IMG Numeri OÜ hagi Estintel OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Estintel OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2539,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IMG Numeri OÜ (registrikood 10203098), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Lepp Kostja Estintel OÜ (registrikood 12095431), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22. oktoobri 2019. a otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta Estintel OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Estintel OÜ kanda.
Rahuldada osaliselt IMG Numeri OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Määrata IMG Numeri OÜ menetluskulude suuruseks 670,83 eurot.
6.Välja mõista Estintel OÜ-lt IMG Numeri OÜ kasuks menetluskulud 670,83 eurot.
7.Välja mõista Estintel OÜ-lt IMG Numeri OÜ kasuks viivis menetluskulude 670,83 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 1(8)
8.Jätta rahuldamata IMG Numeri OÜ avaldus menetluskulude 230 eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.IMG Numeri OÜ (hageja, vastustaja) esitas 06.08.2019 hagi Estintel OÜ (kostja, apellant) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1920 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 268,80 eurot ning viivise alates 07.08.2019 0,05% päevas põhinõudelt (1920 eurolt) kuni nõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled raamatupidamisteenuse osutamise lepingu, mille osas kehtivad muu hulgas raamatupidamisteenuse osutamise lepingu üldtingimused. Lepingu kohaselt kohustus hageja osutama kostjale raamatupidamisteenust ning kostja kohustus teenuse eest hagejale tasuma. Hageja esitas kostjale osutatud teenuse eest 30.09.2018 arve nr 201809438 1920 eurot koos käibemaksuga. Arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 31.10.2018. Kostja arvet ei tasunud, põhjendades seda sellega, et kostja tahab kontrollida osutatud teenuste mahtu ja on palunud sellega seoses hagejalt selgitusi. Kostja ei ole arvet tasunud ka pärast hagejalt selgituste saamist. Samas ei ole kostja esitanud konkreetseid etteheiteid teenuste sisu ega mahu osas. Lepingu p 5.6 kohaselt kohustus kostja arvega mittenõustumisel esitama hagejale pretensioonid kirjalikult 10 päeva jooksul arve väljastamisest ning pärast nimetatud tähtaega esitatud pretensioonid ei kuulu rahuldamisele. Kostja nimetatud tähtaja jooksul pretensioone ei esitanud. Lepingu p 5.7 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt teenuse eest tasumisega viivitamise korral viivist 0,05% tasumata summast päevas. Nõue muutus sissenõutavaks 31.10.2018. Hagi esitamise päeva seisuga on viivise suuruseks 268,80 eurot. Samuti palub hageja viivise välja mõista alates hagi esitamisest. 16.09.2019 vastuses märkis hageja, et vastavad üldtingimused on tehtud kostjale teatavaks ning kostja on nendega nõustunud, mistõttu need kohalduvad pooltevahelistele suhetele. Tingimused jäid allkirjastama, sest kostja lükkas allkirjastamist korduvalt edasi ning enne allkirjastamist teenuse osutamine faktiliselt lõppes. Üldtingimuste kostjale saatmisega ja pärast seda kostja poolt teenuse tarbimisega kinnitasid pooled, et nendevahelistele suhetele kohalduvad eelviidatud tingimused. Hageja teatas 19.12.2018 kostjale, et viidatud tingimused kohalduvad ka olukorras, kus leping on allkirjastamata. Kostja eeltoodu osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole eitanud teenuse saamist. Kostja ei ole täpsustanud, millise perioodi või toimingu osas ta leiab, et teenuse kvaliteedis võis esineda puudusi. 12.08.2019 e-kirjas palus kostja, et hageja edastaks talle mh kostja bilansi, kasumiaruande ning pearaamatu väljavõtte. Need 2(8)
dokumendid esitas hageja kostjale 22.08.2019. 26.06.2018 e-kirjast nähtub, et kostja 2017. aasta majandusaasta aruande koostasid ja esitasid hageja raamatupidajad. Majandusaasta aruande koostamiseks vajas hageja raamatupidamisdokumente ja korraldas kostja raamatupidamist. Hageja raamatupidamisprogrammist tehtud
ja
raamatupidamiskannete väljavõtted tõendavad, et hageja tegi kostja raamatupidamisega seoses suure hulga kandeid. Kannete sisu nähtub päevaraamatutest. Kostjal oli võetud pangalaen, mistõttu tuli kvartaalselt esitada aruandlus pangale. Hageja koostas aruandluse ja esitas selle ära. Seega on tõendatud, et kostjale on teenust osutatud. Kostja peaks tõendama, et teenust ei osutatud. Kostja ei ole hagejalt kostja raamatupidamisdokumente nõudnud. Samuti ei ole hageja kostja dokumente kinni hoidnud. Teenuse osutamise lepingu ülesütlemisavalduses paluti kostjal raamatupidamisdokumentidele järele tulla. Samuti on hageja ülesütlemisavaldusele järgnevas kirjavahetuses palunud tulla dokumente üle võtma, kuid kostja ei ole dokumentidele järele tulnud. Nõude loovutamise osas selgitas hageja, et nõuded algselt loovutati, kuid kokkuleppel Julianus Inkasso OÜ-ga on nõuded loovutatud tagasi hagejale. 04.10.2019 vastuses märkis hageja, et ta on kostjale 29.01.2019 e-kirjas selgitanud, et 3 tundi kulus majandusaasta aruande koostamisele ning 10,5 tundi pangale 7 aruande koostamisele ja üldisele raamatupidamisele kulus 26,5 tundi. Teenuse ajakulu oli kokku 40 tundi. Jagades üldise raamatupidamise 21 kuu peale on igal kuul osutatud teenust natuke üle 1 tunni ja tehtud on selle ajaga 14 kannet igal kuul. Iga raamatupidamisliku kande tegemine eeldab suhtlust kliendiga, arvutusi, analüüsi jm tegevusi ja selle aja sisse peab mahtuma ka bilansi ja kasumiaruande koostamine.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist. Hageja ei ole põhjendanud, miks kohalduvad hageja ja kostja vahelisele suhtele hageja nimetatud tüüptingimused. 16.12.2018 selgitas kostja hagejale, et enne arvete aktsepteerimist soovib kostja veenduda selles, et teenust osutati ja see on teostatud nõuetekohaselt. Samasisulise selgituse ja nõude on kostja esitanud hagejale ka 27.12.2018. Kostja nõudis 29.05.2019 hagejalt kinnipeetud raamatupidamisdokumentide üleandmist. Kostjal on õigus keelduda VÕS § 111 alusel arve tasumisest, sest hageja on hoidnud kinni kostja raamatupidamisdokumente ning keeldunud tõendamast väidetavalt osutatud teenuse reaalset osutamist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole osutanud kostjale teenust ulatuses, mis kajastub esitatud arvel. Hageja teatas kostjale, et arve nr 201809438 summas 1920 eurot on loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le ja tuleb seetõttu ka tasuda Julianus Inkasso OÜ-le. Hageja on oma nõude loovutanud, mistõttu ei saa hageja täitmist nõuda.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas 22.10.2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1920 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 268,80 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (1920 eurolt) määraga 0,05% päevas alates 07.08.2019 kuni põhivõlgnevuse kohaselt täitmiseni. Menetluskulud jätta maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1310 eurot ning viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3(8)
Maakohus märkis, et menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid raamatupidamisteenuse osutamise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust. Tegemist oli suulise tähtajatu käsunduslepinguga, sest lepingu sisuks oli teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Kuna hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust, kuid kostja ei allkirjastanud talle hageja poolt edastatud kirjalikku lepingut, siis sõlmisid pooled suulise raamatupidamisteenuse osutamise lepingu. Tähtsust ei oma, mil viisil allkirjastas kostja sarnase lepingu kolmanda isikuga. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli teenuse tunnitasu kokkulepe 40 eurot/h (millele lisandus käibemaks). Hageja esitas poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kostjale 30.09.3018 arve nr 201809438 tasumistähtajaga 30.10.2018. Käsundisaajal on õigus nõuda käsundiandjalt tasu maksmist VÕS § 619 alusel, kuid arve esitamine iseenesest ei tekita kohustust maksta arvel märgitud tasu. Tasu maksmise kohustus tekib teenuste osutamise eest. Samas pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust arvel märgitud perioodil 01.01.201730.09.2018. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu alusel osutati teenust kohase kvaliteediga ja arvel toodud mahus. Arvest nr 201809438 nähtuvalt kulus 2017. aasta majandusaasta aruande koostamisele 3 h tunnihinnaga 40 eurot, kokku summas 120 eurot. Kostja ei vaidle, et hageja koostas kostjale 2017. aasta majandusaasta aruande ja edastas selle kostjale 26.06.2018. Hageja on piisavalt selgitanud teenuste osutamist ka arvel nr 201809438 märgitud 37 h ulatuses, sh esitanud väljavõtte hageja poolt tehtud raamatupidamiskannetest, väljavõtte pearaamatust ja poolte erinevaid kirjavahetusi. Hageja on selgitanud, et arvel nr 201809438 esitatud ajakulu 37 h hõlmas 10,5 h ulatuses pangale aruannete esitamist ning 26,5 h oli üldine raamatupidamine, st 21 kuu jooksul osutati teenust iga kuu veidi üle 1 h (26,5/21) ja jagades perioodi jooksul tehtud 301 raamatupidamislikku kannet 21 kuuga, tegi hageja umbes 14 kannet igas kuus. Muuhulgas on hageja esitanud arve osas põhjalikud selgitused juba oma 29.01.2019 e-kirjas. Esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud hagejapoolses kohustuses kirjutada veelgi põhjalikumalt lahti kõik teenuse osutamise käigus tehtavad toimingud ja nende ajakulu. Kostja ei saa põhjendada arve tasumata jätmist vaid asjaoluga, et tema hinnangul ei osutatud teenust arvel toodud mahus, jättes samal ajal selgitamata, kui suures osas ei ole esitatud arve kostja arvates põhjendatud või miks on ajakulu kostja arvates ebamõistlik. Samuti ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud, millised puudused esinesid teenuse kvaliteedis. Hageja on piisavalt selgitanud nõude alust ja sisu, tehes seejuures viiteid tõenditele, millega ta oma nõuet kinnitab. Hagejal pole täiendavat kohustust oma võlanõude suurust ja kujunemist tõendada. Juba hagivastuses peab kostja esitama selge ja tervikliku seisukoha hagi osas ning kõik oma taotlused ja väited. Samuti peab kostja juba hagivastuses esitama tõendid oma faktiväidete tõendamiseks (TsMS § 394 lg 2 punktid 2 ja 3). Hageja tõendamiskoormis ei saa olla piiramatu ja ebamõistlik. Kui kostja ei olnud päri hageja selgitustega arve osas, siis korrektne olnuks esitada kohtule omapoolsed konkreetsed vastuväited ja neid kinnitavad tõendid, mitte nõuda veelkord ülevaadet teenuse osutamisele kulunud ajast. Kostja tuginemine VÕS § 111 on põhjendamatu. Hageja on 29.07.2019 ülesütlemisavalduses
4(8)
teavitanud kostjat dokumentide üleandmise kohta ja palunud tulla raamatupidamisdokumentidele järele hiljemalt 02.08.2019. Hageja on kostja poolt 12.08.2019 e-kirjas nõutud dokumendid 22.08.2019 kostjale edastanud ja hageja on mh viidanud, et kostja ei ole jätkuvalt tulnud üle võtma raamatupidamise algdokumente. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud ja jätnud oma kohustused täitmata. Hageja on piisavalt selgitanud ja tõendanud kostjale teenuste osutamist ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks keeldunud kostjale raamatupidamisdokumente üle andmast. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole maksnud hagejale tasu raamatupidamisteenuse eest, kuigi raamatupidamisteenust on kostjale osutatud. Hageja on oma lepingulised kohustused kohaselt täitnud ja kostja tasukokkulepet ei eita, seetõttu on kostja kohustatud hagejale maksma lepingujärgse tasu 1920 eurot. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Arve nr 201809438 tasumise tähtaeg möödus 30.10.2018 ja nõue muutus sissenõutavaks 31.10.2019. Seega saab hageja nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates 31.10.2019 kuni 06.08.2019 ja edasiulatuvat viivist TsMS § 367 alusel. Kohalduvale viivise määrale 0,05% päevas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu võib seda viivisemäära kohtu hinnangul lugeda pooltevahelise suulise kokkuleppe osaks. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele. Arvestades nõude tagasiloovutust, mille osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole, saab hageja oma nõude ise maksma panna. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1920 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 268,80 eurot ja lisanduv viivis põhivõlgnevuselt (1920 eurot) määraga 0,05% päevas alates 07.08.2019 kuni põhivõlgnevuse kohaselt täitmiseni. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas osaliselt hageja taotluse hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt välja hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1310 eurot (õigusabikulu 1035 eurot ja riigilõiv 275) ning menetluskuludelt (1310 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud ebaõigesti arvesse võtmata hageja väited nõude loovutamisest. Hageja oli nõude loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le. Kostja sai nõude tagasiloovutamisest teada menetluse ajal. Hagi tulnuks jätta rahuldamata, sest nõue oli loovutatud. Seega ei pidanud kostja kuni tagasiloovutamisest teadasaamiseni hagejale arvet tasuma. Eeltoodut oleks pidanud maakohus arvestama ka menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ning viivisenõude lahendamisel. Maakohus on põhjendamatult eitanud käsundiandja õigust keelduda teenuse tasumisest kuni teenuse kohta ülevaate saamiseni. Tegelikku tööde mahtu võimaldavad andmed esitas hageja alles kohtumenetluse kestel 16.09.2019. Kuni 16.09.2019 oli kostjale ka ebaselge, kas hageja on nõude loovutanud. Kostjal oli alus esitatud arvete tasumisest keelduda seni, kuni kostjale esitatakse ülevaade tasunõude aluseks olevast tööst ja selgitatakse, kellele nõue kuulub. Kostja oli õigustatud kuni tööst ülevaate saamiseni ja nõude tagasiloovutamise dokumendiga
5(8)
tutvumiseni pidama kinni tasumisele kuuluvaid summasid. Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud kostja kanda. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Arvestama oleks pidanud sellega, et alles menetluse ajal teatas hageja, et nõue on hagejale tagasi loovutatud, mistõttu hagi esitamise ajal nõue puudus. Samuti esitas hageja menetluse ajal ülevaate tööde kohta. Eeltoodust tulenevalt oleks tulnud jätta rahuldamata ka viivise nõue. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
7.Maakohus tuvastas otsuses järgmised asjaolud, mille üle puudub vaidlus apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja arutamisel: - hageja ja kostja sõlmisid suulise raamatupidamisteenuse osutamise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust; - poolte vahel oli teenuse tunnitasu kokkulepe 40 eurot/h (millele lisandub käibemaks); - hageja esitas poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kostjale 30.09.3018 arve nr 201809438 tasumistähtajaga 30.10.2018; - hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust arvel märgitud perioodil 01.01.201730.09.2018.
8.Kostja on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et hagejal ei olnud hagiavalduse esitamise ajal nõuet kostja vastu, sest kostjale teadaolevalt oli hageja nõude loovutanud. Kostja on seisukohal, et kuna ta sai nõude tagasiloovutamisest teada menetluse ajal, siis oleks tulnud jätta hagi rahuldamata. Maakohus nendele kostja vastuväidetele ei vastanud. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg-st 8). Ringkonnakohtul on võimalik see menetluslik viga apellatsioonimenetluses parandada ning kostja vastuväidetele vastata.
9.Hagi vastuses esitas kostja vastuväite, et hageja on oma nõude loovutanud (dtl 33, 34). Hageja selgitas, et nõue on hagejale tagasi loovutatud (dtl 52, 53). Samuti esitas hageja nõude tagasiloovutamise kohta tõendid, millest nähtub, et Julianus Inkasso OÜ loovutas 25.06.2019 hagejale tagasi nõude, mis tulenes 02.10.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust nr 1482910-18N (dtl 125). Nõude loovutamise lepingust nr 14829-10-18N ja selle lisast nähtub, et nõude loovutamise lepinguga oli loovutatavaks nõudeks arvest nr 201809438 tulenev nõue (dtl 119123). Pooled ei vaidle selle üle, et nõue on hagejale tagasi loovutatud, kuid kostja sai sellest teada kohtumenetluse ajal.
9.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine pole kehtiv. VÕS § 170 teine lause lisab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 6(8)
9.2.VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega võis kostja kohustuse täitmisest hagejale keelduda, kui kostjale ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjale teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist (RKTKo nr 3-2-162-07, p 12).
9.3.Praegusel juhul sai kostja nõude tagasiloovutamisest hagejale teada menetluse ajal, kuid see ei välista hagi rahuldamist.
10.Kostja on tuginenud sellele, et ta ei pidanud hagejale arvet kuni tagasiloovutamisest teadasaamiseni tasuma, mida oleks tulnud arvesse võtta viivisenõude lahendamisel ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise puhul.
10.1.Kostja võis VÕS § 172 alusel keelduda kohustuse täitmisest hagejale kui uuele võlausaldajale, kuni uus võlausaldaja ei esita kostjale VÕS §-s 168 lg 2 nimetatud loovutamisdokumenti või kuni kostjale ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Asjaolu, et kostja võis keelduda VÕS § 172 alusel kohustuse täitmisest hagejale ei peatanud viivisenõude arvestust ega andnud alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotusest. Oluline oli see, kellele tuli nõue täita, kas senisele võlausaldajale või uuele võlausaldajale. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud nõuet vanale ega uuele võlausaldajale. Nõude loovutamise üheks õiguslikuks tagajärjeks on ka see, et uuele võlausaldajale lähevad üle nõudega seotud kõrvalkohustused, sh õigus nõuda viivist (VÕS § 167 lg 1).
10.2.Kostja on tuginenud sellele, et ta ei pidanud hagejale arvet tasuma kuni hageja ei ole andnud ülevaadet tasunõude aluseks olevate tööde kohta. Hageja esitas andmed tööde mahu kohta alles menetluse ajal. Kostja viitab VÕS §-le 111.
10.3.Kostja ei ole kaebuses välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et poolte vahel on vastastikused kohustused VÕS § 111 tähenduses. Hageja poolt kostjale esitatud arvelt nähtub, et raamatupidamisele ja kannetele ajavahemikul 01.01.2017- 30.09.2018 kulus 37 tundi ning 2017. aasta majandusaasta aruande koostamisele kulus 3 tundi (dtl 7). Kostja ei ole välja toonud, et poolte vahel oli kokkulepe, et tasu maksmise eelduseks on see, et hageja peab esitama detailse ülevaate tehtud töödest. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja on jätnud kohustused suuremas osas täitmata või hageja töös esinesid olulised puudused. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et tal on hageja vastu vastunõue. VÕS §-s 624 lg 1 sätestatud käsundisaaja (hageja) teatamiskohustus ja tasu maksmise kohutus ei ole vastastikku seotud, mistõttu ei olnud kostjal alust keelduda tasu maksmisest seni kuni hageja on esitanud ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Seetõttu ei esinenud kostjal alust arve tasumisest keeldumiseks.
11.Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud kostja kanda. Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lõike 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude esinemist (RKTKm nr 3-2-1-142-10). Kostja väljatoodud asjaolud ei ole erandlikud.
7(8)
Hageja esitas tõendi nõude tagasiloovutamise kohta kohe pärast seda, kui kostja tugines sellele, et nõue on loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le. Samuti ei esinenud kostjal alust arve tasumisest keeldumiseks. Asjaolu, et kostja tegi ettepaneku kompromissiläbirääkimiste pidamiseks, ei ole erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
12.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude osas.
13.Eeltoodud põhjustel jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Järgenvalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
14.1.Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Hageja ringkonnakohtu menetluskulud on kokku 900,83 eurot ilma käibemaksuta (7 tundi ja 50 minuti tunnitasuga 115 eurot, millele ei lisandu käibemaksu) ja koosnevad lepingulise esindaja tasust. Hageja esindaja õigusteenuse tunnitasu 115 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
14.3.Lepingulise esindaja toiminguid peab kolleegium vajalikeks ja põhjendatuteks osaliselt. Lähtudes menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh arvestades, et vandeadvokaadilt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), on hageja vajalik ja põhjendatud esindaja ajakulu 5 tundi ja 50 minutit tunnitasuga 115 eurot ilma käibemaksuta, mis moodustab põhjendatud lepingulise esindaja tasu 670,83 eurot (ilma käibemaksuta).
14.4.Hagejal kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, selle täiendamisele ja kooskõlastamisele ning kliendiga suhtlemisele kokku 5 tundi ja 45 minutit. Arvestades, et apellatsioonkaebuse sisuline maht oli 3 lehte ning hageja vastuse sisuline maht apellatsioonkaebusele kokku 5 lehte, siis on nimetatud toimingutele kulunud aeg põhjendatud 4 tunni ja 45 minuti osas (sh suhtlus kliendiga) ning põhjendamata 1 tunni ulatuses. Kohtu 08.05.2020 kirjaga tutvumist ja suhtlust kliendiga peab ringkonnakohus põhjendatuks 30 minuti ulatuses ning põhjendamatuks 1 tunni ulatuses. Kohtu kirja sisuline maht oli kokku 1 leht ning hageja kohtule selles osas vastust ei esitanud. Tutvumine maakohtu otsusega, selle analüüs ning selles osas suhtlus kliendiga kokku 35 minutit on põhjendatud ja vajalik.
14.5.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud kokku põhjendatud ja vajalikud 670,83 euro ulatuses (5 tunni ja 50 minuti ulatuses) ning põhjendamata 230 euro ulatuses (2 tunni ulatuses). Hageja nõuab lepingulise esindaja kulusid ilma käibemaksuta. Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja menetluskulud ilma käibemaksuta.
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.