lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-5049/7

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5049/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2359
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-5049

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin

Tsiviilasi

XX hagi Maksu- ja Tolliameti vastu alusetu rikastumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX 28. aprilli 2020 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Kostja Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 13.04.2020 määrus muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Maksu- ja Tolliamet (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 544 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14,16 eurot ning viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt kandis hageja 05.12.2019 OÜ-le Y 544 eurot. Hageja soovis kohvikus pidada juubelipidu. Hageja sooritatud makse osutus ekslikuks, sest sama kohvikut pidas makse sooritamise ajal teine ettevõte. OÜ Y oli varem nime muutnud ja uueks nimeks on QOÜ (edaspidi äriühing). Makse saaja raha ei tagastanud, mistõttu tegi hageja avalduse politseile. Selgus, et äriühingu kontole kantud juubelipeo raha oli maksuhalduri inkassokäsuga automaatselt kantud maksuhalduri kontole. Hageja selgitas kostjale eksliku makse asjaolusid ja palus kostjal raha tagastada. Kostja teatas, et äriühingu arveldusarve on arestitud ning hageja raha kanti automaatselt edasi kostja kontole. Kostja selgitas, et tegemist on alusetu rikastumise olukorraga ja raha saab küsida vaid OÜ-lt Y/äriühingult. Hageja märgib, et äriühing on majanduslikult tühi kest, mille vastu nõude esitamine on perspektiivitu. Kostja on hagejalt tema juubelipeo raha omastanud suvalise ettevõtte maksuvõla katteks. Hageja ei ole raha äriühingule andnud ning viimane ei ole juubelipeo raha ühelgi ajahetkel omanud, samuti ei omanud äriühing raha üle kontrolli ega olnud sellest rahast teadlik. Raha kanti automaatselt edasi. Maksuhalduril ei ole tekkinud õigust maksunõuet rahuldada hageja raha arvelt. Asjaolu, et maksukorralduse seaduse § 131 lg 1 alusel inkassokäsuga automaatselt juubelipeo raha maksuhalduri kontole kanti, ei loo maksuhaldurile õiguslikku alust juubelipeo raha omastada. Ekslikult makstud raha automaatmakse maksuhalduri kontole, raha omastamise alusena konkreetsetel asjaoludel, on heade kommetega vastuolus ja tühine. Ekslikult ülekantud raha on koguaeg kuulunud hagejale.

MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esmalt analüüsis maakohus alusetu rikastumise nõuet VÕS § 1027 alusel. Esitatud asjaolust ei nähtu, et hageja oleks midagi kostjale üle andnud. Kostja sai 544 eurot arestides äriühingu arvelduskonto ehk kostja sai 544 eurot äriühingult. Seega, kui arestitud summa ülekandmine kostjale oleks alusetu, saaks vastavasisulise alusetu rikastumise nõude kostja vastu esitada äriühing. Hageja kostjat rikastanud ei ole, mistõttu ei saa hageja VÕS § 1028 alusel esitada alusetu rikastumise nõuet kostja vastu. Reeglina puuduvad isikul, kelle arvel alusetult rikastuti, kolmanda isiku vastu nõuded. Kolmanda isiku vastu saab esitada nõude, kui saaja annab saadu tasuta üle kolmandale isikule ja saajalt ei ole võimalik hüvitist saada (VÕS § 1036). Nimetatud normi eeldused on järgnevad: 1) hageja andis äriühingule üle raha; 2) äriühing andis raha kehtivalt ja tasuta (ehk midagi vastu saamata) üle kostjale; 3) äriühingult pole võimalik hüvitist saada. Eeldades hageja esitatud väidete õigsust andis hageja ilma igasuguse aluseta, tahteta ja kokkuleppeta raha äriühingule. Seeläbi ei saanud äriühingul tekkida raha suhtes kehtivat käsutusõigust. Samuti pole äriühing andnud raha edasi kostjale, vaid kostja arestis raha. Isegi kui käsitada raha arestimist raha andmisena kostjale, vähenes raha üle andes äriühingu maksuvõlgnevus kostja ees. Seega polnud raha arestimisel tegemist tasuta kehtiva käsutusega. Seetõttu ei ole täidetud VÕS § 1036 eeldused ning hagis

esitatud asjaolude õigsust eeldades ei saa hageja esitada nõuet vahetult kostja vastu alusetu rikastumise sätetele tuginedes. Järgmisena analüüsis maakohus nõuet AÕS § 89 alusel ning märkis, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega (AÕS § 89 ls 1). Pangakontol olevat raha tuleb käsitada arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (RKTKo 3-1-1-13-12, p 22). Hagis esitatud asjaoludel tegi hageja ise ülekande 544 euro ulatuses äriühingule. Seega lõppes hageja varaline nõue (panga vastu) nimetatud rahale ülekande toimumisega. Hagis esitatud asjaoludel asendus pangakontol olevale 544 eurole olemas olnud hageja varaline õigus eksliku kande tulemusel hageja alusetu rikastumise nõudega summa 544 eurot äriühingu vastu. Raha ei ole liigitunnustega ese ning hagejal on võimalik oma nõue äriühingu vastu esitada. Omandiõiguse rikkumiseks ei saa pidada asjaolu, et kostja arestis äriühingu arvelduskonto, kuna see ei välista nõude esitamist äriühingu vastu. Asjaolu, et äriühingul ei pruugi olla raha, et hageja nõuet täita, ei saa seostada kostjapoolse tegevusega. Samuti ei saa rikkumiseks pidada kostja poolt raha hagejale tagastamata jätmist. Kostjale on antud seadusest tulenevad volitused teatud tegudeks, sh maksuvõlgade sissenõudmiseks. Kostjale ei ole antud pädevust ega volitust lahendada maksuvõlglase ja kolmanda isiku vaidluseid vara omandiõiguse üle. Seetõttu ei saa kostja võtta iseseisvalt seisukohta, kas raha tuleb hagejale tagastada või mitte. Arestitud vara omandi vaidluse lahendamiseks tuleb hagejal pöördada vastavasisulise nõudega kohtusse. Hageja pole vastavasisulist nõuet esitanud ja kohus pole arestitud vara omandi küsimust lahendanud, mistõttu puudub kostjal õiguslik alus vara hagejale tagastamiseks. Järgmisena analüüsis maakohus maksuvõlgade sissenõudmisest tulenevaid nõudeid MKS § 131 alusel ning märkis, et maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla (MKS § 128 lg 1 ls 1). Maksuvõla sundtäitmine toimub MKS-is ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras (MKS § 128 lg 1 ls 2). Maksuhalduril on õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 131 lg 1). Hagis esitatud asjaoludel andis kostja krediidiasutustele korralduse arestida äriühingu pangakonto maksuvõla sisse nõudmiseks. Eeltoodud tegevus on MKS § 128 ja § 131 järgi seadusega lubatud. Hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks äriühingu pangakonto arestimisel rikkunud ühtegi seadusest tulenevat nõuet. Samuti ei tulene MKS-ist, et kostjal oleks kohustus kontrollida pangakontol oleva rahalise nõude omandiõigust või kohustus tagastada raha. Seetõttu ei ole hagis esitatud asjaoludel võimalik MKS-ist tuvastada ühtegi normi, mis kohustaks kostjat raha hagejale tagastama ehk mille alusel oleks võimalik hagi rahuldada. Järgmisena analüüsis maakohus nõudeid tühise tehingu alusel ning märkis, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1 ls 2). Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Hagis esitatud asjaoludel pole hageja ja kostja vahel toimunud ühtegi tehingut. Samuti ei saa tehinguks lugeda kostja poolt äriühingu arvelduskonto arestimist, sest puudub õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus TsÜS § 67 lg 1 tähenduses. Kostja tegevus võla sissenõudmisel on täitetoiming, mille tegemise õigus ja kohustus tuleneb seadusest. Seetõttu ei saa kostja tegevus olla tehing ning seadusest tuleneva kohustuse tõttu ei saa tegemist olla ka heade kommete vastase teoga. Seetõttu ei ole hagis esitatud asjaoludel hageja nõuet võimalik lahendada ka tulenevalt tühiste tehingute regulatsioonile tuginedes.

Järgmisena analüüsis maakohus põhiseaduse alusel esitatavad nõudeid ja märkis, et igaühe omand on puutumatu (põhiseadus § 32). Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel. Hagis esitatud asjaoludel oli hagejale tagatud õigus omandi puutumatusele – hagejal oli võimalus käsutada ja kasutada oma pangakontol olevat raha, nagu hageja soovis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et hageja sai raha kanda vastavalt enda poolt pangale antud korraldusele äriühingule. Kui tegemist oli alusetu maksega ja äriühing ei ole nõus raha hagejale tagasi andma, on hagejale tagatud kehtiva õigusega võimalus raha tagasi saada esitades alusetu rikastumise nõude äriühingu vastu. Hageja pole nimetatud võimalust kasutanud. Kohtuotsuse olemasolul on hagejal võimalik algatada täitemenetlus äriühingu vastu. Seega on Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon hageja omandi kaitseks olukorraks, kus äriühing peaks olema kohustatud hagejale raha tagastama, kuid seda vabatahtlikult ei tee. Kui hageja leiab, et kostja on arestinud maksuvõla sissenõudmisel hagejale kuuluva varalise õiguse, siis on hagejal võimalik algatada ka vara arestist vabastamise menetlus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja omandi puutumatust ei ole rikutud ning hagejale on kehtiva õiguse kohaselt tagatud võimalus omandi kaitseks, mistõttu ei saa põhiseaduse omandi põhiõigus anda hagejale õigust esitada nõue hagis esitatud asjaoludel kostja vastu. Järgmisena analüüsis maakohus pankrotimenetluse regulatsiooni analoogia alusel esitatavaid nõudeid ja märkis, et pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule (PankrS § 123 lg 1 ls 1). Maksuvõla nõude sundtäitmine toimub MKS-i ja täitemenetlus reguleerivates õigusaktides nimetatud korras, ning pankrotiseadust kohaldatakse üksnes, kui maksukohustuslase suhtes on välja kuulutatud pankrot (MKS § 128 lg 1). Käesoleval juhul ei ole äriühingu pankrotti välja kuulutatud ning hagejal on võimalik teostada oma õiguseid MKSis ja täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seetõttu pole hagis esitatud nõuet võimalik rahuldada ja pankrotiseadustiku alusel. Järgmisena andis maakohus hinnangu hageja nõude perspektiivikusele ja märkis, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Seetõttu peab kohus hindama nõuete perspektiivikust kohaldades ise õigust. Kellegi alusetult rikastamisel saab nõude aluseks olla eelkõige alusetu rikastumise regulatsioon. Kohus selgitas, et esitatud asjaoludel hageja kostjat rikastanud ei ole, mistõttu ei ole hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik hagejal saavutada soovitud eesmärki, et kostja tasuks hagejale 544 eurot. Hagejal tuleks alusetu rikastumise nõue esitada äriühingu vastu. Maakohus märkis, et ükskõik, missugust õiguslikku alust kohus ei üritaks hageja nõudele kohaldada, on kostja vastu esitatava nõude eelduseks, et hageja ülekantud 544 eurot ei saanud äriühingu omaks. Kostjal saab olla kohustus hagejale raha tagastada, kui kostjal polnud õigust äriühingu arvelt raha arestida. Selleks peab kohus võtma seisukoha äriühingu õiguste suhtes. Kohus ei saa otsuse tegemisel otsustada selliste isikute õiguste üle, kes ei ole menetluse osalised. Seetõttu ei saa hagejal olla võimalik nõuda kostjalt raha välja mõistmist, kuni ei ole kohtuotsusega kõigepealt või ühises menetluses otsustatud hageja ja äriühingu vahelise õigussuhte üle. Seega pole esitatud asjaoludel võimalik kostja vastu esitatava hagiga saavutada hageja poolt soovitud eesmärki ükskõik missugusel õiguslikul alusel. Eeltoodud põhjustel leidis maakohus, et hagis kirjeldatud asjaoludel ei ole kehtiva õiguse kohaselt hagejal võimalik saavutada soovitud eesmärki ehk kostja poolt hagejale 544 euro üle andmist.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles ei nõustu maakohtu määrusega ning palus selle tühistada. Hagi perspektiivi hindamisel ei ole maakohus põhiseaduse preambulis sätestatud õigluse printsiipi arvestanud. Ebaõige on maakohtu hinnang hagejalt raha äravõtmise vastuolule heade kommetega ning tehingu tühisust puuduvad põhjendused. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et seadusel põhinev tehing ei saa olla vastuolus heade kommetega. Tuleks vastata küsimusele, kas vanainimese poolt kogemata valele kontole kantud raha äravõtmine Eesti Vabariigi poolt maksuameti kaudu suvalise riiulifirma maksuvõla katteks on kooskõlas ühiskonnas üldiselt valitsevate väärtushinnangutega, ühiskonnaliikmete keskmise moraalitunnetusega, ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Maksuameti inkassokorraldus äriühingu konto debiteerimiseks maksuameti kasuks on tehing konkreetse tahteavaldusega. Hagejalt raha äravõtmine vastas esmalt maksuameti tahtele automaatse maksekorralduse kaudu, millist tahet raha tagastamisest keeldumisega kinnitas elus inimene, maksuametnik (TsÜS § 67 lg. 1 ja 2). Hageja sellisel viisil raha äravõtmine on vastuolus heade kommetega ning tühine (TsÜS § 86 lg 1). Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei saa kostja vastu esitada nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. Maksuvõla vähendamine äriühingu vastu ei ole käsitatav vastusooritusena, mis välistab VÕS §-le 1036 kohaldamise. Maksunõue on oma olemuselt ilma otsese vastusoorituseta nõue. Tasuta (ilma vastusoorituseta) raha ülekandmine maksuametile (eriti käesoleva kaasuse asjaoludel, õigluse printsiibist lähtuvalt VÕS § 1036 mõtte järgi) tähendab seda, et maksuamet ei andnud äriühingule raha vastu mingit vara või varalist õigust, millele hageja saaks pöörata sissenõuet. Hagejal on õigus valida kostjaid ning seega on tegemist menetlusliku küsimusega, mitte hagi menetlusse võtmata jätmise alusega. Maakohus on rikkunud TsMS §-i § 371 lg 2 p 2 ja PS §-i 46, kui on hagi perspektiivikuse otsustamisel hakanud ennatlikult ning kaugeleulatuvalt menetlusväliselt hindama asjaolusid ja tõendeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 13.04.2020 määrus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi täiendamise teel (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.
5.Maakohus on põhjalikult hinnanud hageja ja kostja vahelist õigussuhet ning lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et hageja nõudel kostja vastu ei ole perspektiivi.
6.Hagist nähtuvalt soovis hageja pidada kohvikus juubelipidu ja kandis selleks OÜ-le Y 544 eurot, kuid OÜ Y oli nime muutnud ja uueks nimeks sai QOÜ. Hageja on seisukohal, et ta kandis raha valele kontole. Ärinime muutumisega äriühingu õigusvõime ei lõppe (ÄS § 2 lg 3). Äriühingu õigusvõime lõpeb äriregistrist kustutamisega. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja tegi ülekande valele kontole. Asjaolu, et maksuhalduril on õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku (äriühingu) pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses, ei tekitanud võlasuhet või muud õigussuhet hageja ja kostja vahel. Hagejal sai võlasuhe tekkida vaid äriühinguga, kelle kontole hageja raha üle kandis. Hagis

toodud asjaoludel ei vastuta kostja hageja nõude eest. Asjaoludest võib aru saada, et hagejal oli juubelipeo korraldamiseks kohvikupidajaga sõlmitud teenuste osutamise leping ja ta tasus nimetatu alusel ettemaksu. Kui teenus jäi osutamata, on hagejal lepingust tulenev nõue lepingupartneri vastu. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu selgitus, et hagejal on alusetu rikastumise nõue teenuse osutaja vastu. Maakohus on jätnud hagi õigesti menetlusse võtmata ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

7.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebemenetluses osalenud, mistõttu ei ole määruskaebemenetluses kostjal menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja