nr 2-20-3875 I. N. hagi Advokaadibüroo LMP OÜ vastu kahju hüvitamiseks 10 808,47 eurot kirjalikus menetluses
Hagihind Asja lahendamine Kohtunik
03. juuni 2020
Silvi Maiste
Hageja
I. N. (isikukood XXX, aadress XXX; e-post XXX)
Kostja
Advokaadibüroo LMP OÜ (registrikood 12045166; aadress Soola tn 8, Tartu linn, Tartu maakond; e-post [email protected]) vandeadvokaat P. P. (Advokaadibüroo LMP OÜ; e-post XXX)
Kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need I. N. kanda.
3.Välja mõista I. N. Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks kostja kantud menetluskulu summas 1440 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Välja mõista I. N. Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue 05.detsembril 2016.a. hageja sõlmis kliendilepingu kostjaga. Hagejat hakkas esindama vandeadvokaat K. K. (PhD), kelle lahkumisel kostja büroost hakkas hagejat esindama vandeadvokaat P. P. alates 13.jaanuarist 2017.a. 11.septembril 2018.a. ilmus Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-3449, millega avaldus rahuldati osaliselt: hagejale määrati nn vaba keldriboks ja talle kui ainsale kasusaajale jäeti menetluskulude tasumine. Hageja tegelikuks huviks oli saada oma kasutusse keldriboks võrdsetel alustel teiste kaasomanikega, st maksmata selle õiguse eest täiendavalt ehk ootusega õigusabikulude hüvitamisele. Õigeaegne informatsioon oleks vältinud maakohtusse pöördumise, sest hagejale oli kohtueelselt tehtud pakkumine (perekond P. kiri 27.jaanuaril 2017.a.) võtta kasutusele tema jaoks vabastatud väiksem keldriboks. Nimetatud pakkumisega oli hageja valmis nõustuma, lahtiseks jäi tookord vaid hüvitise küsimus. Hagita menetluse alustamine ei vastanud hageja põhihuvile saada oma kasutusse keldriboks kuludeta. Kostja ei pööranud kliendi soovi ja huvi vastuolule mingit tähelepanu, kliendi soov aga rajanes kostja eelmainitud seisukohale p. 2.6. Kostja seisukoht oli aluseks hageja pöördumisel kohtusse. Kohtussepöördumine oli aga mõttetu, sest hageja oli nõus kohtulahendiga juba enne hagi koostamist, lahtiseks jäi vaid hüvitise küsimus. Avaldus esitatud kujul tõi kasu vaid kostjale ja asjaga haaratud juristidele. Hageja soovib kostjalt varalise kahju hüvitamist. Kõik varalised kulud kokku: 6584,02 (hageja kantud menetluskulud) + 171,60 (J. I. O. kulud) + 9,60 (istungil osalemise kulud) = 6765,22 eurot (kuus tuhat seitsesada kuuskümmend viis eurot 22 senti). Hageja soovib ka mittevaralise kahju hüvitamist suuruses 3500 eurot. Hageja mittevaraline kahju seisneb p.1 märgitud sündmuste reas alates 03.märtsist 2017.a., mis tekkisid kostja seisukohtade tõttu (vt p.2.6), ja seetõttu mõjutades ootamatult hageja majanduslikku seisu suurte (XXX jaoks) menetluskulude tasumise tõttu, mis tekitas hagejale XXX. Samuti on kahjustatud hageja maine korteriühistus, sest kostja p.2.6 avaldatud seisukoha tõttu tõmmati hageja ja perek.P. lahkheli lahendamisse korteriühistu ülejäänud liikmed. Kahjustatud on ka hageja maine kohtusüsteemis asjatu kohturessursi kulutamise tõttu. Lisaks on hageja saanud füüsilist ja hingelist kahju ja kannatusi VÕS § 128 lg 5 kohaselt, mis seisneb hageja kui eaka inimese (XXX.) kahjus tema tervisele kohtusse pöördumisest tingitud XXXX (arstitõendi väljastamine on hetkel takistatud eriolukorra tõttu vabariigis.). Hageja palub kohtul: - tunnistada kostja tegevus kliendi huvide kaitsel vastuolus olevaks kliendi huviga raske hooletuse tagajärjel; - kostjalt välja mõista talle tekitatud varaline ja mittevaraline kahju täies ulatuses. Kostja peab hüvitama hagejale tekitatud kahju kogusummas 10 808,47 eurot ning tasuma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - menetluskulud jätta kostjale. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et ta „on selgitanud hagejale missugused on võimalused ja eeldused hageja poolt soovitava lahenduse saamiseks“. Kostja peab lähtuma kliendi (antud juhul hageja) huvist, mitte soovist vastavalt Eesti advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 3. Hageja on endiselt seisukohal, et kostja ei selgitanud talle menetluskulude võimalikku kandmise kohustust õigeaegselt ning talle on sellega tekitatud kahju. Hageja ei nõustu ka Advokatuuri aukohtu seisukohaga kuna Advokatuuri aukohus ei andnud hagejale võimalust tutvuda kostja vastusega enne otsuse langetanist ega täpsustada oma
seisukohti. Seega advokatuuri aukohus ei selgitanud välja olulisi asjaolusid, rikkudes sellega. AdvS § 17 lg 4. Kostja vastus Kostja on seisukohal, et hageja oli teadlik riskist, et hagita menetluses võivad jääda menetluskulud hageja enda kanda. Vastavat fakti on kostja hagejale selgitanud ning seda on selgitanud ka kohus oma puuduste kõrvaldamise määruses, seega on kostja seisukohal, et hageja oli teadlik menetlus kulude kandmise riskist. Samuti nähtub hageja 16. juuli 2017. a kirjast üheselt, et ta on aktsepteerinud seda, et tema kanda võivad jääda ka puudutatud isikute menetluskulud ehk tema enda sõnade kohaselt „võtnud sellekohase riski“. Hageja on oma 17. märtsi 2020. a hagiavalduse punktis 2.4 märkinud järgmist: „Kuigi kaasomandi mõtteliste osade baasil oli hagejal võrreldes P.-ga õigus nn suuremale boksile N, siis hageja teatas kostjale 06,veebruaril 2017.a. oma nõustumisest võtta vastu väiksem boks, kui P. oleks nõustunud (hageja õigusabi kulude) hüvitusega (lisa 4, lisa 11 Tõendusmaterjal). Kostja teatele ei vastanud.” Kostjale jääb hageja eelnimetatud käsitlus arusaamatuks ning samuti ei leia kostja hageja 06. veebruari 2017. a kirjast nõustumust võtta vastu väiksem boks. Kuid isegi juhul, kui jaatada vastava nõustumuse olemasolu (millega kostja ei nõustu), siis sellega kaasneb ka tingimus – “kui P. oleks nõustunud hageja õigusabikulude hüvitamisega.” Kuivõrd Tartu Maakohus tegi lahendi, millega hageja saigi enda kasutusse keldriboksi, siis sellest tulenevalt täitus ju ka hageja tegelik huvi. Lisaks, seoses menetluskulude hüvitamisega, märkis Tartu Maakohus oma 11. septembri 2018. a lahendis järgmist: „Kuigi üldreeglina on kasutuskorra seadmine kõigi kaasomanike huvides, on käesolevas asjas tegemist sellise tulemiga, mis oli avaldaja huvides. Kuivõrd kohus määras avaldajale keldriboksi, mida on talle ka kompromissi korras korduvalt pakutud, kuid kokkulepet ei saavutatud, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud avaldaja kanda.“ Ning asjaolu, et hageja kanda võivad jääda puudutatud isikute menetluskulud, sai selgitatud korduvalt nii kostja kui ka kohtu enda poolt, k.a enne avalduse menetlusse võtmist.Kkostja mitte mingil juhul nõustuda hageja sellekohase seisukohaga, et „Avaldus esitatud kujul tõi kasu vaid advokaadile ja asjaga haaratud juristidele.“ Kostja on väga mitmel korral selgitanud hagejale missugused on võimalused ja eeldused hageja poolt soovitava lahenduse saamiseks (sh puudutatud isikute menetluskulude tema kanda jätmise osas), lähtunud hageja huvidest ja soovidest, püüdes ka võimalikku kompromissi just nimelt eelkõige hageja huvidest lähtuvalt soovitada jne. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et hageja faktiline olukord ja õiguslik positsioon võib aja jooksul samuti muutuda ning igal juhul ei saa asja perspektiivikust hinnata tagantjärele selle alusel, kas avaldus rahuldati kliendi kasuks, kuivõrd iga avalduse esitamine sisaldab endas rahuldamata jätmise riske. Ka on kostja vastanud kliendi järelepärimistele õigeaegselt. Seega, tulenevalt kostja seisukohtadest ja vastuväidetest ning aukohtu otsusest leiab kostja, et tegemist on alusetu ja põhjendamatu hagiga, mis tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta, mh tuleb rahuldamata jätta hageja mittevaralise kahjuhüvitise nõue, kuivõrd see on täielikult tõendamata. Võttes arvesse kõike käesolevas menetlusdokumendis väljatoodut palub kostja
1.jätta I. N. hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata;
2.jätta kõik poolte menetluskulud I. N. kanda. Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja ei teavitanud teda õigeaegselt menetluskuludega seonduvast. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele konkreetselt ning arusaadavalt välja toonud poolte omavahelised vestlused, millest nähtuvalt on käsitletud muuhulgas ka menetluskuludega seonduvat. Täiendavalt on kompromissi sõlmimise mõistlikkusele ning võimalusele, et teiste kaasomanike võimalikud menetluskulud jäetakse hageja kanda, viidanud ka kohus oma 04. mai 2017. a määruses. Kostja hinnangul saab mõistlik isik kohtu sellisest seisukohast väga üheselt järeldada, missugusele otsusele kohus menetluskulude jaotuse osas suure tõenäosusega jõuab.
Seejuures on arusaamatu hageja viide, et kohtu sellisele seisukohale ta ei reageerinud, kuna „jätkas kostja usaldamist“. Kostja rõhutab veelkord, et sarnaselt kohtu hinnanguga leidis ka kostja enne kohtumenetluse algatamist, et hageja nõue on väheperspektiivikas, ning andis sellest teada ka hagejale. Kostja ei saa vastutada selle eest, kui hageja teeb omaalgatuslikult poolte vahelisest kirjavahetusest meelevaldseid järeldusi ning jõuab kostja öeldust täiesti vastupidistele arusaamistele. Samuti on asjakohatu hageja väide, et hageja soovi kohtusse pöörduda toetas ka kostja, kui kirjutas kohtusse esitatavasse avaldusse, et „avaldaja palub siinjuures kõik menetluskulud jätta asjast puudutatud isikute kanda“. Kostja hinnangul saab antud lause sõnastusest selgelt välja lugeda, et tegemist on nõude või palvega kohtule, millest ei saa kuidagi tuletada advokaadi enda hinnangut asja perspektiivikusele. Samuti peaks kostja hinnangul mõistlik inimene aru saama, et on vahe selles, mida advokaat räägib enda kliendiga ja mida täpselt nõuab kohtult või vastaspoolelt. Seega, kuna kostja on hagejale sõnaselgelt viidanud, et kohtumenetlus ei pruugi kliendi jaoks positiivselt laheneda, ei saa klient seejärel menetlusdokumenti lugedes asuda advokaadi hinnangut tõlgendama vastupidiselt, kuivõrd menetlusdokumenti ei saa ju advokaat kirja panna seda, et tegelikult ei pruugi kliendi nõue olla väga perspektiivikas. Lisaks on oluline tähele panna, et kostja oli hagejaga nõude esitamisega seonduvalt pidevas kontaktis ning lähtus hageja juhistest ja korraldustest. Kostja on oma eelmises menetlusdokumendis korduvalt ning põhjalikult kirjeldanud episoode, mil on avaldanud hagejale enda hinnangu nõude perspektiivikuse osas, ega pea siinkohal vajalikuks ennast korrata. Küll aga rõhutab kostja veelkord hageja poolt 16. juuli 2017. a e-kirjas väljendatud seisukohta, et „allakirjutanu on võtnud endale ülesande olla „loll“ ehk riskides karistusega (menetluskulude kandmisega). Olen seda ka mitmeti oma seisukohtades väljendanud“ (vt kostja 6. aprilli vastuse lisa 15). Eelnev kinnitab kostja hinnangul selgelt, et mingit kahtlust ei ole selles, et hageja oli enne kohtusse pöördumist teadlik võimalusest, et tema kanda võivad jääda menetluskulud, ning et sellise riski võttis ta teadlikult. Hageja on märkinud, et kohtusse pöördumine oli tema hinnangul algusest peale mõttetu, kuivõrd „hageja oli nõus kohtulahendiga juba enne hagi koostamist, lahtiseks jäi vaid hüvitise küsimus“. Kostja hinnangul kinnitavad kostja poolt esitatud ning tõendatud faktilised asjaolud vastupidist – hageja oli oma nõudmistes järeleandmatu ega soovinud kuulda võtta ei advokaadi ega kohtu arvamust. Kui kohtueelselt kõikides nõuete tingimustes kokkuleppele ei jõuta (antud juhul hüvitise osas), tuleb kohtueelsed läbirääkimised täies mahus lugeda ebaõnnestunuks ning hilisemad väited stiilis „teatud tingimustel olin ju kompromissi sõlmimisega nõus“ ei ole enam asjakohased. Kohtu põhjendused
1.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud 05.12.2016 kostjaga kliendileping hageja esindamiseks (dtl 9-10).
3.Vaidlust ei ole, et kostja hageja esindajana esitas 02.03.2017 Tartu Maakohtusse avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-17-3449), millise Tartu Maakohus rahuldas osaliselt ning jättis menetluskulud I. N. kanda. Vaidlust ei ole, et hageja esitas Tartu Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Hageja esitas määruskaebuse ka Riigikohtusse, kuid see jäeti menetlusse võtmata, seega jõustus Tartu Maakohtu 11.09.2018 kohtumäärus 29.04.2019.
4.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 sätestab, et õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Nimetatud paragrahvi lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades AdvS-s sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et
käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja põhjustas hagejale varalise kahju ja mittevaralise kahju seetõttu, et hageja kanda jäeti tsiviilasjas nr 2-17-3449 menetluskulud, mis hageja meelest on tingitud sellest, et kostja tegevus oli kliendi huvidega vastuolus.
6.AdvS § 44 lg 1 p 1 kohaselt on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning p 2 kohaselt teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.
7.VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
8.Hageja kui klient on esitanud advokaadi vastu käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Selle lahendamiseks tuleb analüüsida järgmist: - kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1); - kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav; - kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
9.Hageja meelest oleks pidanud kostja talle selgitama enne kohtumenetluse algust, et selline kohtumenetlus ei ole perspektiivikas ning teavitama ka asjaolust, et hagita menetluse korral jäävad menetluskulud üldjuhul selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Hageja on seisukohal, et sai menetluskulude kohta teada alles siis, kui kohtumenetlus juba käis ehk juunis 2017 ja seega hilinenult (dtl 245-246).
10.Kolleegiumi hinnangul on põhimõtteliselt VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi hüvitatavad vastaspoole menetluskulud. Lõppastmes sõltub aga menetluskulude hüvitatavus sellest, milline on konkreetselt advokaadile etteheidetav rikkumine ning kuidas see on põhjuslikus seoses menetluskulude kandmisega VÕS § 127 lg 4 järgi. Eelkõige võib advokaat vastutada vastaspoole menetluskulude kandmise eest siis, kui advokaadi hooletuse tõttu lõppes kohtuvaidlus kaotusega, kuid hoolsa tegutsemise korral oleks lõpptulemus kliendi jaoks olnud positiivne, st hagi oleks vähemalt osaliselt rahuldatud. See tähendab, et advokaadi vastu esitatud nõude rahuldamiseks tuleks kliendil taaskord tõendada, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-6457 p 19).
11.Teisalt võivad vastaspoole menetluskulud kuuluda hüvitamisele ka juhul, kui advokaadi kohase hoolsusega tegutsemise korral ei oleks klient üldse kohtusse pöördunud. See tähendab, et kui advokaat rikkus oma kohustusi sellega, et sai aru või pidi aru saama (VÕS § 15 lg 4, VÕS § 620 lg 2), et kliendi soovitud tulemust ei olegi võimalik saavutada, ning seda kliendile ei selgitanud. Sellisel juhul ei oleks klient advokaadi kohase hoolsuse rakendamisel menetluskulusid kandnud, kuivõrd kohtumenetlust ei oleks toimunud. Menetluskulude hüvitamise puhul on niisugusel juhul tegemist kliendi nn negatiivse kahju hüvitamisega (vt
nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-13, p 14) (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-6457 p 20).
12.Kostja oma kirjalikes seisukohtades selgitanud, et ta on oma vastuses hagiavaldusele konkreetselt ning arusaadavalt välja toonud poolte omavahelised vestlused, millest nähtuvalt on käsitletud muuhulgas ka menetluskuludega seonduvat. Täiendavalt on kompromissi sõlmimise mõistlikkusele ning võimalusele, et teiste kaasomanike võimalikud menetluskulud jäetakse hageja kanda, viidanud ka kohus oma 04. mai 2017. a määruses. Kostja hinnangul saab mõistlik isik kohtu sellisest seisukohast väga üheselt järeldada, missugusele otsusele kohus menetluskulude jaotuse osas suure tõenäosusega jõuab. Seejuures on arusaamatu hageja viide, et kohtu sellisele seisukohale ta ei reageerinud, kuna „jätkas kostja usaldamist“. Kostja rõhutab veelkord, et sarnaselt kohtu hinnanguga leidis ka kostja enne kohtumenetluse algatamist, et hageja nõue on väheperspektiivikas, ning andis sellest teada ka hagejale. Kostja ei saa vastutada selle eest, kui hageja teeb omaalgatuslikult poolte vahelisest kirjavahetusest meelevaldseid järeldusi ning jõuab kostja öeldust täiesti vastupidistele arusaamistele (dtl 254).
13.Kostja on saatnud 20.02.2017 hagejale e-kirja, kus selgitas, et tegu on hagita menetlusega (dtl 132). Samuti on kostja saatnud avalduse hagejale enne kohtusse esitamist, kus on punktis 3.1 on märgitud, et „TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandiasjad hagita asjad.“ ning avalduse punktis 3.6 on märgitud järgmist: „Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.“(dtl 142-146).
14.Kohus on seisukohal, et tuginedes eeltoodud tõenditele ei saa hageja väita nagu ta ei oleks arusaanud asjaolust, et tegu on hagita menetlusega ning hagita menetluses jäetakse üldjuhul menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Veelgi enam kinnitab seda asjaolud, et lisaks advokaadile on seda asjaolu selgitanud hagejale ka kohus oma 04.05.2017 puuduste kõrvaldamise määruses, et tulenevalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna hetkel on vaidlus kasutuskorra osas ainult IV sektsioonis ja paari korteri vahel, ei ole välistatud, et avaldajal tuleb kanda teiste kaasomanike võimalikud menetluskulud.
15.Kohus selgitab ka asjaolu, et menetluskulude jaotamine ei sõltu advokaadist, vaid tegu on kohtu diskretsiooniõigusega. Tartu Maakohtus on oma tsiviilasja nr 2-17-3449 11.09.2018 kohtumääruses põhjendanud menetluskulude jätmist hageja kanda – „kuigi üldreeglina on kasutuskorra seadmine kõigi kaasomanike huvides, on käesolevas asjas tegemist sellise tulemiga, mis oli avaldaja huvides. Kuivõrd kohus määras avaldajale keldriboksi, mida on talle ka kompromissi korras korduvalt pakutud, kuid kokkulepet ei saavutatud, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud avaldaja kanda“.
16.Kostja kui ka kohus on hagejale selgitanud mitmel korral ka asjaolu, et tsiviilasi oleks mõistlik lahendada kompromissiga. Ka seda asjaolu kinnitavad hageja ja kostja vahelised ekirjad ning ka kohtu puuduste kõrvaldamise määrused (dtl 151). Kostja e-kiri soovituse kohta asja kompromissiga lahendada on saadetud hagejale 15. mai 2017, seega enne kui asi võeti kohtu menetlusse, seega oleks saanud hageja tuginedes kohtu ja advokaadi soovitustele lahendada asi kohtuvälise kompromissiga.
17.Tulenevalt eeltoodust ei saa hageja väita ka seda, et ta ei saanud aru, et asja oleks võimalik ja ka mõistlik lahendada kompromissi sõlmimisega, et vältida asjatuid menetluskulusid. Samuti ei saa hageja väita nagu ta oleks saanud kostja seisukohtadest aru, et ainuvõimalik variant on asja lahendada kohtumenetluse käigus (dtl 245).
18.Hageja on esitanud kostja vastu ka mittevaralise nõude summas 3500 eurot. Hageja mitte varaline kahju seisneb märgitud sündmuste reas alates 03. märtsist 2017.a., mis tekkisid kostja seisukohtade tõttu, ja seetõttu mõjutades ootamatult hageja majanduslikku seisu suurte
(XXX jaoks) menetluskulude tasumise tõttu, mis tekitas hagejale XXX. Samuti on kahjustatud hageja maine korteriühistus, sest kostja p.2.6 avaldatud seisukoha tõttu tõmmati hageja ja perek. P. lahkheli lahendamisse korteriühistu ülejäänud liikmed. Kahjustatud on ka hageja maine kohtusüsteemis asjatu kohturessursi kulutamise tõttu. Lisaks on hageja saanud füüsilist ja hingelist kahju ja kannatusi VÕS § 128 lg 5 kohaselt, mis seisneb hageja kui eaka inimese (XXX) kahjus tema tervisele kohtusse pöördumisest tingitud stressi tagajärjel (arstitõendi väljastamine on hetkel takistatud eriolukorra tõttu vabariigis) (dtl 66).
19.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
20.Hageja ei ole esitanud käesolevas menetluses mitte ühtegi tõendit selle kohta, et talle oleks mittevaraline kahju tekkinud. Hageja mainis, et ei saa arstitõendit esitada eriolukorra tõttu, kuid ei esitanud seda ka hiljem. Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju tekkimine ei ole käesolevas menetluses tõendatud.
21.Hageja on seisukohal, et kostja ei eristanud kohtumenetluses hageja huve tema soovist ning on rikkunud sellega eetikat (dtl 245 ja 273).
22.Kohus ei saa hinnata advokaadi käitumise eetilisust, seda saab teha Eesti Advokatuuri aukohus. Nähtuvalt toimiku materjalidest on hageja ka esitanud Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse kostja suhtes. Aukohtu hinnangul on advokaat kõnealusel juhul tegutsenud kliendi huvides kooskõlas AdvS-i ja kutse-eetika nõuetega. Advokaat on mitmel korral selgitanud kliendile missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitava lahenduse saamiseks, lähtunud kliendi huvidest ja soovidest, püüdes ka võimalikku kompromissi just eelkõige kliendi huvidest lähtuvalt soovitada. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kohus rahuldas osaliselt kaebaja nõude ning ta sai enda kasutusse keldriboksi. Eeltoodu alusel on võimalik väita, et advokaat on tegutsenud piisava hoolsusega ja korrektselt, järgides seejuures kliendi tegelikke huve. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud aukohus advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid (dtl 169-175).
23.Kohus on seisukohal, et kostja on täitnud käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Asjaolu, et hageja kanda jäeti menetluskulud ei näita seda, et kostja oleks käsundi täitnud hooletult ning tekitanud sellega hagejale kahju. Kostja esitatud avaldus rahuldati osaliselt, seega ei saa hageja väita, et kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu jäi tema avaldus rahuldamata ja hageja ei ole ka tõendanud, et kui kostja oleks käitunud hoolsamalt, siis oleks avaldus rahuldatud täielikult või kohus otsustanud menetluskulude jaotuse teisiti. Menetluskulud
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.TsMS § 176 lg 2 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
27.Kostja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 267-268), nõudes õigusabikuluna kokku 1440 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole kostja menetluskulude osas sisulisi vastuväiteid esitanud, hageja on seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta kostja kanda, sest kostja ei ole soovinud lahendada asja kohtueelselt ning kostja on esitanud väärväiteid (dtl 271-272).
28.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
29.Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud.
30.Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnihind 120 (ilma käibemaksuta) eurot aktsepteeritav. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku 12 tunni ulatuses, summas 1440 eurot (12 x 120), milline summa tuleb hagejalt välja mõista.
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
32.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.