Võlaõigus

Mõista kostjalt A. N.-ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 11,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

2-25-2401 Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. 3

2-25-2401 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Bigbank AS esitas 12.02.2025 hagiavalduse A. N.-i vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 9135.15 eurot, intress 465.40 eurot, lepingu haldustasu 16.50 eurot, viivis 184.66 eurot, viivis alates 13.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 11,90% tagastamata krediidisummalt aastas, riigilõiv 840 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 13.09.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 12.12.2024 üles. 09.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 22.04.2025 esitas hageja täiendava selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Harju Maakohus võttis 07.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 07.05.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 1, lg 2, lg 3 alusel 19.05.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); 4

2-25-2401  





    

 

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et kogus teavet mitmest usaldusväärsest allikast: laenutaotluse andmed (hagiavalduse Lisa nr 6), sh info sissetuleku, kohustuste, ülalpeetavate ja elukoha kohta; Maksu- ja Tolliameti (MTA) sissetulekute registri andmed, kust tuvastati kolmekuuline keskmine sissetulek (hagiavalduse Lisa nr 7); Ekrediidiinfo ja Taust andmebaasid, kus kontrolliti varasemaid ja kehtivaid maksehäireid; MTA võlapäring, et hinnata maksuvõlgade ja esitamata deklaratsioonide olemasolu; töösuhte kestus kontrolliti MTA registrist (V OÜ töösuhe kestnud alates 23.09.2019). Krediidiandja ei tuvastanud ühtegi kehtivat maksehäiret ega muid maksehäireid, mis oleksid pidanud välistama krediidi väljastamise. Kliendi enda poolt esitatud kohustuste summa (180 eurot) võeti aluseks krediidivõimelisuse analüüsis. Avalikest registritest täiendavaid kohustusi ei tuvastatud. Tegemist ei olnud üksnes ankeedil põhineva väitega, tehtud olid andmepäringud maksehäireregistritesse ning puudus mistahes viitav asjaolu, mis oleks viidanud suurematele kohustustele: laenusumma oli 13 000 eurot, kuumakse 218.59 eurot; sissetulek oli vähemalt 1 000 eurot kuus netos; kohustuste koormus (kõik kohustused + uus laen) moodustas maksimaalselt 39,86% sissetulekutest; kliendile jäi elamiskuludeks 60,14% sissetulekutest, ehk 601.41 eurot, mille puhul hindas krediidiandja, et see on piisav, arvestades kolme ülalpeetavat ja eluaseme tüüpi. Siseriiklikus ja Euroopa kohtupraktikas ei ole kehtestatud kohustust küsida kõigilt tarbijatelt pangakonto väljavõtet, kui muud meetodid (nt MTA andmed, varasem kliendisuhe, registrikontrollid) võimaldavad usaldusväärselt hinnata krediidivõimet. Maksekäitumise ja finantskäitumise hindamine – KAVS § 49 lg 1 p 3 ja 5 registripäringute alusel: ei tuvastatud maksehäireid; klient oli varasemalt täitnud oma kohustusi korrektselt, olles 5

2-25-2401 laenu taotlemisel hageja olemasolev klient; maksekäitumine ei näidanud ühtki viidet riskile, et klient ei suuda tulevikus laenu teenindada. Krediidiandja hindas ka potentsiaalset riski kohustuste suurenemisel, arvestades sissetulekute ja kohustuste suhet ning jättis piisava marginaali igapäevasteks kulutusteks. Hageja hinnangul on oluline, et kostja täitis lepingut järjepidevalt kolm aastat, mis kinnitab, et krediidilepingu sõlmimise hetkel oli kostja maksevõimeline. Kui krediidivõimelisuse hindamine oleks olnud ekslik, oleks makseraskused ilmnenud varem. Kolmeaastane korrektne täitmine kinnitab krediidiandja hinnangu õigsust. Kohtu hinnangul ei kontrollitud hageja selgitustest nähtuvalt kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lepingu täitmine ei tõenda kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise hetkel. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Vastavalt lepingu (hagiavalduse Lisa nr 1) põhitingimustele moodustas krediidisumma 13 000 eurot ning hageja teostas kostjale krediidisumma väljamakse summas 12 740 eurot (krediidisumma 13 000 eurot - lepingu sõlmimise tasu 260 eurot, hagiavalduse Lisa nr 2). Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttest (hagiavalduse Lisa nr 3) nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud hagejale 7 890 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 4850 eurot (12 740–7890= 4850). Käesoleval juhul sõlmiti leping 13.09.2021, lepingu perioodiks oli 92 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 10.05.2029. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 12.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 13.09.2021 – 10.05.2029 hagejale tasuma 12 740 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 12.02.2025 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 5 677.68 eurot (osamaksed perioodil 11.10.2021-10.02.2025) ning kostja oli hagejale tasunud 7 890 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud põhiosa võlgnevus uuesti määratud maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutub esimene osamakse jääk sissenõutavaks 10.06.2026 summas 3.36 eurot. Edasised maksed on sissenõutavad alates 10.07.2026 summas 138.48 eurot kuus ning viimane makse summas 138.32 eurot kuulub tasumisele 10.05.2029. Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.06.2026 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 4 850 eurot. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka 6

2-25-2401 kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 17.10.2024 ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga ei ole laen muutunud sissenõutavaks ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 4 850 eurot (10.06.202610.05.2029). Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. Kuna uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutub esimene osamakse jääk sissenõutavaks 10.06.2026, ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei ole põhjendatud lepingu haldustasu. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 28.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 11,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Võttes arvesse, et ümberarvestuse kohaselt muutub esimene osamakse sissenõutavaks 10.06.2026, siis on põhjendatud viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 11,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 4 850 eurot ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 11,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 4285.15 eurot, intressi 465.40 eurot, haldustasu 16.50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 184.66 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 9 801.71 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 4850 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 50%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 50% ulatuses hageja kanda ning 50% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas 840 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

7

2-25-2401 Hageja põhjendatud menetluskulud seega 840 eurot, millest kostja kanda jääb 50% ehk 420 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.