Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Tallinna määruse

Avaldaja nõue ja põhjendused 17.04.2020 esitas AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Harju Maakohtule avalduse E Mi vastu kahju hüvitamiseks summas 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 335,35 euro ja alates 18.04.2020 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.

Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx (lisa 4 kodukindlustuse poliis nr xxxx). Kindlustusvõtjaks on T T. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot. 12.03.2014 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt on 10.03.2014 xxxx korteri lakke tekkinud veelaigud (lisa 5 kahjuteade). Avaldaja esindaja B OÜ vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 19.03.2014 ning koostas kahjude ülevaatuse akti (lisa 6 kahjude ülevaatuse akt). Kahjude ülevaatuse akti kohaselt on kahjustada saanud toa lae mõõtmed 4,7mx6,9m. Tegemist on värvitud paneellaega. Avaldaja esindaja pildistas korteri nähtavad kahjustused. Korteri nr xxxx remondiks koostas hinnapakkumise D OÜ summas 813 eurot (lisa 7 hinnapakkumine). Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks pakutud hind mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. D OÜ parandas korteri nr xxxx kahjustused ja esitas avaldajale korteri remondiarve summas 750 eurot (lisa 8 remondiarve). Avaldaja hüvitas kahju summas 750 eurot (lisa 9 maksekorraldus nr 1157100). Omavastutus 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik (lisa 10 kinnistusraamatu väljavõte). Kahjukäsitluse käigus selgus, et kahjustatud korteri kohal, korrus kõrgemal asub korter xxxx. Korter xxxx oli kindlustatud S AS-is nii vara- kui ka vastutuskindlustusega. S AS on hüvitanud korteris nr xxxx toimunud kahju (lisa 11 kirjavahetus; lisa 12 kahjukäsitluse kokkuvõte). Põhjusel, et korteris nr xxxx on toimunud kahjujuhtum, esitas avaldaja 03.09.2014 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (lisa 13 kahjunõue). S AS teatas avaldajale, et asjast puudutatud isik ei tea, kuidas tema korteris parkett kahjustada sai ja puudutatud isik kahjunõuet ei tunnista (lisa 14 vastus; lisa 14a nõude koopia). Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Kuna puudutatud isiku korteris toimus kahjujuhtum (mille käigus sai kahjustada parkett), siis järelikult ei hoidunud puudutatud isik oma korterit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning puudutatud isik on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi pesumasinast välja voolas. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik ( KOS § 11 lg 2). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr xxxx, sündmusest, mis kahjustas parketti. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud ära oma korteri parkettpõranda kahjustumist ning sellest tulenevat negatiivset mõju teistele kaasomanikele – lae kahjustumist) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vedelik põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 750 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 03.09.2014 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja

(rohkem kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 20.09.2014 (lisa 13). Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 21.09.2014. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 20.09.2014. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 21.09.2014. Avaldaja viivisenõue perioodi 21.04.2014 kuni 17.04.2020 eest on 335,35 eurot. Lisaks nõuab avaldaja edasiulatuvat viivist alates 18.04.2020 seadusjärgses määras. TsÜS § 150 lg 1 sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja, mitte kindlustusjuhtumist tuleneva nõude tähtaja. Puudutatud isik tugineb aegumise vastuväites TsÜS § 150 lg 1, kuid pole selgitanud, miks käesoleval juhul kuulukus tema hinnangul kohaldamisele TsÜS § 150 lg 1. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Deliktilise nõude saaks esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Käesolevas vaidluses ei ole kahjunõue seotud ei kehavigastuste tekitamise ega ka surma põhjustamisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et avaldaja on hüvitanud kahju summas 750 eurot. Järelikult on nõue summas 750 eurot läinud VÕS § 492 lg 1 alusel üle avaldajale (kindlustusandjale). Nõude üleminekul nõude olemus ja sisu ei muutu. Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis avaldaja hinnanul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 150, mis sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest (deliktist) tuleneva nõude aegumistähtaja. Avaldaja hinnangul kuulub kohaldamisele TsÜS § 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 21.09.2014. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p d 29, 33). Kuna aegumine algas 21.09.2014, siis avalduse esitamise päeval 17.04.2020 ei olnud aegumise algusest veel kümme aastat möödunud, järelikult ei ole ka nõue aegunud. Puudutatud isiku seisukoht Avaldaja esitas nõude tulenevalt 2014 aastal tekkinud kahjust. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju nõue aegub TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Avaldaja kohtule esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja sai kahju tekkimisest ja kohustatud isikust teada 2014 aastal ning seega aegus nõue 2017 aastal. Puudutatud isik keeldub oma kohustuse täitmisest ja palub kohtul rakendada nõude aegumist. Poole vahel puudub vaidlus, et avaldajal on õigus nõuda avaldajalt tekitatud kahju hüvitist avalduses toodud suuruses. Vaidlus on üksnes selle üle, et kas puudutatud isik võib keelduda oma kohustuse täitmisest tuginedes aegumisele. Puudutatud isik märgib, et korteriomadiseadusest tuleneb üksnes puudutatud isiku kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS ei reguleeri kahju hüvitamist. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju nõue aegub TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Puudutatud isik keeldub oma kohustuse täitmisest ja palub kohtul rakendada nõude aegumist. Juhul, kui kohus aegumist ei arvesta, siis vaidleb puudutatud isik vastu viiviste arvestamise perioodile. Puudutatud isik sai alles kohtu poolt talle saadetud menetlusdokumentidest teada, et temalt nõutakse veeavarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb viivist arvestada alates sellest hetkest, kui puudutatud isik sai teada nõudest tema vastu. Isegi juhul, kui nõue rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Avaldaja oleks saanud vältida menetluskulusid, kui ta oleks nõude esitanud puudutatud isikule vahetult, s.o ilma kohtumenetluse algatamiseta. Puudutatud isikule ei ole esitatud enne kohtumenetlust avaldaja või tema õiguseellaste poolt ühtegi nõuet. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada. Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.04.2014 kuni 17.04.2020 eest on 335,35 eurot ja lisaks nõuab avaldaja edasiulatuvat viivist alates 18.04.2020 seadusjärgses määras. Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isiku korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 750 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist. Puudutatud isik kinnitab, et poole vahel puudub vaidlus, et avaldajal on õigus nõuda avaldajalt tekitatud kahju hüvitist avalduses toodud suuruses. Puudutatud isik vaidleb vastu viiviste arvestamise perioodile. Puudutatud isik sai alles kohtu poolt talle saadetud menetlusdokumentidest teada, et temalt nõutakse veeavarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb viivist arvestada alates sellest hetkest, kui puudutatud isik sai teada nõudest tema vastu. Puudutatud isik keeldub oma kohustuse täitmisest, kuna leiab, et nõue tema vastu on aegunud.

Aegumise vastuväide TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Nõude aegumise tähtaja kontrollimiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Maakohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva nõudega. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korterile nr xxxx põhjustatud kahju summas 750 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustad saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10; a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17). Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb seega, et korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju toimus 10.03.2014. Seega kuulub kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja asjaõigusseadus. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Seega hõlmab rikutud kohustuse kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi teisele korteriomandile. Käesolevas vaidluses ei ole kahjunõue seotud ei kehavigastuste tekitamise ega ka surma põhjustamisega. Järelikult on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe. Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis järelikult on ebaõige puudutatud isiku seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150, mis sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Viidatud sätte esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel, mille kohaselt on aegumistähtaja kulgemahakkamine seotud sellega, millal õigustatud isik kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus kommenteeritud väljaanne). Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus 10.03.2014. Avaldaja esitas puudutatud isikule 03.09.2014 tagasinõude ja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 20.09.2014. Puudutatud isik kahjunõuet ei tasunud. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks 21.09.2014. Selle aja jooksul oli möödunud enam kui 6 kuud kahju tekkimisest. Maakohtu hinnangul on avaldaja antud tähtaeg kahju hüvitamiseks olnud mõistlik. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-d 29, 33). Seetõttu aegumistähtaeg hakkas kulgema 21.09.2014. Avaldus on esitatud kohtusse 17.04.2020. Seega ei ole avaldaja nõue aegunud, sest nõude aegumistähtajaks on seadusest tuleneva nõude puhul 10 aastat ja avaldaja nõue aeguks 21.09.2024. Kahjust VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja avalduse aluseks olevad asjaolud on tõendanud. Puudutatud isik kinnitab, et poole vahel puudub vaidlus, et avaldajal on õigus nõuda avaldajalt tekitatud kahju hüvitist avalduses toodud suuruses, so summas 750 eurot. Seega tuleb avaldajalt välja mõista kahjuhüvitis 750 eurot. Viivisest Kuna kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega ja muutus praegusel juhul sissenõutavaks 21.09.2014, siis tuleb viivist arvestada alates 21.09.2014. Puudutatud isik sissenõutavaks muutunud viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis perioodi 21.04.2014 kuni 17.04.2020 eest summas 335,35 eurot. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 18.04.2020 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses. Taotluse kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 100 eurot ja kulud õigusabile 500 eurot. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel lõivu 50 eurot ja määruskaebuse esitamisel samuti 50 eurot. Õigusabi on osutatud 4 tundi ja 10 minutit, hinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1). Maakohus leiab, et avaldaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Õigusabi osutamiseks ei ole kulunud ülemääraselt aega. Seega tuleb puudutatud isikult avaldajale välja mõista menetluskuluna 600 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.