Omega Laen AS-i hagi T B vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omega Laen AS (registrikood 11691792, asukoht Narva mnt 13, Tallinn, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, epost [email protected]); Kostja: T B (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Omega Laen AS-i hagi T B vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes.
2.Mõista T B (isikukood xxxx1) valdusest Omega Laen AS-i (registrikood 11691792) otsesesse valdusesse välja kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx).
3.Juhul, kui T B (isikukood xxxx) keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta T B (isikukood xxxx) kinnistult asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) koos talle kuuluva vara ja temaga koos olevate isikutega välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja on kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Hageja omandas kinnistu 18.09.2014 enampakkumise akti alusel täitemenetluses selliselt, et kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 18.09.2014 korraldatud kordusenampakkumisel omandas lepingu eseme V J ja vastavalt 19.04.2014 avaldusele loovutas V J parimast pakkumisest tulenevad kohustused hagejale.
2.24.09.2014 sõlmisid hageja kui müüja ja kostja kui ostja notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, millega hageja müüs kostjale kinnistu hinnaga 38 100 eurot, mille kostja pidi tasuma hagejale hiljemalt 31.03.2015, mille järgselt pidi toimuma kinnistu omandi üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimine. Eelnimetatud lepingu p 4.1. kohaselt anti kostjale üle lepingu eseme otsene valdus, samuti kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid.
3.31.03.2015 sõlmisid kostja kui müüja, hageja kui ostja ja liisinguandja, Domero Grupp OÜ kui liisinguvõtja ja Tallinna Äripanga AS kui hüpoteegipidaja notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja liisingulepingu. Liisinglepingu kohaselt, kuna kostja ei olnud tasunud müügilepingu p 1 alusel tasumisele kuuluva kinnistu ostuhinda, leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja müüb kinnistu hinnaga 42 000 eurot hagejale ja eelnimetatud ostuhinnast tasaarvestatakse 38 100 eurot müügilepingu 1 järgse ostuhinnaga ja ülejäänud ostuhinna summa tasutakse liisinglepingu punktide 3.3.2.-3.3.4. kohaselt, mida ka teostati.
4.Liisingulepingu kohaselt kinnitasid pooled, et hageja kui liisinguandja omandas kinnistu kostja kui liisinguvõtja huvides ja andis selle kostja kui liisinguvõtja otsesesse valdusesse liisingulepingu p 3.4. alusel, sh pooled leppisid kokku, et kostja annab kinnistu Domero Grupp OÜ valdusesse hiljemalt ühe nädala jooksul liisingulepingu sõlmimisest arvates. Seega läks liisingulepingu alusel kinnistu Domero Grupp OÜ otsesesse valdusesse. Liisingulepingu p 6.5. kohaselt oli Domero Grupp OÜ-l õigus anda lepingu ese kolmandate isikute kasutusse ainult hageja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kooskõlastades vastavad lepingud hagejaga ning tingimusel, et liisingulepingu lõppemisel lõpevad ka kolmandate isikutega sõlmitud lepingud. Hageja ei ole selliseid nõusolekuid andnud ja neid pole hagejalt ka küsitud. Seoses liisinguvõtja poolt liisingulepingu olulise rikkumisega, ütles hageja 28.10.2016 notariaalse (nr 3002) liisingulepingu ülesütlemise avaldusega liisingulepingu üles. Kostja valdab kinnistut ilma õigusliku aluseta, hagejal ei ole seetõttu võimalus oma kinnitust kasutada, mistõttu on hagejal AÕS § 80 alusel õigus käesoleva hagi esitamiseks ja oma valduse tagasisaamiseks.
5.Hageja palub välja nõuda kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) kostja valdusest ja kohustada kostjat kinnistu otsese valduse hagejale üleandmiseks ja kostja keeldumisel tõsta kostja koos talle kuuluvate asjadega kinnistult välja. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja sai kinnistu pettusega. Arvesse tuleb võtta, et vaidlusalune kinnistu on kostja eluase.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja on kinnistusraamatusse kantud kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) omanikuna, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dlk 8). Kostja valdab hagejale kuuluvat kinnistut.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul puudub vaidlus, et kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) kuulub kinnistusraamatujärgselt hagejale ning samuti puudub vaidlus, et kostja seda valdab.
10.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kohus on 08.05.2019 määruses (dtl 118) kostjale selgitanud asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning kostja tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja õiguslik alus kinnistu valdamiseks.
11.Kostja on esitanud vastuväited, et hageja on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ekslikult ning hageja on saanud kinnistu omandi pettuse tulemisel. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendamatud ja tõendamata ning kohtul puudub alus kahelda, et vaidlusaluse kinnistu omand kuulub hagejale. Nimelt ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et hageja on saanud kinnistu omanikuks pettuse teel või et hageja on kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikuna ekslikult. Samuti ei ole kostja vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostjal esineb seaduslik alus vaidlusaluse kinnistu valdamiseks.
12.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub kinnistu vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva vara ja temaga koos elavate isikutega kinnistult asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
13.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 3500 eurot. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.