Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A O vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
3431,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja: A O (isikukood xxx), elukoht xxx
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A O vastu osaliselt. Jätta rahuldamata laenuhaldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
2.Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 253,68 eurot ja intress 30,52 eurot.
3.Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev
4.Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja igakuiselt koos põhivõla osamaksega tasumisele kuuluv intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna põhivõla summalt, mis on kostja kasutuses, kuid mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.
5.Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 10,30 eurot.
6.Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 0,05% päevas põhivõla tasumata osalt alates 24.07.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni. See kehtib ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
7.Jätta menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda.
8.Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 553 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2/11
2-24-136059 Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS xx ja kostja sõlmisid 12.12.2022 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja 3000 eurot laenu. Laenusumma on kostjale välja makstud. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.
2.Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 27.06.2024 avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 28.06.2024 kirjaga.
3.Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1142,33 eurot, mis on arvestatud 05.01.2023 kuni 05.03.2024 maksegraafikujärgsete osamaksete katteks.
4.Hageja nõuab põhivõla (2551,06 eurot), intressi (141,39 eurot), lepingu haldustasu (11,60 eurot), võla sissenõudmiskulude (50 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (246,26 eurot) tasumist, samuti viivist alates 23.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni 16,9% põhivõlalt aastas.
5.Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile ei vastanud.
6.Hagiavalduse kohaselt toimus kostja krediidivõime kontroll laenu väljastamisel järgmiselt. Esialgne võlausaldaja lähtus laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1500 eurot ja igakuised kohustused 400 eurot. Kavandatava lepingu igakuine makse oli 78,92 eurot. 3/11
2-24-136059 Sellest järeldati kostja võimet lepingut täita. Krediidiandja veendus täiendavalt selles, et kostjal puudusid (Creditinfo ja Krediidiregistri süsteemis) kehtivad maksehäired.
7.Maakohus tegi 17.03.2025 hagejale ettepaneku esitada nõude ümberarvestus, kuna kostjale laenu andmisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Hageja esitas 27.03.2025 oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja selgitas, et xxx AS võttis arvesse tarbija enda esitatud teavet ning laenuotsus oli automaatselt positiivne. Automaatse pangakonto väljavõtte analüüsi kohaselt oli kostja keskmine sissetulek laenu väljastamisele eelnenud kuue kuu jooksul 1308,47 eurot.
9.Esialgne võlausaldaja esitas 27.03.2025 kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodist 12.05.2022-11.12.2022.
10.Hageja esitas 11.04.2025 täiendava seisukoha ja täpsustatud ümberarvestuse. Hageja ei nõustu sellega, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna esialgne krediidiandja kontrollis ja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet piisavalt pika perioodi kohta enne laenu väljastamist.
11.Hageja 11.04.2025 ümberarvestuses on arvestatud ka VÕS § 94 lg 1 järgset intressi. Kostja sai laenu 3000 eurot ning on teinud tagasimakseid 1142,33 eurot, mille arvel loeb hageja tasutuks esimesed 25 ümberarvestatud graafiku järgset osamakset ja 35,55 euro suuruse osa 26. osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 05.02.2025. Lepingu ülesütlemine 27.06.2024 avaldusega ei toimunud kehtivalt, seega on osa põhivõlast juba muutunud sissenõutavaks ning osa muutub sissenõutavaks vastavalt ümberarvestatud graafikule. Hageja taotleb, et kohus mõistaks välja põhivõla, VÕS § 94 lg 1 järgse intressi ja lepingujärgse viivise (0,05% tasumata põhivõlalt päevas). Hageja esitas ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise nõude (VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369). Kostja tegi esialgsele krediidiandjale lepingu täitmiseks kokku 25 tagasimakset ja neist viimase makse 17.02.2024. Kostja ei ole kohtuvälises menetluses võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kostja osalenud ega huvi asja lahendamiseks üles näidanud. Samuti leiab hageja, et menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik lahendada juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikumaksed ühe tsiviilasja raames, sellega hoitakse kokku aega ja kulusid. Kui hageja peab tulevikumaksete osas esitama hilisemalt uue lepingu täitmise nõude, kaasnevad sellega täiendavad kohtukulud. Seega esinevad hageja hinnangul erandlikud asjaolud kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste välja mõistmiseks.
12.Hageja 12.06.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1538,50 eurot (riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1118,50 eurot, summa on ilma käibemaksuta). Hageja taotleb menetluskuludelt arvestatava viivise väljamõistmist.
13.Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega 21.06.2025 posti teel saatmisega kätte toimetatud. Kostja vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 253,68 eurot, intressi 30,52 eurot ning viivise 10,30 eurot. Lisaks rahuldab maakohus hageja edasiulatuva nõude ja mõistab kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad laenulepingujärgsed (põhi)osamaksed kogusummas 1794,01 eurot, VÕS § 94 lg 1 järgse intressi ning viivise lepingujärgses määras. Laenu andmisel rikuti 4/11
2-24-136059 vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
15.AS xxx ja kostja sõlmisid 12.12.2022 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel anti kostjale 3000 eurot laenu (dtl 41-46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 42) tagasi maksta.
16.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 21,73% aastas (dtl 41) ning sarnase tulemuse (21,5%) annab Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1142,33 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (2551,06 eurot), intressi (141,39 eurot), lepingu haldustasu (11,60 eurot), võla sissenõudmiskulude (50 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (246,26 eurot) tasumist, samuti viivist alates 23.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni 16,9% põhivõlalt aastas.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
19.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
20.Hageja on hagiavalduse p-s 1.5 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Krediidiandja lähtus laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1500 eurot ja igakuised kohustused 400 eurot. Kavandatava lepingu igakuine makse oli 78,92 eurot. Sellest järeldati kostja võimet lepingut täita. Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister andmete põhjal. Võlgnikul ei olnud lõpetatud ega kehtivaid maksekohustusi.
21.Hageja esitas 27.03.2025 täiendava seisukoha milles kinnitas, et enne laenu väljastamist on läbi viidud ka kostja pangakonto väljavõtte analüüs. Esialgne võlausaldaja esitas kostja kontoväljavõtte perioodi 12.05.2022-11.12.2022 kohta (dtl 105-139). Hageja esitas 11.04.2025 täiendava seisukoha, milles oli seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Lisaks muutis hageja VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust, lisades sinna VÕS § 94 lg-s 1 kehtestatud määras arvestatud intressi (dtl 150-151).
22.Maakohtu hinnangul rikkus AS xxx kostjaga 12.12.2022 lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et kohus peaks piirduma selle tuvastamisega, kas krediidiandja küsis tarbijalt kontoväljavõtte 5/11
2-24-136059 ning kontrollis seda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise sisuline ja majanduslik kontroll ei allu mitte üksi Finantsinspektsiooni järelevalvele, vaid ka kohtulikule kontrollile. Selleks, et kohus saaks hinnata, kas krediidiandja täitis piisava hoolega teabe saamise ja analüüsimise kohustust, peab kohus sisuliselt hindama kogutud teavet. Vastasel juhul muutuks kohtu omaalgatuslik kontroll suuresti sisutühjaks. Seega ei piisa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise jaatamiseks üksnes sellest, kui kohus tuvastab, kas krediidiandja kogus ja analüüsis tarbija kontoväljavõtet. Kohus peab sisuliselt analüüsima, kas koguti piisav teave ning kas kogutud teabest tehti asjakohased järeldused.
23.Praegusel juhul ei saanud krediidiandja maakohtu hinnangul järeldada kogutud teabe põhjal, et tarbija saab võetava krediidi tagastada eluks otseselt mittevajalikust varast. Kostjal oli arvukalt muid kohustusi nii eraisikute kui teiste krediidiandjate ees. Kontoväljavõttelt on näha, et kostja on saanud erinevaid tarbimislaene, kuid ei ole asunud neid kohustusi täitma (näiteks neli laenu AS xxx, igaüks neist 2000 eurot, kuid mitte ühtegi tagasimakset ei ole AS-ile xxx tehtud, kontoväljavõtte read nr 324, 531, 764, 904, dtl 118, 122, 128, 131). Kostja keskmine sissetulek 12.12.2022 lepingu sõlmimise eelselt oli ligikaudu 1300 eurot, kuid ta oli lepingu sõlmimisele eelnenud kuuel kuul juba saanud erinevaid laene 8658 euro ulatuses (dtl 108). Enne AS-iga xx lepingu sõlmimist oli kostja kontojääk 2,37 eurot. Ka üldisemalt nähtub kontoväljavõttelt muster, mille kohaselt võttis kostja aina uusi laene, et eelmisi tasuda.
23.1.Kontoväljavõttelt nähtuvalt on kostjale xxx OÜ poolt tehtud 12.05.2022 väljamakse krediidikonto lepingu alusel summas 500 eurot (dtl 110), peale mida on ta 13.05.2022 teinud eraisikutele makseid kokku summas 480 eurot selgitustega „makse“ ja „võlg“ (dtl 110). Kostjale on 13.05.2022 laekunud töötasu 1318,50 eurot ning 13.05 ja 14.05.2022 on ta teinud eraisikutele makseid kokku summas 830 eurot (dtl 110-111). Kostja on 15.05.2022 tagastanud krediitkaardi põhiosa ja kogunud intressi kokku 113,16 eurot ning on samal päeval kasutanud krediitkaardi põhiosa summas 80 eurot (dtl 111). xxx OÜ poolt on kostjale 20.05.2022 tehtud väljamakse krediidikonto lepingu alusel summas 630 eurot (dtl 111), 23.05.2022 summas 660 eurot (dtl 112) ning 30.05.2022 summas 700 eurot (dtl 113). Kostja on perioodil 16.05.2022 – 30.05.2022 teinud eraisikutele ülekandeid summas 291 eurot (dtl 111-112). Kostja on 2022.a maikuus võtnud välja sularaha kokku summas 1015 eurot (dtl 111-113). Kostja on 2022.a maikuus saanud xxx OÜ-lt laenu kokku 2490 eurot.
23.2.Kontoväljavõttelt nähtuvalt on kostjale 08.06.2022 laekunud Sotsiaalkindlustusametilt 147,74 eurot (dtl 114) ja 15.06.2022 töötasu summas 1305 eurot (dtl 116). Kostja on perioodil 01.06.2022 – 29.06.2022 teinud eraisikutele ülekandeid kokku summas 1045 eurot (dtl 113-118). Kostjale on krediidikonto lepingu alusel tehtud 05.06.2022 väljamakse xxx OÜ poolt summas 500 eurot ja 08.06.2022 summas 1510 eurot (dtl 114). Kostja on 15.06.2022 tagastanud krediitkaardi kogunenud intressi 33,70 eurot ja kasutanud samal kuupäeval krediitkaardi põhiosa 80 eurot (dtl 116). Kostja on 27.06.2022 saanud laenu xxx AS-ilt summas 2000 eurot (dtl 117). Seega on kostja saanud 2022.a juunis laenu kokku 4010 eurot. Kostja on 2022.a juunis võtnud välja sularaha kokku 1265 eurot (dtl 113-118).
23.3.Kostja sissetulekuks 2022.a juulis oli töötasu summas 1251,43 eurot ja töövõimetushüvitis 24,42 eurot. Kostja on perioodil 01.07.2022 – 30.07.2022 teinud eraisikutele ülekandeid summas 648,60 eurot (dtl 118-123). Kostja on
6/11
2-24-136059 28.07.2022 saanud laenu xxx AS-ilt summas 2000 eurot (dtl 122). Ka 2022.a juulikuus on kostja võtnud välja arvestatavas koguses sularaha.
23.4.Kostja sissetulekuks 2022.a augustis oli töötasu summas 1692 eurot (dtl 126). Kostja on perioodil 01.08.2022 – 31.08.2022 teinud ülekandeid eraisikutele summas 1397 eurot selgitustega „makse ja võlg“ (dtl 123-128). Kostja on 15.08.2022 tagastanud laenu xxx OÜ-le summas 255,56 eurot (dtl 125) ja saanud 29.08.2022 laenu xxx AS-ilt summas 2000 eurot. Kostja on 2022.a augustis võtnud välja arvestatavas koguses sularaha.
23.5.Kostja sissetulekuks 2022.a septembris oli töötasu ja haigusraha 1163,61 eurot ning töövõimetushüvitis 170,91 eurot (dtl 130). Kostja on perioodil 01.09.2022-30.09.2022 tegin makseid eraisikutele summas 280 eurot (dtl 128131). Kostja on 07.09.2025 tagastanud xxx OÜ-le laenu summas 100 eurot ja 11.09.2022 summas 170,44 eurot (dtl 129). Kostja on 30.09.2022 saanud laenu xxx AS-ilt summas 2000 eurot (dtl 131). Kostja on 2022.a septembris võtnud välja arvestatavas koguses sularaha.
23.6.Kostja sissetulekuks 2022.a oktoobris oli töövõimetushüvitis summas 122,08 eurot (dtl 132) ja töötasu 531,90 eurot (dtl 133). Kostja on perioodil 01.10.2022 – 31.10.2022 teinud eraisikutele ülekandeid summas 505 eurot (dtl 131-134). Kostja on 03.10.2022 tagastanud xxx OÜ-le laenu summas 260,81 eurot (dtl 131).
23.7.Kostja sissetulekuks 2022.a novembris oli töötasu 1534,50 eurot (dtl 136). Kostja on 2022.a novembris saanud eraisikutelt ülekandeid kokku summas 635 eurot ja teinud ise ülekandeid kokku summas 349 eurot (dtl 135-138). Kostjale on 10.11.2022 tehtud xxx OÜ poolt krediidikonto lepingu alusel väljamakse summas 295 eurot ning 15.11.2022 on kostja xxx Oü-le tagastanud laenu 262,32 eurot (dtl 136).
23.8.Kostja 2022.a detsembri sissetulekut kontoväljavõttelt ei nähtu, kostjale on 01.12.2022 tehtud väljamakse xxx poolt summas 98 eurot (dtl 138). Kostjale on perioodil 01.12.2022 – 10.12.2022 tehtud ülekandeid eraisikute poolt summas 320 eurot, mh selgitusega „kingitus“.
24.Kokkuvõtlikult nähtub kontoväljavõttelt, et kostja on võtnud igakuiselt uusi laene igapäevaste kulude katteks ja juba olemasolevate laenude tagastamiseks. Samuti on kostja arvestataval määral igakuiselt arveldanud sularahaga ja teinud eraisikutele ülekandeid.
25.Maakohtu arvates ei saanud krediidiandja talle teadaolevate andmete alusel teha järeldust, et kostja on võimeline võetava krediidi tagastama eluks otseselt mittevajalikust varast. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased kulud. Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Eriti just madalama sissetulekuga ja ülalpeetavatega isikute puhul võib igapäevaste vajalike kulude osakaal ületada 55% sissetulekust (Tartu RK 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-129359 p 14). Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata laenusaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Vaid nii saab tagada, et laenusaaja ei satu krediidi tõttu “laenuorjusse”, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks.
7/11
2-24-136059
26.Krediidiandjal on kontrollimata jäänud, kas laenusaajal oli ülalpeetavaid ning tema igakuiste tegelike finantskohustuste suurus. Kuigi kostja oli saanud vaadeldaval perioodil AS-ilt Xxx laenu kokku 8000 eurot, ei nähtu kontoväljavõttelt ühtegi tagasimakset AS-ile Xxx ning krediidiandja on sellest järeldanud, et kostjal justkui polegi sellist finantskohustust. Arvesse on läinud vaid kontolt tegelikult tehtud tagasimaksed (dtl 109 tabeli rida „laenumaksed“). Kontolt ei nähtu kodulaenu ega üürimaksed, samuti mitte kommunaalkulude maksed, seega pole kindlaks tehtud ka kostja igakuiste majapidamiskulude suurust. Maakohtu hinnangul ei saanud krediidiandja järeldada, et kostjale jääb sissetulekust igakuiselt piisavalt alles igapäevaste vajalike kulutuste katmiseks ka pärast seda, kui ta oma kõiki olemasolevaid finantskohustusi korrektselt täidab. Seetõttu asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.
27.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
28.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
29.Hageja on 11.04.2025 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, millele lisandub intress VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras, arvestades et laenusumma (lepingutasu arvestamata) oli 3000 eurot ning laen tuli tasuda 60 osamaksega (dtl 151-152). Selline ümberarvestus on maakohtu hinnangul VÕS § 4034 lg ga 7 kooskõlas ja lubatav.
30.Kostjale maksti lepingu alusel välja 3000 eurot ning ta on teinud tagasimakseid summas 1142,33 eurot.
31.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 määras arvestatud intressi katteks. Selle arvel saab tasutuks lugeda ümberarvestatud maksegraafiku põhivõla osamaksed nr 1-24 täies ulatuses ning 35,55 euro suuruse osa 25. osamaksest, mille tähtpäev oli 05.02.2025.
32.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 27.06.2024 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses ulatuses, mis ülesütlemist õigustaks (lepingu p 9.5 kohaselt pidanuks juba ülesütlemise ajaks olema kostja viivituses vähemalt kolmel maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega). Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule. Nõue on kehtivalt hagejale loovutatud (dtl 59).
33.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole alates 17.02.2024 täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, sh juba sissenõutavaks muutunud kohustusi 8/11
2-24-136059 ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
34.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed. Hageja 11.04.2025 ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasumata 45,70 – 35,55 = 10,15 eurot osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 05.02.2025. Lisaks on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viis järgmist osamakset (maksetähtpäevad 05.03.2025-05.07.2025). Kokku on sissenõutavaks muutunud põhivõla suurus 10,15 + 49,24 + 47,08 + 48,68 + 48,48 + 50,05 = 253,68 eurot.
35.Lisaks on sissenõutavaks muutunud ja tasumata intress alates 02.05.2025 kuni 05.07.2025 kogusummas 5,39 + 5,28 + 5,15 + 5,03 + 4,90 + 4,77 = 30,52 eurot. Maakohus mõistab ka selle VÕS § 94 lg 1 ja poolevahelise lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja.
36.Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja põhiosamaksed maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel 05.08.2025 kuni 05.12.2027. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 1794,01 eurot.
37.Samuti rahuldab maakohus hageja edasiulatuva intressinõude VÕS § 94 lg 1 alusel, kuid seda mitte kindla summana, vaid viitega intressimäära kehtestavale normile. Seda põhjusel, et intressimäär muutub igal poolaastal ning kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole võimalik ennustada, missugune on intress järgmistel aastatel. Hageja on arvestanud edasiulatuva intressi püsivana eelmisel poolaastal kehtinud intressimäära alusel, milleks maakohtu hinnangul pole alust. Liiati oli 2025.a esimesel poolaastal intressimäär 3,15% aastas ning teisel poolaastal on 2,15% aastas, seega on juba käesoleva aasta jooksul intressimäär muutunud. Kokkuvõtlikult ning intressimäära muutumise tõttu mõistab maakohus edasiulatuva intressi välja viitega VÕS § 94 lg-le 1. Intress on tasu raha kasutamise eest ehk seda saab arvestada vaid summalt, mis on kostja kasutusse antud. Alates hetkest, mil kostjal on kohustus osamakse tasuda ning ta seda ei tee, asendub intress viivisenõudega. Seega saab intressi arvestada kostja kasutuses olevast laenusummast, mille tagastamise tähtpäev ei ole veel saabunud.
38.Hageja esialgses nõudes sisaldunud laenuhaldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 avalduse alusel rahuldamata.
39.Hageja 11.04.2025 menetlusdokumendi kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus rahuldab selle nõude VÕS § 113 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel.
40.Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 10,30 eurot. Arvestus on alljärgnev, maakohus võttis arvesse TsÜS § 136 lg-t 8 ehk kui osamakse tasumise tähtpäev saabus nädalavahetusel, siis luges maakohus kohustuse täitmise tähtpäeva saabunuks järgmisel tööpäeval ning viivisearvestus algab sellele päevale järgnevast päevast. Põhivõlg
41.Edasiulatuvalt kuulub sissenõutavaks muutunud põhivõlalt tasumisele viivitusintress 9/11
2-24-136059 0.05% päevas.
42.Täiendavalt nõuab hageja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ka see nõue on põhjendatud, kuna rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
43.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
44.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 3000,31 euro tasumist (sh 2551,06 eurot põhivõlg, intress 141,39 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivis 246,26 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 253,68 eurot, intressi 30,52 eurot ja viivise 10,30 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 1794,01 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 70% (arvestuse aluseks olev tehe: 2088,51 / 3000,31 * 100% = 69,61%). Seega jäävad menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ning 30% ulatuses hageja kanda.
47.2.nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine ja analüüsime, hagiavalduste ettevalmistamine ja koostamine ning lisade kogumine, komplekteerimine ja esitamine kohtule - 3 tundi
47.3.hageja 27.03.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi;
47.4.hageja 11.04.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund;
47.5.hageja 12.06.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 tundi.
48.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on enamjaolt olnud vajalikud, kuid neile kulunud aeg on ülemäärane. Vaidlus ei olnud asjaolude ega tõendite poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat ajakulu 3,5 tunnini, sellest 2 tundi hagiavalduse koostamiseks, 1 tund kohtunõudele vastamiseks seoses laenu väljastamisel läbi viidud kostja krediidivõime kontrolliga ning 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja loobus 27.03.2025 seisukohas esitatud väidetest ja ümberarvestusest ning esitas 11.04.2025 uue samasisulise dokumendi (uus ümberarvestus sisaldas VÕS § 94 lg 1 järgset intressi). Selle 10/11
2-24-136059 asjaolu valguses ei pea maakohus põhjendatuks esimese menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega.
49.Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 3,5 * 100 = 350 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
50.Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot).
52.Kohus jättis menetluskuludest 70% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,7 * 790 = 553 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
53.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
11/11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.