Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

A. N. (hageja) esitas 27.05.2020 Tartu Maakohtule hagi A. H. (kostja) vastu valuraha 10 000 eurot väljamõistmiseks. Kostja on XXX, kellega hageja on kokku puutunud erinevate kriminaalasjade raames. Kostja on hagejat laimanud ja esitanud eelarvamusi ametlikes dokumentides, samuti kuritarvitanud hageja suhtes oma ametiseisundit. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 lg 1 kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. ProkS § 2 lg 1 järgi on prokurörid Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 5 lg 1 kohaselt tagavad ringkonnaprokuratuuri prokurörid kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue

avaliku võimu kandja vastu. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Võlaõigusseaduse § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses. Õiguslikult ei ole kaitstud kannatanu võimalik huvi, et talle hüvitaks kahju selle vahetult põhjustanud füüsiline isik, mitte avaliku võimu kandja. Kuna hageja ei ole kostjaga eraõiguslikus suhtes ning tal ei ole kostja vastu otsenõude esitamise õigust, ei kohaldu asjas eraõiguslikud kahju hüvitamise normid. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada riigivastutuse seaduse alusel ja korras (RVastS § 1 lg 1). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustik § 4 lg 1) (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-40-16, p-d 12-19). RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg 2 tõttu ei tekkinud praegustel asjaoludel poolte vahel eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu pole maakohus pädev kohus. Hagi tuleb jätta menetlusse võtmata ja TsMS § 372 lg 4 II lause alusel hagejale tagastada. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu, et oleks menetluskulusid, mida hagejal tuleks hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.