ krediidija finantsinfo I k tl 105-107);



X tegutses lisaks võlgniku juhatuse liikme positsioonile faktiliselt ka võlgniku osanikuna, kuna X juhatuse liige X X jättis võlgniku 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamise X otsustada (võlgniku juhatuse liikme X Xe ja osaniku esindaja X X e-kirjavahetus mais 2016 I k tl 108);



võlgniku osanike pädevusse kuuluv äritegevusega seonduv informatsioon jooksis läbi X X Xni ja vastupidi Xeni ning kohtumised toimusid X ettepanekul X X kontoris (X X e-kiri juuli 2016 I k tl 109);



X võlgniku juhatuse liikmelisuse lõpetamine toimus läbi X X ja X volitatud esindaja X Xi (X X 15.05.2017 e-kiri E.Xele I k tl 110, X Xi e-kiri 12.06.2017 I k t 111-112);



Hilisemalt hakkas X suhtuma võlgnikusse pahatahtlikult ja soovides selle äritegevust lõpetada, allkirjastas vaatamata enda võlgniku juhatuse liikme kohalt tagasiastumise soovile 19.06.2017 võlgniku eest ja nimel X Xile ja X Xile täisvolitused võlgniku eest ja nimel tegutsemiseks (volikirjad I k tl 113-116), mille alusel oli võlgniku nimel 31.08.2017 välja antud kaks võlatunnistust (I k tl 117), alustatud täitemenetlus ning võlgniku pangakontod arestitud, mis halvas täielikult võlgniku äritegevuse ja viis võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamiseni;



X ja X likvideerija Pertti Närhi poolt allkirjastatud Xi likvideerimismenetluse aruandes ja lõppbilansis kajastati võlgniku laenu tagasimakseid Xile väärtusega 0 eurot, st väärtusetuna (Soome äriregistri väljavõte X Oy kohta I k tl 100-103), mis kinnitab, et X käsitles varasemalt ka ise nn laenu tegelikult maksena võlgniku osa omandamise eest ega ei kavatsenud seda võlgnikult sisse nõuda.

9.Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kostjate väiteid laenulepingu näilikkuse kohta siiski ei tõenda. Kostjate väide, et võlgniku asutajate know-how oli väärt 500 000 eurot, on kohtu hinnangul paljasõnaline ja seda ei tõenda ka võlgniku majandustegevuse suhteline edukus 2015.a. majandusaastal, sh kasum 16198 eurot, (majandusaasta aruanne I k tl 181-188). Laenulepingu sõlmimist ei lükka ümber ka asjaolud, et kuni hageja nõudeni ei ole võlgnikult intressi ega laenu tagastamist nõutud, samuti et X Xst sai X poolt võlgniku osaluse omandamise järgselt võlgniku juhatuse liige, et

2-18-11947 võlgniku osaniku X muu majandustegevus (peale võlgnikus osaluse omamise) on puudunud või olnud suhteliselt passiivne, et X X võlgniku juhatuse liikmena osales võlgniku majandusaasta kinnitamisel, et võlgniku äritegevusesse puutuva informatsiooni liikumine võlgniku juhatuse liikmete X ja Xe vahel toimus läbi võlgniku osaniku X juhatuse liikme X X jne. Kohtu hinnangul kõikidel nendel asjaoludel võivad olla ka muud mõistlikud põhjendused kui see, et tõendada laenulepingu näilisust. Kohtu hinnangul tõendab Xi poolt 2014.a. detsembris 500 000 euro ülekandmist võlgnikule justnimelt laenulepingu alusel lisaks osapoolte vahel allkirjastatud laenulepingule (I k tl 6-7) ka tolleaegsete võlgniku osanike (X ja X) vahel sõlmitud kokkulepe (dateeritud 10.12.2014, allkirjastatud X seadusliku esindaja X Xu ja X seadusliku esindaja X X poolt), mille p 3.2.2. kohaselt leppisid võlgniku osanikud kokku, et võlgniku tegevuse finantseerimiseks sõlmitakse võlgniku ja Xi vahel laenu-leping võlgniku poolt laenu võtmise kohta summas 500 000 eurot intressiga 3% aastas, kusjuures laenu tagamiseks annavad võlgniku osanikud käenduse proportsionaalselt osaniku osaluse suurusega võlgniku osakapitalis (I k tl 132-137). Samuti tõendab laenulepingu sõlmimist 23.12.2014 dateeritud käendusleping, mis on sõlmitud võlausaldaja X (esindaja X X X) ja käendajate X X OÜ (esindaja X X), X (esindaja X X) ja X (esindaja X X) vahel, millega käendajad tagasid võlgniku poolt Xilt võetud laenu 500 000 eurot (I k tl 158-159). Lisaks tõendab laenulepingu sõlmimist X ja võlgniku vahel asjaolu, et võlgnik on tasunud Xile 15.01.2016 laenuintressi summas 739,80 (konto väljavõte I k tl 138, 160).

10.Seonduvalt kostjate poolt osundatud asjaoluga, et võlgniku osanike leping on dateeritud 10.12.2014, so ajal, mil ei X ega võlgnik ei olnud veel asutatud, samuti, et 23.12.2014 käenduslepingus on üheks käendajaks märgitud võlgnik ise ning tagatavaks kohustuseks on märgitud mitte 23.12.2014, vaid 19.12.2014 lepingu alusel 500 000 euro laen Xilt, kohus leiab, et ka need vastuolud ei ole piisavad 23.12.2014 laenulepingu tühisuse tunnustamiseks. Kohus peab usutavaks kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud võlgniku osaniku X juhatuse liikme X X ütlusi selles osas, et võlgniku osanike kokkulepe allkirjastati reaalselt samal kuupäeval, mil vormistati X poolt võlgniku osaluse omandamise leping, so 23.12.2014. Seonduvalt laenu-lepingu kehtivusega võtab kohus samuti arvesse X X ütlusi selle kohta, et kuigi ettepaneku X asutamiseks ja selle poolt võlgniku 40 % osaluse omandamiseks tegi X Xle X X, sai võlgniku tegelikuks osanikuks siiski X OÜ, mitte X X. X maksis 40 % osaluse eest võlgniku osakapitalis nimiväärtuses, st 1000 eurot. X X kinnitas, et Xga seotud firmalt Xilt oli kokku lepitud laenu saamine 500 000 eurot võlgniku majandustegevuse käivitamiseks ja sel eesmärgil ka laen võeti. Laenult tuli maksta intressi 3 % aastas. Sellist juttu, et Xi poolt võlgnikule antud laen oli tegelikult X makse võlgniku osaluse omandamise eest pole kunagi olnud. Xi poolt võlgnikule antud laen ja X poolt võlgniku osaluse omandamine olid erinevad tehingud (tl 8-12).
11.X X ütlustest nähtuvalt järeldab kohus, et osanike lepingul näidatud kuupäeva puhul (10.12.2014) on tegemist vea või eksitusega. Sama järelduse võib kohtu arvates teha kas selle kohta, et 23.12.2014 käenduslepingus on üheks Xi poolt antud laenu käendajaks märgitud (X ja X kõrval) ka võlgnik ise (so laenusaaja), samuti, et käenduslepingus on viidatud mitte 23.12.2014, vaid 19.12.2014 laenulepingule. Nimetatud puudused ei tee laenulepinguga seonduvat osanike lepingut ega käenduslepingut tervikuna kehtetuks. Kohus nõustub hagejaga, et eluliselt ei ole usutav, et lisaks Xi ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingule vormistati ja allkirjastati näiliselt ka X ja X vahel sõlmitud osanike leping ja täiendavalt Xi, võlgniku, X ja X vahel sõlmitud käendusleping.
12.Kohtu hinnangul ei muuda olematuks laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu ka asjaolu, et asjas pole esitatud võlgniku osanike otsust igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute kohta (osanike lepingu p 5.3.6), samuti et kostjate poolt esitatud Soome äriregistri väljavõttest nähtuvalt (hageja esitatud väljavõtte I k tl 8-9 jätab kohus tähelepanuta, kuna kostjate poolt on see esitatud tervikliku dokumendina I k tl 100-103) olid laenuandja X likvideerimisaruande ja lõppbilansi kohaselt võlgnikule antud laenu, nominaalväärtusega 500 000 eurot, tagastamise laekumised hinnatud väärtusetuna (0,00). Osanike otsuse osas kohus leiab, et sellisena võib käsitleda osanike lepingu p 3.2.2, millega osanikud leppisid kokku ühingu majandustegevuse finantseerimi6

2-18-11947 seks laenu võtmises 500 000 eurot Xilt (I k tl 132-137). Mis puudutab Xi likvideerimis-menetluses laenulepingust tulenevate laekumiste tunnistamist väärtusetuks (0), siis kuigi võib pidada küsitavaks nende väärtusetuks tunnistamist ajahetkel, mil laenu tagastamise tähtaeg ei olnud veel saabunud ning ka võlgniku suhtes ei olnud pankrotti välja kuulutatud, ei kinnita see siiski laenulepingu fiktiivsust. Tõsiasi on, et Xi likvideerimismenetluse aruandes ja lõppbilansis on Xi ja võlgniku vaheline laenuleping reaalselt kajastatud, samuti et X X sai Xi likvideerimisvarast muu vara hulgas endale ka laenu tagastamise laekumised võlgniku poolt (seega laenulepingust tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu). Asjaolu, et laekumised olid hinnatud sel ajal mingil põhjusel raamatupidamislikult väärtusetuna, nõudeõiguse õigusliku kehtivuse osas tähtsust ei oma. Seega kohus leiab, et X X omandas Xi likvideerimispesast kehtivalt laenulepingust tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu ja tal oli õiguslikult võimalik see hagejale loovutada (VÕS § 164 ja § 167). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõuet võlgniku vastu tuleb tunnustada ja hagi rahuldada. Menetluslikud küsimused

13.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus ka poolte lahendamata taotlused. Hageja on 05.08.2019 kohtuistungi järgselt esitanud kohtuistungi protokolli täpsustused (II k tl 22-26). Kostjad vaidlevad hageja taotlusele vastu (II k t 27). Kohus nõustub kostjatega, et protokolli parandamiseks puudub alus ja jätab hageja taotluse rahuldamata (TsMS § 53 lg 4 teine lause).
14.Hageja on tasunud kostjate I ja II menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatise kogusummas 4896 eurot (I k tl 90-91). Kohus selgitab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud (käesolev kohtuotsus on jõustunud) tagastab kohus tagatise selle andja avalduse alusel (TsMS § 195 lg 1 esimene lause). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
17.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

2-18-11947 koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja