lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-125348/18

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-125348/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1608
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
DKLex OÜ12075090(Hageja)WIX Group OÜ14268752(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2020.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-125348

Tsiviilasi

DKLex OÜ hagi Wix Group OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

545,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: DKLex OÜ (registrikood 12075090, asukoht Narva mnt 7-634, 10117 Tallinn)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Andrei Novikov Kostja: WIX Group OÜ (registrikood 14268752, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Mihhail Šerle Menetluse liik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista WIX Group OÜ-lt võlgnevus summas 545,58 eurot DKLex OÜ kasuks.
3.Menetluskulud jätta WIX Group OÜ kanda.
4.Välja mõista WIX Group OÜ-lt menetluskulud summas 125 eurot DKLex OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt osutab DKLex OÜ (hageja) oma äritegevuse raames juriidilise aadressi ja kontaktisiku teenused 19.12.2017 väljastatud tegevusloa alusel nr. FIU000177, mille raames edastab oma klientidele registreerimiseks aadressi x. Nimetatud teenuste hinnad on avaldatud hageja veebileheküljel, mida hageja loeb avalikuks pakkumuseks (ofert) VÕS § 16 lg 1 raames. 2019 aastal hageja avastas, et WIX Group OÜ oli registreeritud hageja poolt pakutud juriidilisel aadressil x. Kostja pole varem pöördunud hageja poole juriidilise aadressi teenuse saamiseks. Seega kostja registreeris aadressile x, Tallinn omavoliliselt. Hageja on seisukohal, et äriühingu registreerimine aadressile, mis on pakutud juriidilise aadressi teenuse osutamise raames hageja poolt, saab lugeda teona, millega kostja andis oma nõusoleku hageja avaliku pakkumusega VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Hageja väljastas vastava arve kostjale juriidilise aadressi teenuse kasutamise eest, võttes arvesse perioodi, mille jooksul kostja kasutas nimetatud juriidilist aadressi. Kostja keeldus tasumisest kasutatud juriidilise aadressi teenuste eest. Pole võimalik eeldada, et kostja ei teadnud, või ei pidanud teadma, et juriidilise aadressi kasutamine on tasuline teenus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 545,58 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses ei nõustunud esitatud nõudega ja oli seisukohal, et nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja kunagi ei ole tutvunud hageja veebilehel avaldatud pakkumusega ning ei nõustunud sellega. Kostja oli registreerinud aadressil x, Tallinn eksimuse tõttu. Kostja ei teadnud, et antud aadressil pakutakse juriidilise aadressi teenust ning kostjal ei olnud võimalust seda kuidagi teada saada. Oma eksimusest kostja sai teada siis, kui tema suhtes oli algatatud maksekäsu kiirmenetlus ning kohe parandas oma vea, registreerides teisele aadressile. Hageja poolt viidatud veebilehelt võib järeldada, et lisateenuseid võib tellida koos põhiteenustega. Lisaks sellele, nimetatud veebilehe informatsioonist ei tulene, et kostja aktsepteerib lepingu sõlmimist teoga, kuid vastupidi antakse teada, et lõplikud hinnad esitatakse kliendile kommertspakkumusega ja sõltuvad vajalike teenuste mahust. Lõplikud hinnad fikseeritakse lepinguga. Sellest järeldub, et teenuse osutamiseks hageja eeldab lepingu sõlmimist läbi pakkumuse esitamist hageja poolt ning selle nõustumusega kliendi poolt. Kostja on seisukohal, et hageja poolt avaldatud ettepanekut ei saa lugeda pakkumuseks, vaid ettepanekuks esitada pakkumus. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, ei nõustunud hageja pakkumusega ning sellest tulenevalt temal puudub kohustus maksta tasu mingisuguse teenuste eest. Kohtu põhjendused

1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled on ära kuulatud 18.02.2020 kohtuistungil ning poolte täiendavad seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis.
2.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt osutab hageja juriidilise aadressi ja kontaktisiku teenuseid, mille raames saavad kliendid ennast registreerida aadressile x (hageja tegevusluba dtl 26; hageja veebilehekülg pakutavate teenuste ja nende hindadega dtl 27, 92). Teenuste ja nende hindade avaldamisega oma koduleheküljel on hageja seega teinud ettepaneku kindlaks määramata isikutele esitada pakkumus lepingu sõlmimiseks. Nimelt sätestab VÕS § 16 lg 3, et ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.
5.Äriregistri kohaselt on kostja perioodil 30.05.2017 kuni 15.10.2019 kasutanud aadressina x, Tallinn. Kostja on vastuväidetes välja toonud, et registreeris ennast nimetatud aadressile eksimuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul veenvalt põhistanud oma eksimusse sattumist. Osaühing peab olema hoolas ja vastutama oma äriregistrile esitatud andmete õigsuse eest. Kostja on käesoleval juhul kasutanud Narva mnt 7-634 oma aadressina üle 2 aasta. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei oleks nii pika perioodi vältel oma eksimust märganud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks teadnud hakata nimetatud aadressi kasutama, ilma et tal puuduksid andmed, kellele nimetatud aadress kuulub ning kas ja millistel tingimustel seda üldse kasutada saab. Kuna äriregistrisse kantud andmed peavad olema õiged ning ühingud registri aadressidelt ka kättesaadavad, siis ei tohiks registrisse kanda suvalisi andmeid.
6.Kohus on seisukohal, et registreerides ennast aadressile x, nõustus kostja hageja ettepanekuga ning esitas omakorda pakkumuse lepingu sõlmimiseks. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Hageja on lubanud kostjal nimetatud aadressi kasutada ning esitanud kasutamise eest ka arve. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtu hinnangul võib seega arve esitamist pidada nõustumise andmiseks. Kohus selgitab, et lepingu sõlmimise ettepaneku võib aktseptida teoga, kui oferent ei ole määranud, et aktsept tuleb teha otsese tahteavaldusega. Teoga aktseptimisel loetakse leping sõlmituks § 9 lg-s 2 sätestatud kohaselt alates teost teada saamisest või teo tegemisest. Järelikult ei sätesta seadus, et tegu kui tahteavaldus peaks alati olema jõudnud tahteavalduse adressaadini ehk et sellest tuleb teisele poolele teatada. Oluline on, et oleks tuvastatud teost teada saamine. Teoks, millel on nõustumuse tähendus, võib olla nii lepingu täitmiseks ettevalmistuste tegemine, lepingu täitmise alustamine kui ka lõpuleviidud täitmine.
7.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja on osutanud kostjale teenuseid, mis seisnesid juriidilise aadressi kasutamise võimaluses. Kostja on nimetatud võimalust kasutanud, registreerides ennast hageja poolt pakutavale aadressile.
8.Hageja on esitanud kostjale arve nr 00716 summas 545,58 eurot (dtl 25). Hageja veebileheküljel avaldatud andmete kohaselt on juriidilise aadressi hind 200 eurot aastas. Äriregistri andmete järgi kostja oli registreeritud hageja poolt pakutud aadressil perioodil 30.05.2017 – 15.10.2019. Hageja on esitanud arve perioodi eest 30.05.2017 kuni 04.09.2019. Arvestades veebileheküljel avaldatud hinnaga, vastab seega arves märgitud summa 545,58 eurot arves märgitud perioodile. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud summa oleks hagejale tasutud. Seega on hageja nõue summas 545,58 euro põhjendatud.
9.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 545,58 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja on enda menetluskuluks välja toonud tasutud riigilõivu 170 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Samas tuli hagilt hinnaga 513,24 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega on hageja riigilõivu nõutust rohkem tasunud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 125 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja