Võlaõigus › Alusetu rikastumine

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

esitatud asjaolude õigsust eeldades ei saa hageja esitada nõuet vahetult kostja vastu alusetu rikastumise sätetele tuginedes. Järgmisena analüüsis maakohus nõuet AÕS § 89 alusel ning märkis, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega (AÕS § 89 ls 1). Pangakontol olevat raha tuleb käsitada arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (RKTKo 3-1-1-13-12, p 22). Hagis esitatud asjaoludel tegi hageja ise ülekande 544 euro ulatuses äriühingule. Seega lõppes hageja varaline nõue (panga vastu) nimetatud rahale ülekande toimumisega. Hagis esitatud asjaoludel asendus pangakontol olevale 544 eurole olemas olnud hageja varaline õigus eksliku kande tulemusel hageja alusetu rikastumise nõudega summa 544 eurot äriühingu vastu. Raha ei ole liigitunnustega ese ning hagejal on võimalik oma nõue äriühingu vastu esitada. Omandiõiguse rikkumiseks ei saa pidada asjaolu, et kostja arestis äriühingu arvelduskonto, kuna see ei välista nõude esitamist äriühingu vastu. Asjaolu, et äriühingul ei pruugi olla raha, et hageja nõuet täita, ei saa seostada kostjapoolse tegevusega. Samuti ei saa rikkumiseks pidada kostja poolt raha hagejale tagastamata jätmist. Kostjale on antud seadusest tulenevad volitused teatud tegudeks, sh maksuvõlgade sissenõudmiseks. Kostjale ei ole antud pädevust ega volitust lahendada maksuvõlglase ja kolmanda isiku vaidluseid vara omandiõiguse üle. Seetõttu ei saa kostja võtta iseseisvalt seisukohta, kas raha tuleb hagejale tagastada või mitte. Arestitud vara omandi vaidluse lahendamiseks tuleb hagejal pöördada vastavasisulise nõudega kohtusse. Hageja pole vastavasisulist nõuet esitanud ja kohus pole arestitud vara omandi küsimust lahendanud, mistõttu puudub kostjal õiguslik alus vara hagejale tagastamiseks. Järgmisena analüüsis maakohus maksuvõlgade sissenõudmisest tulenevaid nõudeid MKS § 131 alusel ning märkis, et maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla (MKS § 128 lg 1 ls 1). Maksuvõla sundtäitmine toimub MKS-is ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras (MKS § 128 lg 1 ls 2). Maksuhalduril on õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 131 lg 1). Hagis esitatud asjaoludel andis kostja krediidiasutustele korralduse arestida äriühingu pangakonto maksuvõla sisse nõudmiseks. Eeltoodud tegevus on MKS § 128 ja § 131 järgi seadusega lubatud. Hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks äriühingu pangakonto arestimisel rikkunud ühtegi seadusest tulenevat nõuet. Samuti ei tulene MKS-ist, et kostjal oleks kohustus kontrollida pangakontol oleva rahalise nõude omandiõigust või kohustus tagastada raha. Seetõttu ei ole hagis esitatud asjaoludel võimalik MKS-ist tuvastada ühtegi normi, mis kohustaks kostjat raha hagejale tagastama ehk mille alusel oleks võimalik hagi rahuldada. Järgmisena analüüsis maakohus nõudeid tühise tehingu alusel ning märkis, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1 ls 2). Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Hagis esitatud asjaoludel pole hageja ja kostja vahel toimunud ühtegi tehingut. Samuti ei saa tehinguks lugeda kostja poolt äriühingu arvelduskonto arestimist, sest puudub õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus TsÜS § 67 lg 1 tähenduses. Kostja tegevus võla sissenõudmisel on täitetoiming, mille tegemise õigus ja kohustus tuleneb seadusest. Seetõttu ei saa kostja tegevus olla tehing ning seadusest tuleneva kohustuse tõttu ei saa tegemist olla ka heade kommete vastase teoga. Seetõttu ei ole hagis esitatud asjaoludel hageja nõuet võimalik lahendada ka tulenevalt tühiste tehingute regulatsioonile tuginedes.

Järgmisena analüüsis maakohus põhiseaduse alusel esitatavad nõudeid ja märkis, et igaühe omand on puutumatu (põhiseadus § 32). Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel. Hagis esitatud asjaoludel oli hagejale tagatud õigus omandi puutumatusele – hagejal oli võimalus käsutada ja kasutada oma pangakontol olevat raha, nagu hageja soovis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et hageja sai raha kanda vastavalt enda poolt pangale antud korraldusele äriühingule. Kui tegemist oli alusetu maksega ja äriühing ei ole nõus raha hagejale tagasi andma, on hagejale tagatud kehtiva õigusega võimalus raha tagasi saada esitades alusetu rikastumise nõude äriühingu vastu. Hageja pole nimetatud võimalust kasutanud. Kohtuotsuse olemasolul on hagejal võimalik algatada täitemenetlus äriühingu vastu. Seega on Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon hageja omandi kaitseks olukorraks, kus äriühing peaks olema kohustatud hagejale raha tagastama, kuid seda vabatahtlikult ei tee. Kui hageja leiab, et kostja on arestinud maksuvõla sissenõudmisel hagejale kuuluva varalise õiguse, siis on hagejal võimalik algatada ka vara arestist vabastamise menetlus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja omandi puutumatust ei ole rikutud ning hagejale on kehtiva õiguse kohaselt tagatud võimalus omandi kaitseks, mistõttu ei saa põhiseaduse omandi põhiõigus anda hagejale õigust esitada nõue hagis esitatud asjaoludel kostja vastu. Järgmisena analüüsis maakohus pankrotimenetluse regulatsiooni analoogia alusel esitatavaid nõudeid ja märkis, et pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule (PankrS § 123 lg 1 ls 1). Maksuvõla nõude sundtäitmine toimub MKS-i ja täitemenetlus reguleerivates õigusaktides nimetatud korras, ning pankrotiseadust kohaldatakse üksnes, kui maksukohustuslase suhtes on välja kuulutatud pankrot (MKS § 128 lg 1). Käesoleval juhul ei ole äriühingu pankrotti välja kuulutatud ning hagejal on võimalik teostada oma õiguseid MKSis ja täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seetõttu pole hagis esitatud nõuet võimalik rahuldada ja pankrotiseadustiku alusel. Järgmisena andis maakohus hinnangu hageja nõude perspektiivikusele ja märkis, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Seetõttu peab kohus hindama nõuete perspektiivikust kohaldades ise õigust. Kellegi alusetult rikastamisel saab nõude aluseks olla eelkõige alusetu rikastumise regulatsioon. Kohus selgitas, et esitatud asjaoludel hageja kostjat rikastanud ei ole, mistõttu ei ole hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik hagejal saavutada soovitud eesmärki, et kostja tasuks hagejale 544 eurot. Hagejal tuleks alusetu rikastumise nõue esitada äriühingu vastu. Maakohus märkis, et ükskõik, missugust õiguslikku alust kohus ei üritaks hageja nõudele kohaldada, on kostja vastu esitatava nõude eelduseks, et hageja ülekantud 544 eurot ei saanud äriühingu omaks. Kostjal saab olla kohustus hagejale raha tagastada, kui kostjal polnud õigust äriühingu arvelt raha arestida. Selleks peab kohus võtma seisukoha äriühingu õiguste suhtes. Kohus ei saa otsuse tegemisel otsustada selliste isikute õiguste üle, kes ei ole menetluse osalised. Seetõttu ei saa hagejal olla võimalik nõuda kostjalt raha välja mõistmist, kuni ei ole kohtuotsusega kõigepealt või ühises menetluses otsustatud hageja ja äriühingu vahelise õigussuhte üle. Seega pole esitatud asjaoludel võimalik kostja vastu esitatava hagiga saavutada hageja poolt soovitud eesmärki ükskõik missugusel õiguslikul alusel. Eeltoodud põhjustel leidis maakohus, et hagis kirjeldatud asjaoludel ei ole kehtiva õiguse kohaselt hagejal võimalik saavutada soovitud eesmärki ehk kostja poolt hagejale 544 euro üle andmist.

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

toodud asjaoludel ei vastuta kostja hageja nõude eest. Asjaoludest võib aru saada, et hagejal oli juubelipeo korraldamiseks kohvikupidajaga sõlmitud teenuste osutamise leping ja ta tasus nimetatu alusel ettemaksu. Kui teenus jäi osutamata, on hagejal lepingust tulenev nõue lepingupartneri vastu. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu selgitus, et hagejal on alusetu rikastumise nõue teenuse osutaja vastu. Maakohus on jätnud hagi õigesti menetlusse võtmata ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.