2-19-121522/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 12.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning 05.02.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Jaanus Joalt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista Swedbank AS-i ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud autolaenu lepingust nr XXX tuleneva põhinõude 3422,01 eurot, intressi 143,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 519,21 eurot, võla sissenõudekulud 35 eurot ning hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise alates 06.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,035616% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus võttis 13.02.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 30.04.2020 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 400 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamiselt 36 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 120 eurot, sh käibemaks). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 536 euro ulatuses – riigilõiv 400 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamiselt 36 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot, arvestades et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida