X hagi Beehosting OÜ vastu põhivõla, kahju hüvitise ja viiviste nõudes Hagihind 268,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat J. T. (X, e-post xxxx); Kostja: Beehosting OÜ (registrikood 12475122, asukoht Tulika tn 19, Tallinn, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners, e-post [email protected]). Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
Resolutsioon
1.Rahuldada X hagi Beehosting OÜ vastu põhivõla, kahju hüvitise ja viiviste nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Beehosting OÜ-lt põhivõlgnevus 47,02 eurot X kasuks.
3.Välja mõista Beehosting OÜ-lt viivised põhivõlgnevuselt 47,02 eurot määras 0,15% päevas alates 28.08.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni X kasuks.
4.Jätta rahuldamata X nõue osas, millega X palus Beehosting OÜ-lt välja mõista kahjuhüvitis 180 eurot ja viivised kahjuhüvitiselt.
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja vahel on 10.04.2019 sõlmitud kliendileping nr xxxx. Lepingu p 7 kohaselt on õigusteenuse tunnitasu määr 150 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu p 9 kohaselt kuuluvad arved tasumisele või vaidlustamisele 5 päeva jooksul, tasumisega hilinemisel on viivise määr 0,15% päevas; kui klient ei esita pretensiooni märgitud tähtaja jooksul, siis loetakse, et ta on arvega nõustunud, töö vastu võtnud ja heaks kiitnud. 27.07.2019 väljastas hageja kostjale arve nr 300463 summas 180 eurot ja saatis selle aadressile xxxx. Kostja ei ole arvele vastu vaielnud. Arve tasumise tähtaeg lõppes 01.08.2019. Kostja vastas 02.08.2019, et teadmata põhjustel sattus 27.07.2019 ekiri rämpsposti, kostja seaduslik esindaja on Luksemburgis ja raamatupidaja maksab arve esmaspäeval. Samal päeval saatis kostja hagejale e-kirja, et leidis 27.07.2019 ekirja üles. Kokku oli arve nr 300463 saatetud kostjale 3 korda: 17.07.2019, 01.08.2019 ja 07.08.2019.
2.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja maksis riigilõivu 45 eurot. Kohus tegi 27.08.2019 kostjale makseettepaneku. Kostja sai makseettepaneku kätte 27.08.2019 ja kohe tegi hageja kontole makse 180 eurot. Seejärel esitas kostja makseettepanekule vastuväite, märkides: "Arve oli tasutud". Hageja esitas 27.08.2019 kohtule teate, et 27.08.2019 laekus kostjalt 180 eurot, mida hageja jaotab VÕS § 88 lg 8 järgi, st loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
3.Arve muutus sissenõutavaks 02.08.2019. Hageja arvestab viivist 0,15 % päevas. Makse 180 eurot laekus 27.08.2019. Viivis 26 päeva eest (02.08-27.08.2019) on 7,02 eurot (26x180x0,15%). VÕS § 1131 lg 1 järgne summa (kulutused VÕS § 88 lg 8 mõttes) on
40 eurot. Seega laekunud summa katab kõigepealt kulutused 40 eurot, seejärel viivist 7,02 eurot ja viimases järjekorras põhinõuet ulatuses 151,92 eurot. Jäi maksmata põhisumma 47,02 eurot (180-151,92), millelt arvestatakse viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga (15.09.2019) on kogunenud viivist 19 päeva eest 1,34 eurot (19x47,02x0,15%).
4.Hageja esindajal kulus 1 tund aega kostjalt võla kohtuvälise sissenõudmise toimingutele, mis vastab tasule 180 eurot, mis on VÕS § 128 lg 3 kohaselt otseseks varaline kahju. Tuli iga kord siseneda panganetti, et kontrollida, kas arve on tasutud, seejärel siseneda raamatupidamisprogrammi, et koostada ja saata kirja koos arvega, tegeleda kostja vastustega, registreerida toimingud tööajaprogrammis.
5.Poolte vahel oli sõlmitud kliendileping, mille p 1 kohaselt on advokaadibüroo ülesanne hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine C OÜ vastu. Tsiviilasjas nr 2-195514 hagiavalduse puudusi ei kõrvaldatud hageja minetuste tõttu. See oli kostja enda soov jätta puudused kõrvaldamata, kuna ta kaotas huvi kohtumenetluse vastu, sest peale hagi tagamise taotlus rahuldamata jätmisest teadasaamist otsustas kostja lihtsalt välja viia vaikselt oma seadmed C serveriruumist ja paigaldada teise teenusepakkuja juurde, lahendades sel viisil probleemi kohtuväliselt. Kostja tellis hagejalt (kostja teine tellimus) ka kostja esindaja emaga seotud kohtuasja materjalide analüüsi ja sellest tuleneva avalduse koostamist esitamiseks prokuratuurile. Selle töö eest oli arve 300448 alusel tasutud 540 eurot. Teenuse detailset kirjeldust arves kostja ei soovinud, seega arves on märgitud vaid „Õigusteenus 4.06.2019”. Arve 300448 tasumisel said mõlema poole kohustused seoses mõlema tellimusega täidetuks.
6.Arve vaidlustamise tähtaja piiramine selle maksmise tähtajaga on vajalik, et oleks tagatud mõlema poole maksudeklaratsioonde esitamiseks vajalik selgus. Arve vaidlustamise alus ei saa ilmneda hiljem, kuivõrd õigusteenuse eest tasutakse kulutatud aja, mitte tulemuse alusel. Kostjal puudub õigustatud huvi kliendilepingu p 9 vaidlustamiseks kuivõrd kostja ei ole nimetanud ühtki asjaolu, mis takistanuks tal esitada oma vastuväited kohe arve 300463 saamisel (või vähemalt enne selle tasumist), kui ta algusest peale arvas, et arve on alusetu. Kostja rikkus kliendilepingu punkti 9. See tingis võlgnevuse sissenõudmise toiminguid, mille eest tuleb tasuda, ja nende toimingutega seotud kulud on lepingu rikkumisest tulenev kahju, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel koos kohustuse täitmisega. Hageja esindaja osutab hagejale teenust sama tariifi alusel, mille alusel hageja osutab teenust oma klientidele.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhisumma 227,02 eurot, millest 180 eurot on kahjuhüvitis ja 47,02 eurot arve nr 300463 tasumata osa, viivised 1,34 eurot; jooksvad viivised 0,15% päevas summalt 47,02 eurot alates 16.09.2019 kuni nõude täitmiseni, jooksvad viivised VÕS § 113 lg 1 järgi kahju summalt 180 eurot alates 15.09.2019 kuni nõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 10.04.2019 kliendileping nr xxxx. Antud kliendilepingu sisu oli hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine
C OÜ vastu. Kostja tasus 08.04.2019 kliendilepingus toodud ülesande täitmiseks ettemaksu 2 500 eurot. Seejuures ei ole kostja saanud selleks hagejalt arvet. Hageja palus tasuda antud summa tema kontole ilma arveta. Hageja esitas lepingu alusel kostja esindajana kohtusse hagi C OÜ vastu, mida kohus menetlusse ei võtnud. Kohus ei võtnud hagi menetlusse põhjusel, et hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagis esinenud puudusi kõrvaldanud.
9.Õigusabi leping on lõppenud, kuid ettemaksu kostjale ei tagastatud. Samas pidi kostja tasuma C OÜ menetluskulusid summas 600 eurot. Veidi hiljem palus kostja juhatuse liige hagejal koostada kirja prokuratuuri seoses oma emaga. Antud kirja koostamise eest tasus kostja hagejale ettemaksu summas 540 eurot ja kostja sai aru, et sellega on kaetud kogu töö ehk kirja koostamine koos vajaliku pooltevahelise suhtlemisega.
10.Kostja sai aru, et eeltooduga on pooltevahelised kohustused täidetud, kuid hageja esitas kostjale 27.07.2019 arve, milles nõudis kostjalt täiendava 180 euro tasumist. Antud arvele oli kantud üksnes väga umbmäärane töö kirjeldus „Õigusteenus - консультации по переписке и телефону“ (nõustamine kirjavahetuses ja telefonitsi). Arve saamise järgselt oli kostja valmis arve tasuma, sest arvas ekslikult, et hagejal on kostja vastu üleval nõudeid. Hilisemal kostjapoolsel analüüsil selgus, et kostja ei ole hagejalt sellist tööd üldse tellinudki ja selle kohta poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole.
11.Hageja esitas 12.08.2019 maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu nõude summas 293,91 eurot. Kostja antud nõuet ei tunnistanud, kuid selleks, et vältida pikemast vaidlusest tulenevaid esindajakulusid ja muid menetluskulusid, tasus kostja hagejale 180 eurot, et asi lõpetada ja võtta seda valusa õppetunni ja nö „koolirahana“.
12.Kostja leiab, et lepingu p 9 on õigustühine ja on peale surutud. Tegemist on hageja standardse lepingu põhjaga. Antud lepingu punkt on tühine ka põhjusel, et pretensiooni alus võib tekkida tunduvalt hiljem kui arve on kätte saadud. Klienti pole eraldi nõustatud ega selgitatud, miks ja mille alusel on antud ajaline piirang lepingusse sisse viidud.
13.Hageja arvestuskäik ja tuginemine VÕS §88 lg-le 8 on jäänud arusaamatuks. Võlgnik selgitas, et õigusrahu huvides on ta tasunud 180 eurot põhivõlgnevuse katteks, kuigi seda nõuet pole tunnustanud.
14.Hageja selgitus, et hageja esindajal kulus summaarselt 1 tund aega kostjalt võla kohtuvälise sissenõudmise toimingutele, mis vastab tasule 180 eurot (sh KM, mille kostja saab tagasi), mis on VÕS § 128 lg 3 kohaselt otseseks varaliseks kahjuks, on asjakohatu. Hageja ei ole välja toonud ühtegi kahju tekitamise elementi. Seega ei ole võimalik aru saada mis kahjuga on tegemist ning seda kostjaga seostada ei ole üldse võimalik. Pole selge kas tegemist on lepinguvälise või lepingulise kahjuga. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on 10.04.2019 sõlmitud kliendileping nr xxxx (dtl 98-102), mille alusel hageja kohustus kostjale osutama õigusabiteenust. Kostja tasus lepingu nr xxxx alusel ettemaksu 2500 eurot. Täiendavalt väljastas hageja kostjale 27.07.2019 arve nr 300463 summas 180 eurot (dtl 27) ja saatis selle aadressile xxxx (dtl 29). Kostja arvet esialgselt ei tasunud ning hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, misjärel kostja tasus 27.08.2019 arve summas 180 eurot (dtl 33).
17.Hageja jaotas kostjalt laekunud 180 eurot võlaõigussseaduse (VÕS) § 88 lg 8 alusel esmalt kulutuste katteks, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning seejärel põhivõlgnevuse katteks. Hageja palub kostajalt välja mõista arve nr 300463 tasumata põhisosa 47,02 eurot, viivised alates 28.08.2019 määraga 0,15% päevas põhivõlgnevuselt 47,02 eurot, kahjuhüvitise 180 eurot ning viivised kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna kostja hinnangul on ta arve nr 300463 ekslikult tasunud ning tegelikkuses hageja selliseid töid, mille eest arve väidetavalt esitatud on, teinud ei ole. Samuti on põhjendamatu kahjuhüvitise nõue.
18.Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud juhul on hageja ja kostja sõlminud sõlmitud kliendileping nr xxxx (dtl 98-102), mille alusel hageja kohustus kostjale osutama õigusabiteenust ning kostja kohustus lepingu punkti 7 kohaselt tasuma hagejale tunnitöö eest 150 eurot + km. Hageja on edastanud kostjale 27.07.2019 arve nr 300463 summas 180 eurot (dtl 27) ja saatnud selle aadressile xxxx (dtl 29). Hageja on arve edastamise e-kirjas täpsustanud, et arve esitatakse seoses C kulude, prokuratuuri vastuse, arestitava summa arvestamise metoodika ja e-kirjade selgitustega. Nähtuvalt kostja esindaja e-kirjast (dtl 29) on kostja esindaja vastava arve kätte saanud hiljemalt 02.08.2019. Kostja esindaja ei ole arvet selle saamisel vaidlustanud, samuti ei nähtu kostja vastusest, et kostjal oleks tekkinud arusaamatus, millise õigusabiteenuse eest vastav arve on esitatud. Kostja on 02.08.2019 e-kirjas kinnitanud, et nädala alguses tasub kostja raamatupidaja hagejale kõnealuse arve. Seega loeb kohus põhjendamatuks kostja väited, et kostja ei saanud arvet kätte või kostja jaoks jäi arusaamatuks, mille eest vastav arve on esitatud.
19.Nähtuvalt hageja avaldusest on hageja kostja poolt 27.08.2019 tasutud summa arvestanud (VÕS) § 88 lg 8 alusel esmalt kulutuste katteks, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning seejärel põhivõlgnevuse katteks. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg-st 9 tulenevalt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
20.Antud juhul pidi kostja tasuma hagejale arve nr 300463 alusel 180 eurot hiljemalt 01.08.2019. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud, mis tähendab, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt viivise tasumist määraga 0,15% päevas. Võttes arvesse, et kostja oli tasumisel viivituses 02.08.2019-27.08.2019, s.o 26 päeva, oli hagejal õigus nõuda viivist
7,20 eurot (26x180x0,0015). Samuti tekkis hagejal VÕS § 1131 lg 1 alusel õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega oli hagejal õigus arvata kostja poolt tasutud 180 eurost 40 eurot sissenõudmiskulutuste katteks, 7,02 eurot viiviste katteks ning 132,98 eurot põhivõlgnevuse katteks, mis tähendab, et täiendavalt jäi tasumata põhivõlgnevus 47,02 eurot.
21.VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arvest nr 300463 seni tasumata põhivõlgnevus summas 47,02 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised põhivõlgnevuselt määras 0,15% päevas vastavalt kliendilepingu punktis 9 kokkulepitule. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised. Kohus leiab, et viivised tuleb välja mõista alates 28.08.2019 kuupäevast, kui kostja põhivõlgnevuse suuruseks jäi 47,02 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevuselt 47,02 eurot määras 0,15% päevas alates 28.08.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
23.Seoses kostja vastuväitega, et lepingu punkt 9, mis kohustas kostjat vaidlustama või tasuma esitatud arveid 5 päeva jooksul, on tühine, kuna kostjal ei olnud võimalik seda tingimust mõjutada ning see on kostjat kahjustav, märgib kohus järgmist. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
24.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ilmne lepingu punktist 9 asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS §
42 lg 1 mõttes. Nimelt on lepingu punktis 9 tagatud kostjale võimalus hageja esitatud arve 5 päeva jooksul vaidlustada, mis tähendab, et kostja õiguseid ei ole ebaproportsionaalselt piiratud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja esitab arve seoses õigusteenuse osutamisega, on 5 päeva mõistlik ajavahemik, et kostjal oleks võimalik selgitada välja ja üle kontrollida, kas arvel on hageja poolt osutatud teenused kajastatud adekvaatses mahus ja kokkulepitud tingimusel. Juhul, kui see nii ei peaks olema, on kostjal võimalik arve vaidlustada. Seega leiab kohus, et kostja vastuväide, mille kohaselt lepingu punkt 9 on tühine, on põhjendamatu.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 180 eurot seoses kohtueelselt tekkinud õigusabikuludega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-14 p-s 24 leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.
26.Antud juhul on kohus hagejale 26.03.2020 määruses selgitanud, et hagejal tuleb seoses 180-eurose kahju hüvitamise nõudega täiendavalt selgitada nõude kujunemist. Eelkõige tuli hagejal detailselt välja tuua, milliseid toiminguid ning millises ajamahus on hageja esindaja ühe tunni jooksul teostanud. Hageja on 06.04.2020 e-kirjas täpsustanud, et hageja pidi kontrollima võla suurust ja olemasolu, s.o sisenema panganetti, et kontrollida, kas arve on tasutud, seejärel sisenema raamatupidamisprogrammi, et koostada ja saata kiri koos arvega, tegelema kostja vastustega, registreerima toimingud tööajaprogrammis.
27.Kohus on seisukohal, et hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Nimelt ei ole hageja välja toonud ühtegi toimingut, mille tegemiseks on tarvis õigusalaseid teadmisi, s.o mille näol oleks tegemist õigusteenuse osutamisega. Kohus on seisukohal, et kõik toimingud, mida hageja on nimetanud, hõlmavad endas võlgnevuse sissenõudmiseks tarvilikke toiminguid VÕS § 1131 lg 1 mõttes, ning nimetatud kulutused on hageja 40 euro ulatuses kostja poolt tasutud summast juba maha arvestanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et hageja oleks pärast seda, kuid kostja tasus hagejale 180 eurot, millest hageja sissenõudmiskulud maha arvestas, teinud mõne toimingu või koostanud dokumendi, mille jaoks hageja oleks rakendanud õigusalaseid teadmisi. Kohus märgib, et toimingud, mis seostuvad maksekäsukiirmenetluse avalduse ning hagiavaldusega, on käsitletavad juba kohtumenetluse raames tehtavate õigusabitoimingutena, mitte kohtueelsete õigusabikuludena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 180 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Võttes arvesse, et kohus jätab rahuldamata hageja nõude kahju hüvitise summas 180 eurot
väljamõistmiseks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue nimetatud summalt viivise väljamõistmiseks.
28.Kohus märgib, et hageja on 19.04.2020 e-kirjas täiendavalt avaldanud, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja kohtuvälised toimingud ei ole piisavad ühe töötunni tasu nõudmiseks või kui kohus peaks leidma, et tunnitasumäär peab olema madalam, esitab hageja alternatiivse nõude. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista tasu hageja 23.12.2019 menetlusdokumendi punktis 11 märgitud toimingute eest. Toimingute ajakulu on 3,75 tundi, kuid arve väljastatud vaid 1 tunni eest. Seega nõuab hageja tasu ülejäänud 2,75 tunni eest. Hageja esitab antud nõuet ainult osas, mis jääb vajalikuks hagiavalduse resolutsiooni p-s 1.1 märgitud summade täitumiseks.
29.Kohus on seisukohal, et ka hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Nimelt ei nähtu hageja 23.12.2019 menetlusdokumendi punktist 11, et hageja oleks seal nimetanud toiminguid, mis oleksid käsitletavad käesolevas asjas kohtueelsete õigusabikuludena. Hageja käsitleb nimetatud menetlusdokumendi punktis erinevaid toiminguid, mille eest hageja on esitanud arve nr 300463 ühe töötunni ulatuses. Kui hageja leiab, et hageja on osutanud kostjale kliendilepingu nr xxxx raames täiendavalt õigusabiteenuseid, mille eest hageja ei ole kostjale veel arvet esitanud, kuid mille tasumist hageja soovib, tuleb hagejal esmalt edastada kostjale arve, et kostjal oleks kooskõlas kliendilepingu nr xxxx tingimustega võimalik esitada arvele vastuväiteid. Seega tuleb hageja nõue 180 eurot väljamõistmiseks rahuldamata jätta.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 268,50 eurot. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, on kohus seisukohal, et kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.