P. N. e hagi Marsal Int. OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
8040 eurot Hageja P. N. (isikukood XXX; XXX; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja Tiina Mölder Kostja Marsal Int. OÜ (registrikood 12226347; Vahi 5b-201 Tartu 50304; e-post: [email protected]) Kostja esindaja Agu Eichenbaum
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Mõista Marsal Int. OÜ-lt P. N. e kasuks välja 8040 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista Marsal Int. OÜ-lt P. N. e kasuks välja menetluskulud 1400 eurot.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.P. N. esitas 05.02.2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus MARSAL Int. OÜ-lt välja mõista võlg 8000 eurot ja kahjuhüvitis 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 17.06.2019 müügilepinguga sõiduauto Ford Kuga 2010. a (VIN-kood XXX) müügihinnaga 8000 eurot. Hageja käis proovisõitu tegemas ja sel ajal oli tunda käigukastis „jõnksatus“. Kostja esindaja selgitas, et kõik on kontrollitud ja käigukast kohandub sõitjaga. Hageja jäi seda uskuma, sõlmis ostu-müügi lepingu ning tasus ostuhinna. 24.06.2019 süttis armatuuris hoiatusteade käigukasti rikke kohta. Kostja esindaja käis riket kontrollimas, kustutas vea märgutule ära, aga ei parandanud. Hageja kasutas autot veel nädala, ent puudus ilmnes uuesti. Hageja teavitas uuesti kostjat ning müüja esindaja viis auto ära. 10.07.2019 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni sõiduki mittevastavusest lepingutingimustele, tegi ettepaneku puudus kõrvaldada ning teavitas ka kavatsusest puuduse kõrvaldamata jätmisel lepingust taganeda. 11.07.2019 ütles kostja telefoni teel, et auto on korras ja selle võib ära viia. Hageja käis autol järel, ent mõistis sellega sõites, et puudust ei ole kõrvaldatud. Hageja pöördus 11.07.2019 OÜ H. poole sõiduki käigukasti olukorra tuvastamiseks. OÜ H. tuvastas käigukasti rikked ning esitas hinnapakkumise, mille kohaselt on puuduse kõrvaldamise maksumus 3800 eurot. Vea tuvastamine läks hagejale maksma 40 eurot. 03.08.2019 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse. Kostja ei ole avaldusele vastanud ega ostusummat tagastanud. Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi lepingutingimustele. Müügilepingus on loetletud, milles seisnevad lepingu eseme puudused ning nende tõttu on hinda alandatud 900 euro võrra. Käigukasti nende hulgas nimetatud ei ole. Tegemist oli varjatud puudusega, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sõiduk ei sobi tavaliseks kasutusviisiks, s.o liikluses kasutamiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja nõus sõlmima müügitehingu, teades käigukasti defektsusest. Müügilepingu p 3.2 kohaselt nõustus hageja sõiduki ostma olemasolevas seisundis. Hageja kinnitas oma allkirjaga, et ta on teadlik sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest, et tegemist on pruugitud sõidukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud ja seetõttu teatud osad või sõlmed võivad puruneda ning hageja võtab endale riski nende purunemise või rikki mineku eest. Hageja kinnitas oma allkirjaga, et ta on sõiduki põhjalikult üle vaadanud ja vastutab pärast sõiduki vastuvõtmist kõige eest ise. Lepingu p.3.3 märkis kostja, et sõidukil on vigased järgmised süsteemid, nagu mootor, kere alusvanker, jõuülekande, elektri-, jahtus-, ja soojendussüsteemid. Kostja alandas müügitehingu hinda erinevate puuduste tõttu 900 euro võrra. Jõuülekande suurimaks komponendiks on käigukast.
2/5
Kostja arvates ei ole hageja tõendanud puuduseid, mida tavapäraselt sellise vanuse ja läbisõidu juures oleval sõidukil ei esine. H. arve-saatelehel nr 115015 on kirjeldatud, et sidurite juhtimine on halb, mis viitab tavapärasele kulumisele. Teine H. OÜ arve-pakkumine ei ole asjakohane tõend, kuna sellelt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks kostja vastutuse all olevate puudustega. Selle alusel ei ole võimalik tuvastada autol müügi hetkel olnud puuduseid ega seda, et need puudused pole tekitatud ostja poolt auto kasutamisel. Esitatud dokumendil puudub selle koostanud isiku allkiri. Hageja esitatud tõendid ei näita, et teistel sama marki, vanuse ja läbisõiduga sõidukitel nimetatud väidetavaid puudusi ei esineks. Sõiduk on peale registreerimist läbinud tehnoülevaatuse ja osaleb liikluses.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus andis pooltele 16.04.2020 määrusega seisukohtade esitamiseks tähtaja 11.05.2020. Seega jätab kohus tähelepanuta kostja 14.05.2020 dokumendis esitatud sisulised seisukohad ja uued väited. Kostja ei ole põhjendanud, miks neid väiteid ei saanud esitada esialgses vastuses või hiljemalt kohtu määratud tähtajaks.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: hageja ostis 17.06.2019 müügilepinguga sõiduauto Ford Kuga 2010. a müügihinnaga 8000 eurot. Hageja on müügihinna tasunud (dtl 7, 8); vaidlusaluse sõiduki käigukast on puudustega; 03.08.2019 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse (dtl 13); kostja ei ole hagejale ostusummat tagastanud. Hageja nõuab kostjalt sõiduki eest tasutud 8000 euro väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja kostjalt 40 euro suuruse kahju hüvitamist.
5.Kuna hageja on füüsiline ja kostja juriidiline isik, on pooled sõlminud VÕS § 208 lg 4 kohase müügilepingu. Hageja väitel on kostja lepingut rikkunud, andes üle lepingutingimustele mittevastava sõiduki. Hageja on õiguskaitsevahendina VÕS § 116 alusel lepingust taganenud. Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima: 1. kas müüdud asi vastab lepingutingimustele ehk kas on tegemist müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt; 2. kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3. kas hageja on kehtivalt lepingust taganenud.
6.Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib VÕS § 217 lg 1, mille järgi peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Asja lepingutingimustele mittevastavus on VÕS § 100, § 101 ja § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele. Poolte vahel sõlmitud müügi lepingu p 3.3 järgi on sõidukil vigadega järgmised süsteemid: mootor, kere, alusvanker, jõuülekande-, elektri-, jahtus-, ja soojendussüsteemid. Seega on pooled sisuliselt kokku leppinud, et sõiduki kõik süsteemid on vigadega, s.t hageja ostab sõiduki sellises seisundis nagu see on. Kokkulepe asja ostmise kohta sellises seisundis, nagu see on, ei hõlma varjatud puuduste olemisolu kokkulepitud omadusena, müüja vastutus
3/5
varjatud puuduste eest ei ole sellega välistatud (vt RKTKo otsus nr 3-2-1-100-15, p 33). Käigukastiga seotud puuduste eest vastutuse välistamine lepingu p-ga 3.3 on antud juhul vastuolus ka VÕS § 221 lg-ga 2, kuna müüja kinnitas hageja väitel, et käigukast on korras. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 217 lg 2 p 2, mille kohaselt peab asi sobima tavaliseks kasutusviisiks. Kasutatud sõiduki puhul on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on selle üleandmise hetkel puuduseid, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse. Hageja on esitanud OÜ H. veaotsingu ja diagnoosimise 11.07.2019 arve, millele on märgitud: „Soojast peast probleemid sidurite juhtimisega. C1 siduri lülitused väga kehvad, C2 siduri lülitused natuke paremad“ (dtl 12). Kohus leiab, et sooja mootori juures tekkivad siduri ja käigukasti probleemid on oma olemuselt varjatud puudus. Hageja väitel kinnitas kostja müüjana, et käigukastiga on kõik korras ning kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega andis kostja lepingueelset teavet, et käigukasti ja siduritega probleeme ei ole ning hageja sai tarbijana sellele tugineda. Hageja on tõendanud, et müüdud sõiduk ei vastanud VÕS § 217 lg 2 p 6 tingimustele. Kuivõrd mittekorras siduriga ei ole võimalik liikluses ohutult osaleda, ei vastanud sõiduk ka VÕS § 217 lg 2 p 2 nõuetele. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki kvaliteet on tavapärane, arvestades sõiduki vanust. Kohus on eelpool osundanud, et nõuetele vastavust ei ole võimalik tõendada müügilepingus p 3.3 kokku lepituga, kuivõrd see ei kõrvalda kostja vastutust varjatud puuduste eest. Lisaks ei kõrvalda see vastutust nende puuduste eest, mille kohta on kostja lepingueelsete läbirääkimiste käigus kinnitanud, et neid puuduseid ei ole. Asjaolu, et sõidukil on 17.06.2019 tehtud tehnoülevaatus ei kinnita, et sõiduk vastab täielikult lepingutingimustele. Tehnoülevaatus ei tähenda sõiduki sellist seisukorda, mis võimaldaks seda igal juhul püsivalt ohutult teeliikluses kasutada. Seega ei vastanud müüdud sõiduk lepingutingimustele.
7.VÕS § 218 lg 2 kohaselt tuleb eeldada, et puudus oli olemas juba sõiduki üleandmise ajal ning müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
8.Hageja on kostjale 03.08.2019 esitanud lepingust taganemise avalduse. Ostja võib VÕS § 116 alusel lepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingurikkumist. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja teavitas kostjat sõidukil olevast veast enda väitel 24.06.2019 ning 10.07.2019 (dtl 9, 10) ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väidet, et kostja on sõidukiga pärast hagejale üle andmist kahel korral tegelenud. Kostja ei ole hageja viidatud puudust kõrvaldanud. Seega on hagejal VÕS § 223 lg 3 kohaselt õigus lepingust taganeda ning nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel üle antud müügihinna 8000 euro tagastamist.
9.Lisaks eelnevale palub hageja kahju hüvitamisena välja mõista OÜ-le H. tasutud 40 eurot (dtl 12). Hagejal on õigus nõuda sõiduki seisukorra kindlaks tegemiseks vajaliku kulutuse hüvitamist VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Kohus rahuldab selles osas hagi. 4/5
10.Kuna lepingust taganemise puhul ei ole oluline, kui suur oleks puuduse kõrvaldamise maksumus, ei analüüsi kohus hageja esitatud hinnapakkumist (dtl 11).
11.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 500 eurot ja õigusabikulud 900 eurot. Õigusabikulu on osutatud 7,5 tunni eest tunnihinnaga 120 (s.h käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, õigusabile kulunud aeg on mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1400 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.