7095,32 eurot Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja A K Kostja: A V (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 17.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 5000 eurot, intress 400,36 eurot, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1258,24 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 21,90% aastas.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 10 eurot ja lepingu haldustasu 7,96 eurot.
4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 765 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 10.12.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS ja kostja vahel 17.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 5000 eurot, võla sissenõudmiskulu 10 eurot, intress 400,36 eurot, lepingu haldustasu 7,96 eurot ning viivis 582 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 11.12.2024 kuni tagastamata krediidisumma (5000 eurot) täieliku tasumiseni 21,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Hageja Bigbank AS ja kostja sõlmisid 17.01.2024 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 5 000 eurot ning kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 21,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingus on väljendatud intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas 21,90% (s.o 0,0608% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 26,66% ning see on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5 000 EUR, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 21,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 100 EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 1,99 EUR kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 8483,50 EUR. Lepingus on väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus viivisemäär 21,90% (s.o 0,0608% päevas).
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Hageja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest registritest saadud info alusel ning Luminor xxx ja Swedbank xxx arvelduskonto perioodi 14.09.2023-17.01.2024 väljavõtte alusel. Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 2 000 eurot neto ettevõttest xxx. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks viimase 3 kuu vältel töötasu 1397,18 eurot (04.2022-7.2022). Konto väljavõtte alusel saadi
2
kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul oluliselt väiksem töötasu 1501,21 eurot kuus (oktoober 2023 – detsember 2024, sh ei võetud arvesse 29.12.2023 kannet mis selgituse kohaselt oli varem makstud töötasu jooksva kuu eest). Kostja märkis laenutaotlusel, et tal ei ole finantskohustusi võlausaldajate ees. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi kokku 136 eurot xxx ja xxx ees. Krediidilepingust nr xxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 141.41 eurot. Arvestades konservatiivselt tuvastatud väikseimat kliendi sissetulekute suurust summas 1 397,00 eurot kuus (MTA andmed), moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 19,86%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. 16.01.2024 päringus teavitas kostja seoses S.M-le ja J.T-le tehtud kannetega, et tegemist on vastavalt ema ja elukaaslasega ning kanded ei ole seotud kohustustega kolmandate isikute ees. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavat (Lisa 7 – „dependents“ ehk ülalpeetavad 0), kostja ei ole abielus (Lisa 7 – „marital status: single“ ehk perekonnaseis: vallaline) ja kostja elab isiklikus korteris (Lisa 7 – „Residence type: private apartment“ ehk elukoha tüüp: isiklik korter). Regulaarsete kuludena nähtusid regulaarsed kanded xxx igakuiselt summas 55 eurot. Arvelduskonto analüüs teostatakse järgnevalt - klient annab laenutaotlust täites panga teenusepartnerile, xxx, nõusoleku enda isiklike arvelduskontode väljavõtete jagamiseks. Kui klient on nõusoleku andnud, edastab teenusepartner xxx pangale Kliendi panga kontoväljavõtted tehingute formaadis. Need kontoväljavõtted/tehingud kategoriseeritakse panga süsteemi abil. Pangatöötaja teostab seejärel krediidivõimelisuse analüüsi kategoriseeritud tehingute pinnalt. Arvelduskontot PDFid/BDOCid kujul pank ei saa, partnerilt tuleb kontoväljavõtte info automaatselt läbi süsteemi tehingute formaadis Exceli failis. Samuti omandas hageja infot kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.
2.3.Krediidisumma 5000 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 100 eurot, maksti välja kostja arvelduskontole xxx kuupäeval 17.01.2024.
2.4.Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Hageja hoiatas 29.04.2024.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja midagi ei tasunud, mistõttu hageja ütles 30.05.2024.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üles ütlemise ajal oli kostja viivituses täielikult vähemalt kolme, veebruar 2024, märts 2024, aprill 2024 ja mai 2024, osamaksete tasumisega. Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga.
2.5.Kuna kostja ei ole krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 5 000 eurot. Lepingu üles ütlemise seisuga olid tasumata intressid kokku 400,36 eurot: lepingu sõlmimisest 17.01.2024 kuni I osamakse tasumise tähtpäevani 26.02.2024 arvestatud intress 121,67 eurot, 25.03.2024 84,86 eurot, 25.04.2024 92,93 eurot, 27.05.2024 95,02 eurot, 29.05.2024 5,88 eurot.
2.6.Lepingu üldtingimuste p. 5.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud 3
kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 10 eurot kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest. Kostjale on väljastatud järgnevad meeldetuletuskirjad: 1) 05.03.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 2) 18.03.2024 meeldetuletuskiri (tasuline); 3) 04.04.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 4) 17.04.2024 meeldetuletuskiri (tasuline).
2.7.Viivist nõuab hageja põhivõlalt, 5000 eurolt, alates lepingu üles ütlemisele järgevast päevast, s.o alates 31.05.2024, lepingus sätestatud intressimääraga võrdses viivisemääras 21,9% aastas. Otsuse põhjendused
3.Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 31.03.2025. Kostjale oli määrusega antud tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja vastanud ei ole. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, kontrollib kohus omal algatusel lepingu kehtivust, sh seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist).
4.Kohus märgib, et kohtule on esitatud kostja poolt 17.01.2024 digiallkirjastatud hageja poolt välja toodud tarbijakrediidileping, millele oli lisatud Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Leping sisaldas nõutud teavet, sh intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta. Kohus kontrollis tagasimakse graafiku alusel, et krediidi kulukuse määr vastas lepingus välja toodule ning ei ületanud laenu andmise ajal kehtinud maksimaalset määra. Kostja oli seega teinud tahteavalduse hageja väidetud lepingu sõlmimiseks ning leping sisaldas nõutud andmeid ega olnud tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
5.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited kostjale laenu väljamaksmise kohta ning selle kohta, et kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset.
6.Kohus kontrollis hageja poolt vastutustundliku laenamise kohta esitatud tõendeid: laenutaotlust, registripäringute väljavõtteid, kostja kahe konto väljavõtteid. Kohus märgib, et konto lõpuga 2304 väljavõte on perioodi 14.09.2023-10.01.2024 kohta, konto lõpuga 3977 väljavõte on perioodi kuni 17.01.2024 kohta. Arvestades, et laenutaotlusest nähtuvalt esitas kostja laenutaotluse 11.01.2024 ning märkis oma kontoks konto lõpuga 2304, koguti ilmselt algselt ühe konto väljavõte ning kuna sellelt nähtusid ülekanded kostja teisele kontole, koguti ilmselt teise konto väljavõte lisaks, mis seletaks konto väljavõtete erinevat perioodi. Laenutaotlus, päringute väljavõtted ja kontode väljavõtted tõendavad hageja väiteid kostja sissetulekute kohta. Konto väljavõttelt ei nähtu muid, hageja poolt esile toomata finantskohustusi. Kohus ei tuvastanud esitatud tõenditest ka muid asjaolusid, mis oleksid pidanud tooma kaasa kahtluse, et kostja ei suuda võetud kohustust täita. Kokkuvõttes ei saa kohus esitatu pinnalt öelda, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.
4
7.Hageja poolt esitatud intressiarvestus vastab lepingu maksegraafikus toodud intressile. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et hageja saatis e-kirjaga ja tähitud kirjaga kostja lepingujärgsetele kontaktandmetele lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teate. Hoiatuse ja teate vahele jäi nõutud pikkusega täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kuivõrd kostja ei olnud ühtegi tagasimakset teinud, oli kostjal lepingu üles ütlemise hetkeks tasumata 4 lepingujärgset makset. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et leping on kehtivalt üles öeldud 30.05.2024. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla ja intressi nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja põhivõla 5000 eurot ja intressid perioodi 17.01.2024-29.05.2024 eest kokku 400,36 eurot. Viivise mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja lepingus sätestatud, intressimääraga võrdses määras, 21,9% aastas alates 31.05.2024. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud 1258,24 eurot (420 päeva eest).
8.Kohus jätab rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 10 eurot ja haldustasunõude 7,96 eurot. Võla sissenõudmiskulude osas on hageja viidanud nõude alusena üldtingimuste punktile 5.3, ent selles ei ole välja toodud sissenõudmiskulude hüvitise suurust, vaid on viidatud hinnakirjale. Hageja ei ole esitanud kohtule hinnakirja ega ka faktiväidetena välja toonud, mida hinnakirjas ette nähti ning kuidas hinnakiri lepingu osaks saanud oli. Kohus on menetlusse võtmise määruses (dtl 116) mh selgitanud ka võla sissenõudmiskulude nõude eeldusi ning andnud hagejale menetlusse võtmise määrusega tähtaja antud selgituste valguses hagi üle vaatamiseks. Hageja on ka 28.04.2025 esitanud täiendava menetlusdokumendi, ent ei ole selles sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet täiendavalt põhjendanud. Haldustasunõude on hageja esitanud hagis vaid nõudena, toomata hagi tekstis välja ühtegi põhjendust selle nõude kohta. Seetõttu ei ole kumbki nõue õiguslikult põhjendatud. Ka tagaseljaotsuse korral saab kohus rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud nõuded. Menetluskulud, kohtulahendi täitmine
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuludena toob hageja välja tasutud riigilõivu 665 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ning ka hageja toodud summas õigusabikulu peab kohus põhjendatud menetluskuluks ning mõistab need kostjalt välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
10.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.