Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus)
Hagihind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22. mai 2020 nr 2-19-6615 X.X.hagi X.X.vastu sõiduauto müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks või alternatiivselt hinna alandamiseks summas 2 850 eurot ja alates 30.04.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgse viivise väljamõistmiseks Kirjalik hagimenetlus 3 058,05 eurot Kadi Aavik X.X.(isikukood xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxx x, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx) vandeadvokaat Olavi Järve (Advokaadibüroo Kaire Aus OÜ, e-post: [email protected]) X.X.(isikukood xxxxxxxxx, aadress xxxxx xxxxx xx, xxxxx, xxxxxxx xxxx, e-post: )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista X.X.X.X.kasuks põhinõue 2850 eurot ning viivis põhinõudelt sissenõutavaks muutununa summas 242,75 eurot ning alates 23.05.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivised ei ületaks summaarselt põhinõuet.
3.Jätta menetluskulud X.X.kanda.
4.Välja mõista X.X.X.X.kasuks menetluskulud summas 1380 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata hageja 09.07.2019 taotlus Maanteeametilt dokumentide väljanõudmiseks ning 08.05.2020 esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
Toimetada kohtuotsus kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja selgitus Otsusele on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE, SELLE PÕHJENDUSED ja VASTUS KOSTJA SEISUKOHTADELE
1.Hageja on esitanud kostja vastu 30.04.2019 sõiduauto müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise või alternatiivselt hinna alandamise ja seadusjärgse viivise nõude (dtl 2-6).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis ta kostjaga 11.01.2019 müügilepingu (dtl 7), millega ostis kostjalt sõiduauto BMW 530XD tehasetähisega WBAPY71010C024429.
3.Mingil hetkel täheldas hageja, et sõiduauto tahhomeeter kõigub, mille tulemusel viis hageja sõiduki Alfacar OÜ-sse, kus 15.01.2019 teostati sõiduauto jõuülekande osade diagnostika selgitamaks välja hageja kaebuste (ebaühtlane käiguvahetus ning mootori pöörete kõikumine ühtlase kiirusega sõidul) põhjused ning saamaks ülevaate sõiduauto automaatkäigukasti tehnilise seisukorra kohta.
4.Alfacar OÜ 24.04.2019 väljastas hagejale tulemuste osas ka hinnangu (dtl 8). Hinnangu kohaselt tuvastas Alfacar OÜ mh, et sõidukil esinesid hageja poolt väidetud kaebused, loetles sümptomid ja nende põhjused ning leidis, et käigukast tuleks kas välja vahetada või teostada täielik taastusremont. Taastusremondiks soovitati pöörduda Recro SIA poole, mida hageja ka tegi. Recro SIA's teostati sõiduki käigukasti ja vahekasti remont, mille eest tasus hageja arvete nr R1ES2019-165 ja R1ES2019-166 alusel kokku 2610 eurot (dtl 9-10). Hageja teavitas remondist ka kostjat, kuid kostja keeldus hüvitamisest. Hageja esitas 28.02.2019 kostjale ka kirjaliku nõudekirja (dtl 13-22). Ka sellele vastas kostja, et keeldub hüvitamisest.
5.Sõiduauto ostmisel kinnitas kostja, et sõiduk on heas korras. Hageja aktsepteeris sõiduki ostmisel kostja infot, mida saab tõlgendada sõiduauto omaduste kokkuleppimisena. Sõiduauto müügikuulutuses ei olnud kirjas ega maininud ka kostja, et sõidukil oleksid mingid vead. Seega müüs kostja sõidukit korras käigukasti ja vahekastiga, millele hageja nõustumuse andis. Kuna sõidukil vajasid remonti käigukast ja vahekast, siis ei vastanud sõiduk kokkulepitud müügilepingu tingimustele. Isegi kui poolte vahel puudus kokkulepe sõiduauto omaduste kohta, siis on üldteada, et autosid kasutatakse tavaliselt sõitmiseks. Samuti on iseenesest mõistetav, et sõita saab eesmärgipäraselt ainult korras autoga.
6.VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
7.Hageja viitab, et Riigikohtu seisukoha (nr 3-2-1-156-11, p 19) kohaselt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); b) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); c) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); d) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); e) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Käesoleval juhul ei saanud vead käigukastis ja vahekastis tekkida aja jooksul müügilepingu sõlmimisest kuni vigade avastamiseni. Kuna vead ei saanud tekkida nimetatud aja jooksul, ei saa puudus ka kuidagi tuleneda hagejast – kuna tegemist oli varjatud puudustega, mis sõiduauto ostmisel ei avaldunud, ei saanud hageja kuidagi vigadest teadlik olla. Müüja vastutuse piiramise kokkulepe puudub. Hageja on
puudustest teavitanud vahetult pärast nendest teada saamist. Lisaks on hageja 28.02.2019 saatnud kostjale kirjaliku teavituse. Käesoleval juhul on täidetud müüja vastutuse eeldused ehk siis kostja vastutab sõiduauto puuduste eest.
8.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Võttes arvesse, et hagejale on tekkinud kahju summas 2 610 eurot tulenevalt kostjapoolselt kohustuse rikkumisest, on kostja kohustatud tekkinud kahju hagejale hüvitama.
9.Lisaks tuleneb VÕS § 112 lg-st 1, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hageja on esialgses hagis seisukohal, et koos vigadega oli sõiduauto väärtus ostuhinnast väiksem remondi maksumuse ehk siis summa 2 610 eurot võrra. Seega esitas hageja alternatiivselt kahju hüvitamise taotlusele hinna alandamise avalduse summas 2 610 eurot. VÕS § 112 lg-st 2 tulenevalt nõuab hageja ülemäära makstud summa 2 610 eurot tagastamist.
10.Hageja on esitanud kostja vastu ka tema kantud õigusabikuludest tuleneva nõude, tuginedes VÕS § 128 lg-le 3. Hageja on pöördunud kostja poole remondi kompenseerimise nõudega, mille koostamiseks tegi hageja kulutusi õigusabile summas 240 eurot. (dtl 24, Arve nr 191-J), kuulub hüvitamisele kostja poolt.
11.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 2 850 eurot.
12.Lisaks on hageja esitanud kostja vastu VÕS § 101 lg-le 6 ja VÕS § 113 lg-le 1 tuginedes ka seadusjärgse viivisenõude, nõudes heas usus viivist põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest ja aga mitte rohkem kui põhinõude summas.
13.Hageja märgib 09.07.2019 seisukohas kostja vastusele (dtl 87-92), et müügilepingu puhul oli tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4, VÕS § 1 lg-te 5 ja 6 ning kuni 13.06.2014 kehtinud VÕS § 34 tähenduses.
14.Sõiduki müügikuulutuses oli müüjaks märgitud OÜ Lux, kuid müügilepingu sõlmimisel selgus, et müüjaks on kostja. Lux OÜ puhul on tegemist ettevõttega, mille juhatuse liikmeks on kostja ja kelle nimel kostja enda müüdavaid sõidukeid www.auto24.ee portaalis reklaamib. Hageja on seisukohal, et niimoodi soovis kostja vältida maksukohustuse täitmist ja tarbijalemüügi sätete kohaldamist. Kui kostja tegutseb niimoodi piisavalt tihti, on kostja puhul tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva müüjaga ning seega tegemist tarbijalemüügiga. Lisaks kinnitab seda, asjaolu, et sõiduauto ei ole kostja nimele registreeritud olnudki, vaid kostja sõlmis sõiduauto eelmise omanikuga sõiduauto müügilepingu ning kui hageja kostjaga sõiduauto müügilepingu sõlmis, registreeriti sõiduauto otse eelmise omaniku nimelt hageja nimele.
15.Paljasõnaline on kostja seisukoht, et sõiduki müügilepingule mittevastavus ei ole tõendatud. Ilmselt ei ole vaidluse all, et puudus 15.01.2019, kui Alfacar OÜ selle tuvastas, sõidukil olemas oli. Alternatiivselt, kui kostja Alfacar OÜ kinnitust ei tunnista, hiljem, kuid siiski jaanuaris 2019, kui sõidukile Recro SIA's diagnostika tehti. Asjakohatu on kostja viide, et hageja nõudekirjas Alfacar OÜ'd ei maini. Nõudekirjas on oluline puuduste esiletoomine, mida hageja ka tegi. Võttes arvesse, et hageja seisukoha kohaselt oli tegemist tarbijalemüügiga, eeldatakse vastavalt VÕS § 218 lg-le 2, et puudus oli olemas ka sõiduauto hagejale üleandmise hetkel vastupidise tõendamiskoormis on kostjal. Isegi kui tegemist poleks tarbijalemüügiga ning VÕS § 218 lg-st 2 tulenev eeldus ei kohalduks, on hageja tõendanud, et puudus oli olemas ka sõiduauto hagejale üleandmise hetkel.
16.Käesolevas asjas ei saa olla vaidluse all, et hageja on kostjat puudusest mõistliku aja jooksul teavitanud, ehk siis hageja saab nõuda nii hinna alandamist kui kahju hüvitamist.
17.Hageja ei palunud kostjalt puuduste kõrvaldamist, sest ei kujutanud ette, et kulud võivad tulla sellises ulatuses. VÕS § 115 lg 3 alusel võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Ei saa olla vaidluse all, et hageja soovis ja eeldas, et saab korras ja sõitva auto, millele viitas ka müügikuulutuse info ja kostja poolt antud teave. Ka ei saa hageja eeltoodud ootus kostjale mitte kuidagi üllatusena tulla. Seega kohalduvad käesolevas asjas VÕS § 116 lg 2 p-d 1 ja 2 ning hageja ei pidanud andma kostjale täiendavat tähtaega.
18.Hageja hinnangul ei ole korrektne ka kostja seisukoht, mille järgi oleks hageja pidanud enne hinna alandamist andma kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Riigikohus ei ole leidnud, et hinna alandamise eelduseks oleks olnud puuduste kõrvaldamise nõudmine. Tõele vastab kostja väide, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-156-11 p-s 18 öelnud, et üheks hinna alandamise eelduseks võib olla, et müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud. Samas ei ole vaidluse all, et kostja sõiduki puudust kõrvaldanud ei ole, vaid seda lasi teha hageja. Riigikohtu seisukohast ei tulene, et hageja oleks pidanud kostjale selleks täiendava tähtaja andma. Hageja seisukohta kinnitab ka sama lahendi p-s 20 toodud seisukoht, mille kohaselt ei nõua seadus enne hinna alandamist täiendava tähtaja andmist ning selline kohustus võib tekkida ainult erandlikel asjaoludel. Kostja selliste asjaolude esinemist tõendanud ei ole.
19.Riigikohtus on selgitatud, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab hinna alandamise üldiste materiaalõiguslike eelduste täitmist tõendama hinna alandamisele tuginev lepingupool (s.o ostja), st ta peab tõendama kehtiva müügilepingu olemasolu ja seda, et müügilepingu ese ei vasta lepingutingimustele. Lisaks peab ostja tõendama hinna alandamise formaalsete eelduste täitmise, st eelkõige hinna alandamise avalduse esitamise. Eeltoodu on hageja käesolevas asjas tõendanud ning hageja saab nõuda hinna alandamist, mis tuleneb VÕS § 220 lg-st 3.
20.Hageja nõude suuruse osas esitas hageja täiendavalt tõendina Alfacar OÜ hinnangu sõiduauto väärtusele ilma puuduseta ja puudusega (dtl 94), mille kohaselt on puudusteta sõiduauto väärtuseks 7500-8250 eurot. Võttes arvesse, et hageja ostis kostjalt sõiduauto hinnaga 7999 eurot, mis vastab eeltoodud hinnangule, arvestab hageja selle ka sõiduauto väärtuseks ilma puuduseta. Puudusega on Alfacar OÜ hinnanud sõiduauto väärtuseks 4500-5000 eurot.
21.Alandatud hind võrdub eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) korrutatud kokkulepitud hind jagatud eseme puuduseta väärtusega (kohase täitmise väärtusega). Käesolevas asjas oleks hageja hinna alandamisest tulenev nõue siis järgmine: alandatud hind = 5 000 eurot (maksimaalne Alfacar OÜ poolt leitud puudustega sõiduauto väärtus) x 7 999 eurot : 7 999 eurot = 5000 eurot. Seega on antud juhul Sõiduauto alandatud hinnaks summa 5 000 eurot. Võttes arvesse, et hageja on kostjale tasunud summa 7999 eurot, võib ta VÕS § 112 lg 3 alusel nõuda ülemäära makstu summas 2999 eurot tagastamist. Seega on põhjendatud hageja nõue summas 2 850 eurot.
22.Hageja järjestas ka enda alternatiivsed nõuded, esimese alusena märkis kahju hüvitamise ja teisena hinna alandamise.
23.Kostja on väitnud, et tal puudus hagejaga kuni 28.02.2019 nõudekirja saamiseni igasugune kontakt. See väide ei vasta tõele. Nimelt on hageja kostjale sõiduki puudustega seonduvalt helistanud nt 20.02.2019 ja 21.02.2019 (dtl 96-99, hageja kõnede väljavõte) ning palunud tehtud kulutused hüvitada, kuid kostja sellest keeldus. Hageja on korduvalt kohtueelselt kostja poole pöördunud, kuid tulutult.
24.Hageja taotles 09.07.2019 menetlusdokumendis ka tõendite kogumist: - kohustada Auto24 ASi väljastama 09.01.2019- 11.01.2019 seisuga www.auto24.ee portaalis Lux OÜ poolt avaldatud BMW 530xd müügikuulutused; - kohustada kostjat väljastama SEB Pank ASis asuva konto nr EE851010010393807013 laekumised koos selgitustega perioodil 01.01.2018 kuni väljastamise hetkeni;
kohustada Maanteeametit väljastama teave kõikide varade ja õiguste kohta, sh selle kohta, kas kostja on Maanteeameti andmetel olnud mõne vara omanik, sh liiklusregistrisse mittekantud omanik, või kasutaja või vastutav kasutaja perioodil alates 01.01.2018 kuni teabe väljastamise hetkeni ja teave selle kohta, millised sõidukid on kostja esitanud registreerimiseelsele ülevaatusele perioodil 01.01.2018 kuni teabe väljastamise hetkeni.
25.Lisaks on hageja kostja seisukohtadele 18.09.2019 vastates (dtl 111-114) märkinud, et tõendamata on kostja väited, et ta ei ostnud sõidukit ärilistel eesmärkidel, vaid nö sõbra heaks. Isegi kui kostja ei oleks olnud teadlik sõiduki seisukorrast, ei välista see kostja vastutust. Nimelt ei eeldagi müügilepingust tulenev vastutus müüja süüd.
26.Ka ei ole asjakohane kostja viide, et hageja käis sõidukiga tehnilises ülevaatuspunktis kontrollis. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Võttes arvesse, et hageja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- või kutsetegevuses, siis ei olnud hagejal üldse kohustust sõidukit üle vaadata või üle vaadata lasta. Seega rakendas hageja seaduses sätestatust kõrgemat ülevaatamiskohustust, mis ei vabasta kostjat vastutusest. Hageja lisab, et ülevaatuspunktis kontrolliti, et sõiduk vastaks seadusest tulenevatele nõuetele. Seejuures ei teostatud diagnostikat ja ülevaatuspunktis ei saanukski sõiduki puuduseid avastada.
27.Ühtlasi on hageja seisukohal, et kui kostja tegutseb sõidukite müügiga majandus- või kutsetegevuses, ei saa sellekohasest tegutsemisest ühte tehingut eraldi vaadata. Mistõttu, kui kostja tegutseb sõidukite müügiga majandus- või kutsetegevuses, tegutses ta majandus- või kutsetegevuses ka vaidlusalust sõidukit müües.
28.Hageja toob viimases 08.05.2020 menetlusdokumendis välja, et kohtul on lahendamata taotlus Maanteeametilt tõendite väljanõudmiseks ning samuti esitab vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt hageja taotlusega nõuda kostjalt välja täiendavad tõendid, mille kohus jättis 14.04.2020 määrusega rahuldamata.
29.Hageja on seisukohal, et Lux OÜ arvete ja kassa sissetulekuorderitega ei saa kostja tõendada oma väiteid, et X.X. ja X.X: müüs autod Lux OÜ. Lux OÜ on kostja kontrolli all olev ettevõte ning Lux OÜ poolt koostatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Kostja oleks saanud tõendada oma väiteid, esitades enda konto väljavõtte nii, et sellelt oleks nähtunud sularahaväljavõtted. Kostja väited tehingute kohta Lux OÜ'ga on tõendamata ning X.X. ja X.X: kandeid tuleb lugeda tehtuks kostjale tema majandus- või kutsetegevuse raames. X.X. on väljastatud arve 24.04.2018 ja nr-ga 2018015. Arvele vastava kassa sissetulekuorderil nr 8 on aga märge, et sularaha on kassasse tasutud arve nr 1015 tasumiseks. X.X. on väljastatud arve nr 2018020. Arvele vastava kassa sissetulekuorderil nr 7 on aga märge, et sularaha on kassasse tasutud arve nr 1014 tasumiseks. Seega ei lähe arvete numbrid kokku viidetega kassa sissetulekuorderitel. Kassa sissetulekuorderid nummerdatakse nende koostamise järjekorras, kuid antud juhul on numbrid vastupidises järjekorras. Hageja leiab, et ka maksed X.X. ja X.X. kostjale on seotud kostja majandus- või kutsetegevusega.
30.Täiendavalt märgib hageja puuduste kohta, et sõiduk ei olnud Eestis arvel ning sellel puudusid numbrimärgid, st sellega ei saanud liigelda. Hageja võttis sõiduki arvele alles 14.01.2019, seega ei saanud puudus tekkida ega hageja seda ka avastada mitte kuidagi perioodil sõiduki ostmisest kuni puuduse Alfacar OÜ poolt fikseerimiseni.
31.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista ka viivis menetluskuludelt. -
KOSTJA VASTUVÄITED
32.Kostja märgib oma 06.06.2019 vastuses hagiavaldusele (dtl 75-79), et hagi tuleb jätta rahuldamata.
33.Vastuses avaldab kostja, et hageja tasus kostjale sõiduauto eest 7999 eurot. Hageja poolt ei ole kahju hüvitamise nõude maksmapanekuks täidetud nõude formaalsed ja materiaalsed eeldused. Ei ole tõendatud, et üleantud sõiduk ei vasta lepingutingimustele. Kuni 28.02.2019 (nõudekiri seoses auto remondiga) ei olnud hageja kostjale esitanud mitte ühtegi rahalist ega mitterahalist nõuet, s.h.
asja (sõiduki) parandamise ega kahju hüvitamise nõuet. Selle ajani ei olnud poolte vahel veel ka mitte mingisugust vaidlust (puudus igasugune kontakt). Kuni selle ajani kostja ei teadnud hageja võimalikest nõuetest ega kavatsustest. Seega ei olnud ega saanudki olla ka võimalust kas nõudega nõustuda või esitada vastuväiteid.
34.Kostja leiab, et kohaldatavad ei ole VÕS § 115 lg 1 ega § 128 lg 3. Tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. VÕS § 115 lg 3 erandlike asjaolude olemasolu peab tõendama hageja. Hageja nõue ei ole kvalifitseeritav ka erireegli VÕS § 222 lg 5 järgi, s.t. kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja ei osunda hagiavalduses sellele, et oleks nõudnud puuduste kõrvaldamist ja andnud kostjale selleks tähtaja. Seda kinnitab hageja ka nõudekirja p-s 3 teatades, et pärast sõiduauto kättesaamist teavitas klient müüjat, kuid müüja on kliendile tasutud summa hüvitamisest keeldunud.
35.Kostja leiab, et täidetud ei ole ka hinna alandamise nõude maksmapaneku formaalsed ja materiaalsed eeldused.
36.Hinna alandamine on VÕS § 112 lg 2 järgi kujundusõigus, mille ostja saab maksma panna teisele poolele ühepoolse tahteavalduse esitamisega. Sellega kaasneb hinna alandamise avalduse eelduste täidetuse korral lepingu muutmine. Kohtud on olnud seisukohal, et müügilepingu korral tuleks enne hinna alandamist nõuda lepingu nõuetekohast täitmist. Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue. Hinda võib alandada, kui müüja ei paranda või asenda asja mõistliku aja jooksul talle asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest. VÕS § 224 p-des 1 sätestatust tuleneb sisuliselt §-s 222 lg 1 toodud täitmisnõude primaarsus hinna alandamise kui ostja õiguskaitsevahendi suhtes, kuivõrd sisuliselt välistavad need ostja poolt hinna alandamise juhul, kui müüja on valmis lepingutingimustele mittevastava asja parandama või asendama ja teeb seda mõistliku aja jooksul. Kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks nõudnud lepingutingimustele mittevastavat asja puuduste kõrvaldamist, siis tuleb asuda seisukohale, et hagejal ei tekkinud hinna alandamise õigust. Samuti heidab kostja hagejale ette, et hagis puudub hinna alandamise metoodika.
37.Kostja tähelepanekute järgi on hagiavalduses esitatud vastukäivaid seisukohti. Näiteks hageja nõudekiri on koostatud 28.02.2019. Nõudekirjas Alfacar OÜ hinnangut ei nimetata. Samuti seda nagu oleks Alfacar OÜ-s teostatud 15.01.2019 diagnostika. Nõudekirja p-s 2 märgitakse muuhulgas, et mingil hetkel täheldas klient, et sõiduauto tahhomeeter kõigub, mille tulemusel viis klient sõiduauto ettevõttesse Recro SIA, kust teostati sõiduautole 25.01.2019 diagnostika.
38.Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
39.Kostja avaldab 30.08.2019 menetlusdokumendis (dtl 105-109) mh, et sõiduk oli ostetud Itaaliast (dtl 103, itaaliakeelne ostu-müügileping, dtl 161-162 eestikeelne tõlge) ja toodi Eestisse treileriveoga 2018.a. viimastel päevadel. Kostja Lux OÜ ainuosaniku ja juhatajana tegutseb igapäevaselt põhitegevusena kasutatud sõidukite müügiga. Sõiduki „leidis“ ja valis välja kostja hea sõber, kellel puudusid sellel hetkel selliseks tehinguks rahalised võimalused ja kogemused. Omades selliste tehingute, transpordi jne korraldamise kogemust, osutas kostja sõbrale teene, ostes ja tuues sõiduki Eestisse. See oli ka põhjuseks, miks sõidukit ei ostnud Lux OÜ, vaid kostja füüsilise isikuna. Tegemist ei olnud ärilise ettevõtmisega ja selleks ei kasutatud äriühingu raha. Kahjuks selgus, et sõbra rahalised võimalused ei lahenenud. Kostja enda tarbeks sõidukit ei vajanud. Seetõttu ei registreerinud ta seda ka Maanteeametis ning sõiduk ei osalenud tänavaliikluses. Eesmärgiga saada kulutatud raha võimalikult kiiresti tagasi pani kostja sõiduki müüki. Sõidukil oli kehtiv tehniline ülevaatus 2019.a. jaanuari lõpuni. Kostjale ei olnud sõiduki
tehnilisest seisukorrast teada enamat, kui et põgusal proovisõidul toimis kõik normaalselt. Küll aga käis hageja Viljandis müügitehingu eelselt sõidukiga tehnilises ülevaatuspunktis kontrollis. Auto oli visuaalselt nii seest kui väljast märkimisväärsete puudusteta. Seetõttu kirjutas kostja Auto24 müügikuulutuses mäletamist mööda rubriigis „muu informatsioon“, et „sõiduk on seest ja väljast korralik“. Seda sõiduk, arvestades 11 aastast vanust, ka oli. Kostja esitatud Itaalia müügilepingust nähtub, et sõiduk on ostetud hinnaga 7500 eurot. Arvates juurde veel 300 eurot, mis kulus kostjal sõiduki treileriveo peale, ning muud väiksemad kulutused (nt välispesu, vahatamine ja salongi puhastamine), nähtub, et sisuliselt sai kostja tagasi tehtud kulutused ja tegemist ei ole kindlasti mitte kasumile orienteeritud tegevusega.
40.Kostja on 07.11.2019 tõendite kogumise määrusest (dtl 122-125) lähtuvalt esitanud kohtule 13.12.2019 tõenditena lisaks kohtumäärusega nõutud pangakonto väljavõttele (dtl 154-155) kaks LUX OÜ poolt eraisikule esitatud 21.06.2018 ja 24.04.2018 arvet (dtl 151-152) sõidukite müügi kohta kogusummas 13950 eurot (tasumine arve järgi kostja arvelduskontole SEB Pangas) ning kassa sissetuleku orderi ja kviitungi 7900 euro laekumise kohta 25.04.2018 Lux OÜ kassasse (dtl 153).
41.Viimases, 08.05.2020, menetlusdokumendis leiab kostja täiendavalt, et hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles käigukasti ja vahekasti remont üldse seisnes ning kas remont sellises mahus oli vajalik proportsionaalne väidetava rikkega. Kostja arvates ei ole kahju olemasolu ja väidetav suurus piisavalt tõendatud ja metoodiliselt selge.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
42.Poolte nõusolekul lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses. Pärast menetlusosaliste poolt esitatud kirjalike seisukohtade ja tõendite ning poolte täiendavate seisukohtadega tutvumist, leidis kohus, et asjas on võimalik teha lõplik lahend.
43.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevalt.
44.Vaidlust ei ole ning kohtule esitatud müügilepingu alusel on tuvastatav, et hageja ka kostja sõlmisid 11.01.2019 sõiduauto BMW 530XD tehasetähisega WBAPY71010C024429 (edaspidi ka: Sõiduk) müügilepingu (dtl 7), müügihinnaks 7999 eurot.
45.Üks vaidlusalustest küsimustest tsiviilasjas on, kas pooltevahelise müügilepingu puhul oli tegemist tarbijalemüügiga VÕS (võlaõigusseaduse) § 208 lg 4, VÕS § 1 lg-te 5 ja 6 tähenduses. VÕS § 208 lg 4 järgi on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul tarbijalemüüki jaatada. VÕS § 1 lg-te 5 ja 6 järgi on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega ning ettevõtja isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Ettevõtja mõiste on samuti defineeritud äriseadustiku §-s 1, mille järgi on ettevõtja selle seaduse tähenduses füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kostja on Lux OÜ kaudu seotud sõidukite müügiga ning on ka ise enda vastuses hagejale selgitanud, et tegutseb Lux OÜ ainuosaniku ja juhatajana igapäevaselt põhitegevusena kasutatud sõidukite müügiga, on kostja puhul tegemist ettevõtjaga VÕS § 1 lg 6 ning ÄS § 1 tähenduses. Seega oli pooltevaheline müügileping tarbijalemüük VÕS § 208 lg 4 mõttes.
46.Kuivõrd kohus sedastas tarbijalemüügi ning lahendamata on hageja 09.07.2019 taotlus, mis puudutab vastava asjaolu tõendamiseks Maanteeametilt täiendavate tõendite kogumist, tuleb hageja vastav menetlusdokumendis esitatud taotlus jätta TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.
47.Samuti jätab kohus TsMS § 333 lg 1 alusel rahuldamata hageja 08.05.2020 menetlusdokumendis esitatud vastuväite kohtu tegevusele, milles hageja avaldab rahulolematust kohtu 14.04.2020
määrusega, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus kostjalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Kohus jääb seejuures eelnimetatud määruses väljendatud seisukohtade juurde.
48.Hageja on esitanud kostja vastu esimese alternatiivina Sõiduki müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes VÕS § 115 järgi. Hageja nõuab sõiduauto remondile tehtud kulutusi summas 2610 eurot ning õigusabikulutusi summas 240 eurot. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kostja olema müügilepingut rikkunud ja olema selle eest vastutav (VÕS § 115 lg 1). Ostja peab reeglina müüjale andma ka täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, st asja parandamiseks, välja arvatud kui tegemist oli olulise rikkumisega või oli ilmne, et täiendava tähtaja määramisel polnuks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohene hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3).
49.Asja lepingutingimustele mittevastavus on VÕS § 100, § 101 ja § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele. Seega peab järgnevalt vastama küsimusele, kas kostja on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes ostjale üle lepingutingimustele mittevastava Sõiduki.
50.Müügieseme lepingutingimustele mittevastavust määratakse VÕS § 217 (ja VÕS § 77) alusel. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 77 lg 1 sätestab mh, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule on tõenditena esitatud nii Sõiduki müügileping kui ka Sõiduki müügikuulutus (dtl 134-137). Müügilepingus ei ole pooled lepinguobjekti omadustes kokku leppinud. Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu 30.05.2017 otsus nr 3-2-1-46-17, p 19). Ka VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei ole tarbijalemüügi puhul asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades mh asja müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, nt asja reklaamimisel. Müügikuulutuses kirjeldatakse lepinguobjekti mh kui väga heas korras sõidukit (Auto väga korralik. Originaalläbisõit. Seest-väljast korralik. Uued valuveljed), läbisõiduga 235 000 km.
51.Kohus on seisukohal, et üleantud Sõiduk ei vastanud müügikuulutuses kirjeldatule ega sobinud selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas, s.o ohutuks liiklemiseks punktist A punkti B. Tõendite (dtl 8, hinnangu sõiduauto seisukorrale) alusel on tuvastatav, et 15.01.2019, s.o 4 päeva pärast müügilepingu sõlmimist, on Sõidukile teostatud diagnostika Alfacar OÜ-s diagnostika, mille järgi tuleks käigukast välja vahetada või teostada täielik taastusremont, soovitusega pöörduda remonttöö teostamiseks Läti firma SIA Recro poole. Lisaks on hinnangu alusel tuvastatav, et sellele allakirjutanu M. Linde (10 aastase kogemusega spetsialist) arvates ei saanud vastavad probleemid Sõidukil tekkida üleöö, tegemist ei olnud Sõiduki läbitud kilometraažile vastava kulumisega, Alfacar OÜ kahtlustas odomeetri näiduga manipuleerimist. Käigukasti rikke puhul oli tegemist varjatud puudusega.
52.VÕS § 218 lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega võib nentida, et 4 päeva pärast Sõiduki müüki ilmnesid puudused, mis takistavad Sõiduki igapäevast kasutamist ning need puudused pidid Sõidukil olema juba selle üleandmise hetkel, st kostja ei ole vastavat seadusest tulenevat eeldust kohtu hinnangul ümber lükanud. Seega on kostja müünud hagejale keskmisele kvaliteedile ning müügikuulutusele mittevastava asja.
53.Kuna tarbijalemüügi puhul välistab VÕS § 237 üldjuhul igasuguse müüja seaduses sätestatud vastutust piirava kokkuleppe kehtivuse ja kohus ei tuvastanud erandite esinemist müüja suhtes
sätestatud vastutusstandardist, vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 2 alusel.
54.VÕS § 223 lg 2 alusel loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei pea nimetatud juhul ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kohus on seisukohal, et käigukasti remondivajaduse ilmnemine lühikese aja jooksul pärast müügilepingu sõlmimist oli hagejast ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamine ning seega oluline lepingurikkumine VÕS § 223 lg 2 tähenduses.
55.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud ning andnud üle ebakvaliteetse Sõiduki ning tema vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb kostjal hagejale tekkinud kahju hüvitada.
56.VÕS § 127 lg 4 alusel on Sõiduki remondivajadus kui kahju otseses põhjuslikus seoses rikkumisega, s.o mittekvaliteetse Sõiduki üleandmisega. Tõendite alusel on tuvastatav, et hageja on kandnud remondiga seonduvalt kahju summas 2610 eurot (dtl 9-10, arved nr R1ES2019-165 ja R1ES2019-166). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kahju olemasolu ja väidetav suurus ei ole arvetega piisavalt tõendatud ja metoodiliselt selge. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid on usaldusväärsed ning peegeldavad adekvaatselt Sõidukile teostatud tööde maksumust. Kostja ei ole esitanud kohtule ka omapoolseid tõendeid, mis seaksid käigukasti ümbervahetuse maksumuse kahtluse alla. Samuti on VÕS § 128 lg 3 alusel hageja otseseks kahjuks ka kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega kaasnenud õigusabikulud summas 240 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale kahjuna hüvitada 2850 eurot.
57.Hageja on taotlenud kostjalt ka seadusjärgse viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et ka viivisenõue on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, on kuni kohtuotsuse tegemiseni (30.04.201922.05.2020) sissenõutavaks muutunud viivise summaks 242,75 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee). Edaspidi, st alates 23.05.2020, tuleb kostjal kuni põhinõude tasumiseni tasuda hagejale kahjuhüvitiselt viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, hageja taotlusel tingimusel, et viivised ei ületaks summaarselt põhinõuet.
58.TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kuna kohus rahuldas hagi esimesel alternatiivsel alusel, jätab kohus hinna alandamise nõude põhjendusteta rahuldamata.
59.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.
MENETLUSKULUD
60.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.
61.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on kostja kahjuks, peab kostja hagejale hüvitama menetluskulud.
62.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 180-184), mille kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv summas 300 eurot ning õigusabikulud summas 1500 eurot (sh käibemaks). Nimekirja tõendavad hagejale esitatud õigusabiarved (dtl 185-190). Hageja on taotlenud menetluskuludelt ka seadusjärgse viivise väljamõistmist.
63.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
64.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud põhjendatud ning vajalikud. Põhjendatud ei ole õigusabiarvetega nr 242 ja 467 seonduvad kulud. Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine ei ole hüvitatavaks õigusabikuluks (vt RKTKm 11.11.2014, nr 3-2-1-77-14, p 12, RKTKm 21.06.2017 nr 3-2-1-64-17, p 12). Samuti ei ole põhjendatud välja mõista vastaspoolelt menetluskulusid, mis on tingitud edutuks (s.o läbi vaatamata, rahuldamata) osutunud taotluste esitamisest. Seega vähendab kohus hageja menetluskulusid 120 euro (2x60) võrra. Muus osas, s.o summas 1380 eurot (1500-120) (sh km) on kohtu hinnangul hageja menetluskulud mõistlikud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
65.TsMS § 177 lg 2 järgi märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
66.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.