E. U. hagi KÜ Kentmanni tn 24 vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3990,03 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: E. U. (isikukood xxx; aadress xxx) esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Simo Soolo (e-post: [email protected]) Kostja: Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistu (registrikood 80011785; aadress Kentmanni x, 10116 Tallinn) seaduslikud esindajad juhatuse liikmed S. S. ja K. P. Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine
09.12.2019 istungil ja seejärel TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E. U. hagi.
2.Välja mõista Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistult E. U. kasuks hüvitis 3567,98 eurot ja 22.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 460,21 eurot.
3.Välja mõista Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistult E. U. kasuks viivis põhinõudelt (3567,98 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Rahuldada E. U. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistult E. U. kasuks välja menetluskulud 2677 eurot (sh õigusabikulu 2352 eurot ja riigilõiv 325 eurot).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.E. U. esitas 04.04.2019 hagi Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistu vastu kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista: hüvitis 2955,98 eurot ja 612 eurot (kokku 3567,98 eurot); viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt 2955,98 eurot alates 08.10.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 115,97 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni; viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt summas 612 eurot alates 01.11.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 20,79 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja parkis 18.07.2018 oma sõiduki Volvo S60, registreerimismärgiga XXX kostja korterielamu kõrval asuvasse E parklasse. Samal päeval (18.07.2018) ajavahemikul 12.30-13.00 kukkus kostja kinnistul asuva puu oks hageja sõidukile, tekitades seeläbi tema varale kahju. Mootorsõidukite hoolduse ja remondiga tegelev ettevõte X OÜ esitas 10.08.2018 hinnapakkumise, mille kohaselt hageja sõiduki remonditööde maksumus on 2955,89 eurot. Hageja lasi auto korda teha ning X OÜ-le on tasutud 2955,89 eurot.
3.Hageja esitas kostjale kahjunõude 21.08.2018, 12.09.2018 ja 24.09.2019. Kostja juhatuse liige kinnitas pöördumise kättesaamist 24.09.2018 ja lubas probleemiga tegeleda. Hageja esitas kostjale kahjunõude lepingulise esindaja vahendusel 17.10.2018 ja 31.10.2018. Kostja juhatuse liige vastas hageja esindajale 12.11.2018 ja palus talle esitada kahjujuhtumi toimumist tõendavad dokumendid. Hageja esitas uuesti kostjale dokumendid 21.11.2018, millised oli edastanud juba kord kostja teisele juhatuse liikmele. Hageja on kandnud seoses kahjunõuete esitamisega õigusabikulusid 612 eurot.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ning tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. Hageja ei ole tõendanud kahjujuhtumi toimumist ning asjaolu, et sõiduk oleks olnud väidetava kahjujuhtumi ajal pargitud aadressil Kentmanni tn x. Juhul kui eeldada, et hageja väide selle kohta, et tema sõidukit kahjustas just nimelt kostja hallatavalt kinnistult kukkunud puuoks, vastab tõele (milline väide on tõendamata), siis tuleb kostja hinnangul asuda seisukohale, et kostja on oma väidetavaid kohustusi rikkunud vääramatu jõu tõttu. Kostja kinnistul ei ole pehkinud puid ning kostja on kinnistul asuvate puude eest hoolitsenud, mistõttu ei ole kostjal mõistlikult võimalik ette näha mõne sellise eluterve puu küljest oksa väidetavat murdumist. Hageja ei ole tõendanud, et tema näol oleks tegemist sõiduki omanikuga, kellel on õigus väidetav kahju hüvitamise nõue maksma panna. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav puuoksa kukkumine (eeldades, et see toimus kostja hallatava korterelamu kõrval, milline väide on tõendamata) sõidukile põhjustas kahju X OÜ remondi eelkalkulatsioonis toodud summas. Hageja ei ole põhjendanud, miks tuleb kasutatud sõiduki remondiks ilmtingimata uut esinduse originaal esituld (maksumusega 1856,72 eurot), aga mitte kasutatud varuosa. Hageja on esitanud arved, mis on esitatud äriühingu nimele. Äriühing on täitnud iseenda kohustust, mitte hageja kohustust. Hageja ei ole saanud kahju, kuna remondi arved tasus X OÜ.
5.Hageja ei ole esitanud tõendeid väidetavate kohtueelsete õigusabikulude (summas 612 eurot) olemasolu kohta. Kostja hinnangul on väidetavate kohtueelsete õigusabikulude suurus ühtlasi ebamõistlik, seda nii esindaja ajakulu kui tunnitasu suuruse (170 eurot/h) osas. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte seisukohtade ja kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus on tuvastanud järgnevad asjaolud: Hagejale kuulub sõiduk Volvo S60, registrimärgiga XXX (tlk 60-63). 18.07.2018 parkis hageja oma sõiduki Volvo S60, registrimärgiga XXX aadressil Kentmanni x, Tallinn asuvasse E parklasse (tlk 7, 59). Aadressil Kentmanni x, Tallinn x asuv E parklas piirneb kinnistuga Kentmanni 24 (tlk 59). 18.07.2018 murdus Kentmanni x, Tallinn kinnistus asuva puu oks ja kukkus hageja sõidukile tekitades kahjustusi (tlk 6-29).
9.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise 2955,98 eurot ja 612 eurot (kokku 3567,98 eurot) ja viivise võlaõigusseaduse
(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt 2955,98 eurot alates 08.10.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 115,97 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt summas 612 eurot alates 01.11.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 20,79 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
10.Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei kandnud enda kinnistul kasvavate puude eest hoolt (ei eemaldanud pehkinud ja kuivanud oksad, mis võisid murduda) ehk tegevusetust ja seepärast saaks kostja vastutus põhineda kas kaitsenormil (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või käibekohustuse rikkumisel.
11.Kohus leiab, et kinnistu puude hooldamise kohustus lasus elamu korteriomanikel tulenevalt üldisest käibekohustusest, st kohustusest tegutseda omi õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid. Üldine käibekohustus on tuletatav TsÜS § 138 lg-st 2, mis sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Korteriomanikud peavad hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et nad elamut omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi isikuid. Juhul kui nad seda kohustust rikuvad ja kahjustavad sellega teist isikut, siis saab neile ette heita õigusvastase teo toimepanemist (nt VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi). Elamu omanike asutatud korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada kinnistult puid. Seetõttu ei saa sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja tegevusetus - pehkinud ja kuivanud okste eemaldamata jätmine - olla õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi (RKTKo 3-2-1161-12, p 10).
12.Kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning seega peab hageja tõendama ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumise VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Hageja peab lisaks sellele, et ta tõendab deliktiõigusliku kaitsenormi rikkumise kostja poolt, tõendama veel selle, et hageja kahju ära hoidmine oli VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse vähemalt üheks eesmärgiks. Seega peab hageja juhul, kui ta tahab tõendada kostja teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (RKTKo 3-2-1-161-12, p 11).
13.Kostjal lasunud objektiivse käitumisstandardi tuvastamise osas on hageja kostjale etteheidete tegemisel tuginenud õnnetuse toimumise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ (edaspidi heakorra eeskiri) § 5 lg 1 p-dele 1 ja 5. Heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 1 kohaselt kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia, kinnistu piirides asuvad mängu- ja spordiväljakud, pesukuivatuskohad, vaibakloppimispuud jmt rajatised, rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks ning vältima kinnistult pori ja prahi ning tolmu kandumist sõidu- ja kõnniteele. Heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 5 kohaselt kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud tegema umbrohutõrjet, niitma üle 15 cm kõrguse muru ja rohu, v.a loodusliku alusmetsa alt, pügama heki ning korraldama selliste põõsa- ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust.
14.Kohtu hinnangul ei ole heakorra eeskirja § 5 lg-de 1 ja 5 näol tegemist kaitsenormidega VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 tähenduses. Heakorra eeskirja lg 1 p-s 1 nimetatud kohustused hõlmavad üldist kinnistu korrashoidu. Heakorratööd on tolmu, liiva, jäätmete, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide, lume ja jää koristamine ning
libedusetõrje tegemine, muru ja rohu niitmine ning mahalangenud puulehtede vms koristamine (heakorra eeskirja § 2 lg 7). Seega ei hõlma säte puuokste eemaldamist. Heakorra eeskirja § 5 lg 1 p-s 5 nimetatud kohustused hõlmavad puude kärpimist mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust. Liiklusseaduse § 2 p 28 avab liikluse mõiste ning see on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Seega ei hõlma ka see säte puuokste eemaldamise kohustust, millised ei kasva väljapoole kinnistu piire ja ei varja liikluskorraldusvahendit või ei takista jalakäijate või sõidukite liiklust. Kõnesolevate heakorra eeskirja sätete eesmärk ei ole ka kohtu hinnangul hagejale kahju ärahoidmine.
15.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja vastutus ei põhine kaitsenormil (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3). TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Lähtudes esiletoodud faktilistest asjaoludest kohus kontrollib kas kostja vastutus võib põhineda käibekohustuse rikkumisel. Kohus on võimalikku alternatiivset õiguslikku alust istungil arutanud.
16.Hageja nõude aluseks võib olla VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050. Käibekohustuse rikkumise kontrollimisel rakendub delikti üldkoosseisu struktuur, mille järgi tuleb esmalt tuvastada tagajärg ehk tekkinud kahju. Seejärel tuleb teha kindlaks käibekohustusest tuleneva kohustuse olemasolu ja selle rikkumine, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud tagajärje vahel ning kahju tekitaja süü. Poolte vaheline tõendamiskoormis jaotub selliselt, et kahju olemasolu ja kostjal käibekohustusest tuleneva käitumisstandardi järgmise kohustust ning põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja. Käibekohustusest tuleneva kohustuse täitmist ehk õigusvastasuse ja välise hooletuse puudumist ning ka süü subjektiivsete komponentide ehk deliktivõime puudumist ja sisemise hoolsuse järgmist peab tõendama kostja (Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-1338143, p 53). Kohtu hinnangul võis kostja rikkuda üldist käibekohustust. Üldine käibekohustus tähendab isiku kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada. Üldist käibekohustust ja selle rikkumist on vaja tuvastada kahju tekitaja vastutusele võtmiseks delikti üldkoosseisu alusel juhtudel, kui kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine ning kannatanu ei heida kahju tekitajale ette seaduses sätestatud kohustuse rikkumist, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist (VÕS § 1045 lg 1 p 7) (RKTKo 3-2-1-161-12, p 10).
17.Tagajärje osas ei ole vaidlust selles, et hageja on kandnud kahju mootorsõiduki Volvo S60, registrimärgiga XXX, remondikulude eest maksmisega (remonditööde arved dtl 167-168, ja tasumist kinnitavad maksekorraldused dtl 169-170). Hageja on sõiduki omanik (väljavõte Maanteeameti liiklusregistrist dtl 158-164). Hageja tõendas Maanteeameti registripäringu vastusega, et ta oli sõiduki omanik ka kahjujuhtumi toimumise ajal 18.06.2018, kuna viimane omanikuvahetus toimus 09.06.2014 (dtl 208). Eeltoodust tulenevalt on tegemist VÕS § 128 lg 2 tähenduses varalise kahjuga. Sõidukil puudus kahjujuhtumi toimumise ajal vabatahtlik liikluskindlustus (kaskokindlustus) (dtl 237, 238, 246, 248, 253, 257, 260, 268, 269).
18.TsMS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on tõendanud põhjusliku seose kostja kohustuse rikkumise ja tekkinud tagajärje vahel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4 kohaselt maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt
kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Tõendamist on leidnud, et hageja parkis auto EuroPark parklas aadressil Kentmanni x, milline kinnistu piirneb kostja kinnistuga. MUPO pildifaililt nimega DSCN7884-1.jpg (dtl 114) nähtub Kentmanni 24 kollane maja ning väljavõttel Maa-ameti geoportaalist (dtl 157) on märgitud hageja sõiduki asukoht vastu kostja kinnistu piiri. Hageja on ka usutavalt põhjendanud miks tõendil MUPO väljakutse aadressiks on märgitud Kentmanni x. Hagejale kuuluv äriühing asub aadressil Kentmanni x, Tallinn ning hageja tegi väljakutse kontorist teatades MUPO-le enda hetkelise viibimiskoha. Vaidlus puudub selles, et E parkla asub Kentmanni x hoone vastas. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et puu, millelt murdus oks ja kukkus hageja autole, asub kostja kinnistul ja on kostja valitsemisalas. Kohus leiab, et kostjal on kohustus oma kinnisasjal kasvavate puude eest vajalikku hoolt kanda, nii et need ei põhjustaks kahju isikutele ega nende varale. Seega kui kostja oleks kontrollinud kinnistul kasvavate puude seisukorda ning eemaldanud puudelt oksad, mis põhjustavad ohtu isikute tervisele ja varale, siis oleks hagejal jäänud olemata varakahju. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud käibekohustusest tuleneva kohustuse täitmist ehk õigusvastasuse ja välise hooletuse puudumist
19.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü hindamiseks piisab, kui kostja pani õigusvastase teo toime vähemalt hooletusest VÕS § 104 lg 3 järgi (RKTKo 2-16-14655, p 14.6). VÕS § 1050 lg 1 järgi saab eeldada kahju tekitaja hooletust, st et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata. Küll aga võib kahju tekitaja vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust (RKTKo 2-15-7163, p 17). Kohus leiab, et kostja ei ole oma väiteid, et tema kinnistul ei ole pehkinud puid ning kostja on kinnistul asuvate puude eest hoolitsenud, kinnitavaid tõendeid esitanud. Kostja sai lasta teatud aja tagant spetsialistil (arboristil) kontrollida kinnistul kasvavate puude seisukorda (milline on selle elujõulisus). Riigikohus on sedastanud, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ja mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus võtta tarvitusele abinõud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks.
20.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja ei ole võtnud kasutusele kõiki sobilike ja vajalikke meetmeid, millega oleks saanud ära hoida hagejale kuuluva vara kahjustamise. Kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 järgi ei esine ja kostja ei ole suutnud VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendada, et ta ei olnud hooletu. Seega esinevad kõik deliktilise üldvastutuse eeldused ning kostja peab hagejale tekitatud kahju hüvitama.
21.Pooled vaidlevad ka kahju suuruse üle. Hageja nõuab remondikulu 2955,89 eurot. Kostja leiab, et hageja sai originaal esitule asemel paigaldada kasutatud esitule, mis oleks olnud kordades odavam.
22.Sõidukil olevad kahjustused on tõendatud sündmuskohale kutsutu MUPO ametniku tehtud fotodega (dtl 7-35). Fotodelt nähtub, et need on tehtud 18.07.2018 kella 13.53 ja kella 14.04 vahel. Fotodelt nähtub, et kahjustada sai sõiduki esiosa, sh sõiduki kapott, tiib ja tuli. Hageja tõendab oma kahju suurust sõiduki Volvo S60 parandamiseks X OÜ 10.08.2018 esitatud remondi eelkalkulatsiooni (dtl 36). Hinnapakkumine hõlmab värvitööd ja materjalid (e.pamper,p.e.tiib,kapott) 329per. 559,30 eurot; keretööd 1,5hx30.- 45 eurot; lukksepatööd 4hx29.- 116 eurot; remondi abimaterjalid 23 eurot; kapott 355,87 eurot; P.e.tuli Originaal esindusest 1463,58 eurot juhtmoodul 393,14 eurot 1856,72 eurot; P.kapoti hing. Kokku
2955,89 eurot. X OÜ esitas 27.08.2018 arve nr 2027081 kõnesoleva sõiduki remondi ettemaksu eest 1000 eurot (dtl 157) ja 07.09.2018 arve nr 2007091 kõnesoleva sõiduki varuosade ja remonttööde eest 1955,89 eurot (dtl 168). Arved tasus hageja eest X OÜ (dtl 169-170). Hageja esitas remonditöid teostanud firma esindaja selgituse, miks telliti uus originaalesituli ja mitte kasutatud varuosa (dtl 216-217). Selgituse kohaselt Kuna tegemist suhteliselt uue autoga ja selle konkreetse auto puhul vastava varustusastmega kasutatud tuld ei olnud kuskilt võimalik antud hetkel hankida, siis saigi otsustatud uue tule kasuks. Sarnastel Volvo mudelitel esineb erineva varustusastmega autodel väga paljude elektrooniliste erisustega esitulesid. Esmalt sai siiski ka kasutatud tuld otsitud, kuid selle leidmine osutus sel hetkel võimatuks. Eesti lammutustes seda ei olnud ja mujalt tellides oleks risk sobimatuse või kasutamisest tingitud def. puhul tagastamine tarnijale olnud meie jaoks mõttetult keeruline. Seega sai otsustatud uue tule kasuks. Hageja esitas võrdluseks I AS kalkulatsiooni, milles esitatakse orienteeruv remondi maksumus 5931,37 eurot, mis koostati fotode põhjal (dtl 218-224). Kostja esitas autoremondifirma A OÜ koostatud kalkulatsiooni, mis koostati kahjustuste kirjelduse ja MUPO tehtud fotode põhjal. Sõiduki remondi maksumuseks kujunes koos varuosadega kokku 2139,33 eurot (dtl 190-195).
23.VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1.
24.Asja parandamine või uue asja soetamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse (RKTKo 3-2-1-124-11, p 16). Hageja saab VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt taotleda endise olukorra taastamist. X OÜ esitatud remondi eelkalkulatsiooni kohaselt moodustab esitule maksumuse 1856,72 eurot esituli 1463,58 eurot ja juhtmoodul 393,14 eurot. Kõrvutades I AS (dtl 221) ja A OÜ (dtl 191) pakkumist, siis mõlemas kalkulatsioonis on varuosa nr 30796246 varuosa P ESITULI XENON -2013 loendihind 1407,97 eurot. Koguse summa aga erineb – I AS kalkulatsioonis on 1407,97 eurot ja A OÜ kalkulatsioonis 500 eurot. Samuti on mõlemas kalkulatsioonis varuosa nr 31297170 varuosa KAPOTT -2013 loendihind 1029,71 eurot. Koguse summa aga erineb – I AS kalkulatsioonis on 1029,71 eurot ja A OÜ kalkulatsioonis 400 eurot. Kalkulatsioonide erinevusena võib välja tuua veel, et I AS kalkulatsioon sisaldab esitule juhtmoodulit nagu ka X OÜ remonditööde eelkalkulatsioon. Kostja esitatud A OÜ kalkulatsioon esitule juhtmoodulit ei sisalda. AOÜ kalkulatsiooni esitule hind on 1407,97 eurot, mitte 500 eurot ning kapoti hind on 1029,71 eurot, mitte 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt kui A OÜ remonditööde kalkulatsioon oleks arvutuslikult õige (kohtu arvutuste kohaselt 3677,01 eurot), siis ületaks see hageja kasutatud remondifirma X OÜ remonditööde maksumust. Kohtu hinnangul on hageja leidnud
soodsaima võimaluse sõiduki parandamiseks.
25.Kohus leiab, et hagejale kuulub sõiduki remondiga seotud kahju hüvitamisele vaatamata sellele, et X OÜ arved tasus X OÜ. Kulutuste hüvitamist ei välista ega vabasta kahju tekitanud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kolmas isik võis VÕS § 78 lg 1 alusel täita kostja tasu maksmise kohustuse sõiduki remonditöid teostanud isikutele. Kohustuse täitnud isikul võib VÕS § 78 lg 4 alusel olla sellest tulenevalt ka tagasinõue hageja vastu (RKTKo 3-2-1-89-12, p 19-20). Kahju suurust ei väära ka kostja esile toodud asjaolu, et X OÜ on käibemaksukohustuslane ja saab sisendkäibemaksu mahaarvata. Eluliselt pole usutav, et juriidiline isik võtab maksuriski ja esitab füüsiliselt isikule tagasinõude ilma käibemaksuta. Kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ei saa ka järeldada, et kõnesoleva sõiduki remondikulu on X OÜ ettevõtluse eesmärkidega seotud kulu, mida on õigus sisendkäibemaksuna maha arvata (KMS § 29).
26.Samuti nõuab hageja kostjalt kahju tekitamist, mis seisneb õigusabikulude kandmises seoses kohtuväliselt nõuete esitamisega. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas ise ja lepingulise esindaja kaudu (dtl 37-119) kahju tekkimisega seotud nõude. Hageja nõuab tekkinud kahju õigusabikuludele 612 eurot.
27.Hageja on tõendanud tekkinud kahju Maria Mägi advokaadibüroo OÜ 22.10.2018 arvega nr 720 (dtl 173). Arvel on märgitud järgmine teenuse kirjeldus: 16.10.2018 Kliendi (E-U.) edastatud materjali analüüs, nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine kliendilt, KÜ-le Kentmanni 24 pöördumise koostamine ja esitamine 3 tundi (DTL 174). Kostja vaidleb esindaja ajakulule kui ka tunnitasu suurusele (170 eurot/h) vastu, leides, et see on ebamõistlikult suur.
28.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 (või § 1043) alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud saavad olla osaks kahju tekitamise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) (RKTKo 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 3-21-5-13, p 50). Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RKTKo 3-2-1-79-08, 18). Kohus on eelnevalt sedastanud, et tõendamist on leidnud hagejale kahju tekitamine. Hageja üritas algul ise kostjaga kohtuväliselt kokku leppida (saates e-kirju) ning kui kostja esindajad nendele ei reageeritud pöördus hageja advokaadi poole. Riigikohtu arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik. Võrreldes hageja enda esitatud kirjadega koostas hageja esindaja põhistatud pöördumise ja ettepaneku (dtl 47), mis nõudis õigusalaseid teadmisi. Hageja on tõendanud mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (RKTKo 3-2-1-19-13, p 11). Kostja ei ole oma vastuväites hageja kohtumenetluseelsete õigusabikulude suuruse vähendamist taotlenud
ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks saanud sama teenust ka odavamalt.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt 2955,98 eurot alates 08.10.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 115,97 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt summas 612 eurot alates 01.11.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 20,79 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
30.VÕS § 113 lg 1 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates juulist 2018 kuni jaanuarini 2020 on intressimäär 0%. Seega on viivisemäär 8 %. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
31.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendanud. Kostja ei ole vaidlustanud viivisearvestust. Võlasummalt 2955,98 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutnud viivis 383,94 eurot (viivitatud päevi kokku 593, viivisemäär 8% aastas ja viivise summa 0,647886 eurot päevas). Võlasummalt 612 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutnud viivis on 76,27 eurot (viivitatud päevi kokku 569, viivisemäär aastas 8% ja viivisesumma päevas 0,13377 eurot).
32.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 3567,98 eurot (2955,98 + 612), kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 460,21 eurot (383,94+ 76,27) ja viivise põhinõudelt (3567,98 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
34.Hageja esitas 05.04.2020 oma menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 4677 eurot (sh käibemaks). Eeltoodud menetluskulud koosnevad riigilõivust 325 eurot (hagiavaldus) ning kuludest õigusteenusele 3 626,67 eurot, millele lisandub käibemaks 725,33 eurot, so kokku koos käibemaksuga 4352 eurot. Hagejale osutati õigusteenust seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega kokku 22 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 160 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu palub hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata koos käibemaksuga. Hageja palub väljamõistetavalt menetluskulult
arvestada viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates vastava lahendi jõustumisest. Kulud õigusteenusele tulenevad järgnevatest toimingutest: Kuupäev 04.04.2019 14.06.2019
Kestvus 7h 10min 1h
09.12.2019
Toimingu sisu Materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine Kostja 16.05.2019 vastusega tutvumine, suhtlus kliendiga, tõendite kogumine Kostja 16.05.2019 vastusele seisukoha koostamine Täiendav tõendite kogumine, päringute koostamine, nõupidamine kliendiga Kostja 21.10.2019 seisukohtade ja taotlusega tutvumine, esitatud menetlusdokumendile seisukoha koostamine ning esitamine vastavalt kohtu 28.10.2019 nõudele Kostja 25.11.2019 seisukoha, kohtu 25.11.2019 määruse ning 26.11.2019-28.11.2019 kindlustusandjate vastustega tutvumine Ettevalmistumine 09.12.2019 kohtuistungiks
09.12.2019
Esindamine Harju Maakohtu 09.12.2019 istungil
1h
30.12.2019
Kohtu nõude täitmine (seisukohtade täiendamine)
1h 10min
10.01.2020
Kostja 10.01.2020 seisukohtadega tutvumine
20min
14.06.2019 16.10.2019 04.11.2019
02.12.2019
1h 50min 1h 30min 6h 10min
1h 30min 1h
35.Kostja esitas 06.05.2020 vastuväite hageja menetluskuludele. Kostja hinnangul saab põhjendatuks pidada hageja esindaja õigusabi ajakulu kokku mitte rohkem kui 10 tunni ulatuses (siinjuures osutab kostja, et kostja esindaja ajakulu on 9h). Arvestades asjaolu, et tegemist ei ole keerulise ega mahuka õigusvaidlusega, on kostja hinnangul ebamõistlikult suur ka hageja esindaja tunnitasu määr, so 192 eurot tunnis. Põhjendatuks saab käesoleval juhul pidada tunnitasu määra 120 eurot koos käibemaksuga.
36.Hageja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seetõttu käsitleb kohus summasid koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
37.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt õigusabikulu maakohtumenetluses 22 tunni ja 40 minuti eest 4352 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hind on 3990,03 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 325 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv.
39.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-29-17, p 13.1). Tsiviilasja hind on otsuses märgitud 3990,03 eurot.
40.Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kuluks 04.04.2019 hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud kulusid (Materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine) 3 tunni ja 10 minuti ulatuses. Hageja esitas kahjunõudena kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamise. Õigusabiteenus, mida osutati kohtueelses menetluses hõlmab ka materjali analüüsi, nõupidamist kliendiga, täiendavate tõendite kogumist kliendilt, kostjale pöördumise koostamist ja esitamist 3 tundi (DTL 174). Seega ei ole põhjendatud hagiavalduse koostamisel materjalide analüüsi ajakulu. Hagiavalduse sisuline osa mahtus 4,5 leheküljele. Asjaolude kirjeldus kattub kohtueelselt kostjale esitatud pöördumises esitatud asjaoludega. Kohus peab hagiavalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi.
41.Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kuluks 04.11.2019 kostja 21.10.2019 esitatud taotlustele ja seisukohtadele hageja seisukoha koostamise (Kostja 21.10.2019 seisukohtade ja taotlusega tutvumine, esitatud menetlusdokumendile seisukoha koostamine ning esitamine vastavalt kohtu 28.10.2019 nõudele) ajakulu 3 tunni ja 10 minuti ulatuses. Hageja kordab 04.11.2019 esitatud menetlusdokumendis eelnevalt esitatud seisukohti. Seisukoha sisuline osa mahtus 5 leheküljele, millest seisukoht kostja tõendite kogumise taotlusele oli 1 lehel. Kohus peab 04.11.2019 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi.
42.Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg ning istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise aeg (Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtuistung algas kell 10.00 ja lõppes kell 10.56) on adekvaatne.
43.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Tegemist on keskmisest lihtsama menetlusega, menetluses ei määratud ekspertiisi ega tulnud kohaldada EL õigust; ka menetlusdokumentide maht ei olnud selline mis õigustaks keskmisest suurema tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tunnitasu suurus põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 144 eurot.
44.Kohus rahuldab hageja taotluse hüvitada lepingulise esindaja kulu 16 tunni ja 20 minuti (22h 40min – 6h 20min) ulatuses ning loeb lepingulise esindaja kuluks 2352 eurot (16h 20min x 144). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2677 eurot (sh õigusabikulu 2352 eurot ja riigilõiv 325 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
peab kostja tasuma viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.