Kohtuasja number
3-2-1-103-13
Määruse kuupäev
Tartu, 16. oktoober 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Galina Zjukina hagi Diana Nikoforova, Nataliya Poznanskaya ja Tatjana Talja vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-10991
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Galina Zjukina määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Galina Zjukina, esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Kostja Diana Nikoforova Kostja Nataliya Poznanskaya Kostja Tatjana Talja
Asja läbivaatamise kuupäev
23. september 2013. a, kirjalik menetlus
omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Hageja leiab, et kostjad vastutavad kahju ühiste tekitajatena solidaarselt.
seetõttu perspektiivitu. Hageja nõude lahendamisel pole oluline mitte niivõrd tema staatus (ühe korteriomandi omanik ehitises), kuivõrd esmajoones asjaolud, kuidas ja mille tulemusel sissenõutav kahju tekitati. Jätta kahjukannataja omandisuhtest tulenevalt ilma kohtusse pöördumise õigusest ning põhjendada seda pelgalt hea usu põhimõttega ei põhine kahju tekitamise tegelikel tehioludel ega välista hagejale tekkinud kahju hüvitamist. TsMS § 371 lg 2 p 2 tuleb kohaldada vaid erandlikel asjaoludel ning kohtu kõrgendatud põhjendamiskohustust järgides. See säte ei keela hagiavaldust menetlusse võtmast, kuigi annab selleks osas olukordades kohtu jaoks võimaluse. Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, millele ringkonnakohus menetlemisest keeldumise alusena viitas, põhines kahju tekitamise faktis tunduvalt teiselaadsetel asjaoludel ning seetõttu ei ole sealtoodu hageja nõude menetlemisest keeldumise vaieldamatuks aluseks.
oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 kolmandas lõikes, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kolleegium on varem leidnud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Kolleegium selgitab, et juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. KOS § 11 lg 3, mis sätestab korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused (vt eespool), on sama sisuga mis VÕS § 115 lg 1 puhul kohaldamisele kuuluv VÕS § 103 lg 3.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.