Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu avaldus I. A. ja I. Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus. Hind 7 014,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu (registrikood 80100448, asukoht Keemia 11, 10616 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Urmas Mark (Mark Õigusbüroo OÜ; L.Koidula 20-6, 10125 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik I: I. A. (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik II: I. Kinnisvara OÜ (registrikood 14678912, asukoht Keemia 7-12, 10616 Tallinn) Puudutatud isikute lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lennart Oja (Uplegal Advokaadibüroo, e-post [email protected])
Resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu avaldus I. A. ja I. Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista I. A.’lt ja I. Kinnisvara OÜ-lt solidaarselt Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu kasuks võlgnevus 1 220,53 eurot.
3.Välja mõista I. Kinnisvara OÜ-lt Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu kasuks võlgnevus summas 2 037,61 eurot.
Menetluskulud jätta 53,55% ulatuses Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu kanda ja 46,45% ulatuses solidaarselt I. A. ja I. Kinnisvara OÜ kanda.
5.Välja mõista I. A.’lt ja I. Kinnisvara OÜ-lt solidaarselt Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 482,93 eurot.
6.Välja mõista Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistult I. A. ja I. Kinnisvara OÜ kasuks menetluskulud summas 610,82 eurot.
7.Tasaarvestada Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu ja I. A. ning I. Kinnisvara OÜ vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistult I. A. ja I. Kinnisvara OÜ kasuks välja menetluskulud summas 127,89 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Kohtule 23.09.2019. a ja 16.12.2019. a esitatud avalduse ja selle 19.12.2019. a ning 17.02.2020. a täpsustuse kohaselt oli I. A. xxx asuva korteri omanik alates 10.06.2014 kuni 22.02.2019. Korteriomanik I võlg korteri majandamiskulude eest seisuga 31.01.2019 oli 1220 eurot ja 53 senti. I. Kinnisvara OÜ on xxx asuva korteri omanik alates 22.02.2019, ning alates omandamise ajast on võlgnevus korteri majandamiskulude eest suurenenud 5794 euro ja 11 sendi võrra, kuni 7014 euro ja 64 sendini (seisuga 31.08.2019). Suurem osa lisandunud võlgnevusest tekkis 25.06.2019, kui saabus arve nr 905184045 / 31.05.2019, summas 4299,86 maksetähtaeg.
2.Niivõrd suure võla tekkimine on selgitatav 20-23 mail 2019 toimunud veearvestite vahetusega, mille käigus vahetati vanad arvestid uute, kaugloetavate arvestite vastu, ning fikseeriti vanade veearvestite näidud. Protokolli võrdlemisel korteriomanike poolt varasemalt esitatud näitudega selgus, et korteriomanikud polnud pikema perioodi vältel üldse tarbitud vee näitusid esitanud, ning akumuleerunud võlgnevus lisati kogusummas 4123 eurot ja 6 senti kommunaalmaksete ja majanduskulude eest esitatud maikuu arvele. Sealjuures summa tasumata vee eest oli 3756 eurot ja 50 senti, ning vee soojendamise eest 366 eurot ja 56 senti. Korteriomanik II jättis kogu maikuu arve tasumata, samuti ei esitanud ta selle kohta ka vaidlustust. Korteriühistu rõhutab veelkord, et korteriomanikud pole alates veebruarist 2019 ei osaliselt ega täielikult tasunud mitte ühtegi korteriühistu poolt esitatud arvet.
3.Korteriühistu esitas avalduse I. A. vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks summas 6400 eurot. Kuni käesoleva avalduse esitamiseni on võlgnevus veelgi kasvanud, ning on juba suurenenud summani 7014 eurot ja 64 senti. Korteriühistu suurendab oma nõuet korteriomanike vastu summani 7014 eurot ja 64 senti. Korteriühistu esitas avalduse korteriühistu liikmete nimekirja andmetele tuginedes ja talle ei olnud avalduse tegemise ajaks teatavaks saanud korter nr 48 suhtes toimunud omanikuvahetus. Kuna võlgnevuse summa on tekkinud nii korteriomanik I kui ka
korteriomanik II omanikuks olemise ajal, esitab korteriühistu nõude mõlema korteriomanik vastu.
4.Korteriühistu nõue korteriomanik II vastu on kujunenud järgmistest nõuetest: - Summas 5794 eurot ja 11 senti, iseseisva nõudena, korteri majandamiskulude eest alates 22.02.2019 kuni 31.08.2019; - Summas 1220 eurot ja 53 senti, korteri majandamiskulude eest kuni 22.02.2019 solidaarnõudena, solidaarselt koos korteriomanikuga 1.
5.Nõue on kujunenud seoses arvete 810184045, 811184045, 812184045, 901184045, 902184045, 903184045, 904184045, 905184045, 906184045, 907184045 ja 908184045 tasumata jätmisega perioodil 25.12.2018 kuni 25.09.2019, summas kokku 7014 eurot ja 64 senti. Viimane laekumine korteriühistu arvelduskontole toimus 09.01.2019, summas 2282 eurot ja 25 senti, millega kustutati kuni 25.11.2018 tekkinud võlgnevus. Esitatud nõuete seas on ka arve nr 907184045 summas 525 eurot ja 61 senti, mis muuhulgas sisaldab võlgnevuse menetlemise kulu summas 312 eurot. Nimetatud summa on lisatud arvele vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsusega kinnitatud tasumääradele, kuid seda on tehtud ennatlikult, sest võlgnevuse menetluse asjas (käesolevas tsiviilasjas) puudub jõustunud kohtulahend ja selle tõttu pole arvel nimetatud summa 312 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud. Avaldaja vähendab arve nr 907184045 sissenõutavaks muutunud summat 312 euro võrra, summani 203 eurot ja 61 senti. Arved Arve nr. 810184045 811184045
6.Korteriühistu nõue korteriomanik I vastu on solidaarnõue, summas 1220 eurot ja 53 senti, korteri majandamiskulude eest kuni 22.02.2019, solidaarselt koos korteriomanikuga II. Vastavalt KrtS § 43 lg 1 ja 2, lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest, ning korteriomandi võõrandamisel, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Eelviidatust tulenevalt on korteriomanik I ja korteriomanik II vahel seadusest tulenev käendussuhe kuni 22.02.2019 tekkinud nõuete suhtes, milles esineb käendajana korteriomanik I. Avaldaja palun kohtul nõuda korteriomanikult II, korteriühistu kasuks välja võlgnevus korteri, asukohaga Keemia 11-48, Tallinna linn, majandamiskulude eest summas 5794 eurot ja 11 senti ja nõuda solidaarnõudena korteriomanikult I ja korteriomanikult II, korteriühistu kasuks välja võlgnevus korteri, asukohaga xxx, majandamiskulude eest summas 1220 eurot ja 53 senti.
Puudutatud isikute seisukoht
7.Kohtule 13.04.2020. a esitatud vastuses vaidlevad puudutatud isikud nõudele vastu. Avaldaja nõue vee osas (veenõue), mis tuleneb arvest nr 905184045 / 31.05.2019, tuleb jätta rahuldamata.
8.Avaldaja veenõue on tõendamata. Avaldajal tuleb esitada ka alusdokumendid, millest nähtub veenõude kujunemine. Veenõue ei teki arve esitamisest vaid selle aluseks peavad eksisteerima vastavad asjaolud. Avaldajal tuleb esitada veenõude aluseks olevate asjaolude kohta tõendid muu hulgas ka põhjusel, et vee kasutus on ebanormaalselt suur ning ei ole usutav, et selline kasutus tegelikult aset leidis. Avalduse punktis 5 ütleb avaldaja ise ka, et võlg on akumuleerunud aja jooksul, millest nähtub, et võlg (kui see on olemas) on väga vana. Seetõttu tuleb kohe kindlasti avaldajal nõuet alusdokumentidega (mitte enda poolt koostatud arvega, millele puudutatud isikud vastu vaidlevad) tõendada.
9.Avalduse lisaks nr 4 oleva protokolli põhjal ei ole võimalik veevõlga tuvastada. Esiteks ei ole I. A. isiklikult ega puudutatud isiku II esindajana sellist protokolli allkirjastanud ning puudutatud isikud vaidlustavad sellel põhjusel nimetatud protokolli ehtsuse. Teiseks pole millegagi võrrelda protokollis toodud nö lõppnäite ja seeläbi tuvastada väidetavalt tarbitud vee hulka. Lisaks, avaldaja lause „Protokolli võrdlemisel kostjate poolt varasemalt esitatud näitudega selgus, et kostjad polnud pikema perioodi vältel üldse tarbitud vee näitusid esitanud“ osas jääb puudutatud isikutele arusaamatuks, kas avaldaja soovib väita, et puudutatud isikud olid näite esitanud või mitte. Ei saa olla nii, et esitatud näitude põhjal selgus, et näite polnud esitatud. Avaldajal tuleb selgitada, mida ta sellega silmas pidas, siis on puudutatud isikutel võimalik vastata sellele väitele ning see mõjutab kogu vastust veenõude osas.
10.Avaldaja veenõue on ka aegunud. Nii suur väidetav võlgnevus sai tekkida väga pika aja jooksul, mis tähendab, et suur osa või üldse kogu nõue on aegunud. Avaldaja peab suutma selles olukorras (teada olevate asjaolude kohaselt on vähemalt suur osa nõudest aegunud) tõendada, millal nõue tekkis, et vältida aegumist. Vastava tõendamiskohustuse panemist avaldajale toetab ka asjaolu, et andmed ja tõendid veenõude kujunemise kohta on avaldajal, puudutatud isikutel neid ei ole ega saagi olla.
11.Kui veenõue oleks olemas ja ei oleks aegunud, siis tulenevalt poolte käitumisest seda nõuet ei ole. Avaldaja on pidanud puudutatud isikute vee tarbimise arvestust ligikaudselt (kas korteris elavate isikute arvu või ruutmeetrite järgi) ja on seda arvestust esitatud arvetel ka kajastanud. Seda arvestust on ka puudutatud isikud aktsepteerinud, st on olemas kokkulepe vee tarbimise mõõtmise kohta selliselt nagu avaldaja on arveid esitanud enne protokolli koostamist ja vee eest tasumise kohta vastavalt sellisele avaldaja poolt peetud arvestusele. Seega puudub avaldajal avalduses esitatud veenõue. Sellist kokkulepet saab tõendada avaldaja poolt puudutatud isikutele esitatud arvetega. Puudutatud isikutel ei ole säilinud avaldaja poolt esitatud arveid, kuid need on asjakohased tõendid tuvastamaks eelkirjeldatud kokkulepet avaldaja ja puudutatud isikute vahel vee tarbimise arvestusmeetodi ja vee eest tasumisele kuuluvate summade kohta. Seetõttu paluvad puudutatud isikud esitada avaldajal kohtule puudutatud isikutele kõik ajavahemikul 01.01.2017-31.03.2020 esitatud arvete koopiad. Puudutatud isikud viitavad seejuures korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 45 sisaldusvale regulatsioonile, millest tuleneb puudutatud isiku vastav kohustus.
Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus, tutvunud avalduse, avalduse täienduste ning nendele lisatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
13.Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista võlgnevuse 7014,64 eurot. Puudutatud isikud ei ole tasunud xxx asuva korteri majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse eest perioodil 31.10.2018. a kuni 30.08.2019. a eest.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.
15.Kohus on tuvastanud, et I. A. oli xxx asuva korteri omanik alates 10.06.2014 kuni 22.02.2019. I. A. võlgnevus korteri majandamiskulude eest seisuga 31.01.2019 oli 1220 eurot ja 53 senti. I. Kinnisvara OÜ on xxx, Tallinnas asuva korteri omanik alates 22.02.2019. a.
16.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
17.Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 70 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja punkt 38 alapunkt 12 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse osamaksu ja sihtotstarbeliste maksete ning muude maksete kindlaksmääramine. Korteriomanikud on vastu võtnud majandamiskava, mille kohaselt on kulu ruutmeetri kohta aastas 0,492 eurot, millele lisanduvad kommunaalteenused, kindlustus, remondi, eri ja lisatööd vastavalt tegelikele kuludele, sealjuures toimub korteri vee arvestamine vastavalt korteri veemõõtja näidule.
18.KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi, vee soojendamine; üldvesi; elekter, üldelekter; ampritasu, prügivedu; soojusenergia, haldus, heakorrateenus, tehnohooldus; reservfond, jooksvad hooldustööd, kindlustus, parklakoht, valveteenus. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest tasumata.
19.Puudutatud isikute vastuväite kohaselt on nõue tõendamata. Avaldaja veenõue on puudutatud isikute hinnangul ka aegunud ka aegunud.
20.Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue on osaliselt tõendamata, nõue põhineb ilmselgelt ekslikel andmetel. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 20.-23. mai 2019. a toimus korteriühistus veearvestite vahetus, mille käigus vahetati vanad arvestid uute, kaugloetavate arvestite vastu ning fikseeriti vanade veearvestite näidud. Kohtule on esitatud veearvestite näitude fikseerimise protokoll, mille kohaselt on korteri nr 48 külma vee näiduks fikseeritud 02460 ja sooja vee näiduks 683,488. Sama korteri eelmised fikseeritud näidud kajastuvad arvetel alates 31.10.2018. a ning on vastavalt külma vee näit 791,30 ja sooja vee näit 547,40. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et puudutatud isikud oleksid perioodil 31.10.2018. a kuni 30.04.2019. a korteriühistule näite esitanud. Puudutatud isikutele esitatud arvetel on vee näidud kajastatud numbriga 0. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et puudutatud isikud vaidlusalusel perioodil vee tarbimise näite ei esitanud ning vee tarbimise eest ei tasunud.
21.Vaatamata eeltoodule ei nõustu kohus avaldajaga selles, et puudutatud isikutel on tekkinud veetarbimisest võlgnevus avalduses ja arvetel märgitud ulatuses. 20.-23. mai 2019. a näituse fikseerimise protokollist nähtub, et viimane fikseeritud sooja vee näit on olnud 547,40 ning arvesti vahetusel fikseeriti näit 683,488, seega tarbimine 136,088 m3. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjate keskmine sooja vee tarbimine on 4 m3 ühes kuus, mistõttu võib näitu pidada korrektselt fikseerituks ning kostjate tegeliku tarbimisega kooskõlas olevaks. 136,088 m3 on kostjate tarbimisharjumusi arvestades kasutatud 2 aasta ja kaheksa kuuga. Arve esitati tarbitud sooja vee eest puudutatud isikutele 31.05.2019. a. Avaldaja pöördus kohtusse 23.08.2019. a. Kohus ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja nõue on aegunud. Majandamiskulude tasumise kohustus on korduv kohustus TsÜS § 154 tähenduses. Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg hakkab kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohtu hinnangul avaldaja nõue sooja vee tarbimise eest aegunud ei ole.
22.Külma vee tarbimise arvet kostjatele esitades on avaldaja kohtu hinnangul ilmselgelt lähtunud ekslikest andmetest. Veearvestite näitude fikseerimise protokolli kohaselt on puudutatud isikute külma vee viimane fikseeritud näit olnud 791,30 ning seejärel protokollis 02460, millest arvetel on saanud näit 2 460. Vee tarbimise kogus on seega arvete kohaselt 1 668,7 m3, Tarbimise periood on avalduses nimetamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjate külma vee tarbimine on sõltuvalt aastaajast suurusjärgus 3-13 m3 ühes kuus, seega oleks protokolli näidu puhul tegemist ligemale 10 aasta veekuluga. Arvestades asjaolu, et I. A. on vaidlusaluse korteri omanik alates 10.06.2014. a ei ole I. A. ega ka I. Kinnisvara OÜ saanud arvetel märgitud veekulu reaalselt tarbida. Kohtu hinnangul oleks veearvestite protokolli eksitus avaldajale lihtsasti äratuntav juba seetõttu, et ühelgi teisel näidul ei esine näidu alguses numbrit null ning valdavalt on näidud fikseeritud komakohaga. Avaldaja oleks sellise erinevuse saanud tuvastada kohtumenetluse väliselt. Eeltoodust tulenevalt on ebakorrektne avaldaja poolt koostatud arve nr 905184045 ning arvel kajastatud nõudesummat tuleb vähendada 3756,50 euro võrra, kuivõrd sellise koguse vee tarbimine ei ole käesolevas menetluses tõendatud. Kohus nõustub puudutatud isikutega selles, et 10 aasta taguse tarbimise eest esitatud arve oleks ka aegunud TsÜS § 154 sätestatust tulenevalt.
23.Puudutatud isikud ei vaidlusta avaldaja poolt teenuse osutamist, kuid leiavad, et avaldaja peaks veel põhjalikumalt oma nõuet tõendama. Kohus siinkohal puudutatud
isikute seisukohaga ei nõustu. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 3 258,14 eurot.
24.Alates 01.01.2018. a kehtiva KrtS § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest ning lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli puudutatud isik I korteriomandi xxx omanik perioodil 10.06.2014. a kuni 22.02.2019. a. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt vastutab puudutatud isik I enne 22.02.2019 sissenõutavaks muutunud kohustuste eest summas 1 220,53 eurot. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isikute poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isikute kanda 46,45% ulatuses. Avaldus jääb osaliselt rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud 53,55% ulatuses avaldaja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 8,75 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista õigusabikulud summas 700 eurot (lisandub käibemaks) ja riigilõivu summas 475 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 80 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele 482,93 eurot.
28.Puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikud kasutanud lepingulise esindaja teenust 7,5 tundi ning puudutatud isikud paluvad avaldajalt välja mõista õigusabikulud summas 975 eurot (lisandub käibemaks). Puudutatud isikute lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Puudutatud isikute esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldajalt puudutatud isikute kasuks väljamõistmisele 610,82 eurot.
29.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse kohtumäärusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg-s 1 sätestatuga tasaarvestab kohus avaldaja ja puudutatud isikute vastastikused kohtumäärusega väljamõistatavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulud summas 127,89 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.