Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Credit.ee OÜ hagi Stuffer Design OÜ ja Ingvar Pärna vastu solidaarselt põhivõla 5454,28 euro, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks. Hageja on taotlenud välja mõista kostjatelt solidaarselt XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu ja käenduslepingu alusel põhivõlg 5452,28 eurot, intress 732,73 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 666,83 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 45 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,25% põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostjad täitnud laenu- ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu Hageja ütles lepingu XX.XX.XXXX üles.

Kostjatele on hagimaterjalid, hagi menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud 13.04.2020.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 325 alusel Ingvar Pärna elukohas dokumentide postkasti jätmisega, kuivõrd Ingvar Pärn keeldus dokumentide vastuvõtmisest. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viidatud paragrahvi 2.lõikes on sätestatud, et käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 94 lg 1 järgi tuleb kostjatel kohustuselt tasuda lepingus kokkulepitud intressi. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras, 0,25% päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni hagi esitamiseni 666,83 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt (5452,28 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 995,04 eurot. VÕS § 1131 järgi tuleb kostjatel hüvitada hagejale ka sissenõudmiskulud. Seega kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 7891,88 eurot (5452,28+732,73 + 666,83 +995,04+45)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostjate kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 600 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on tasutud riigilõivu suurus põhjendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 600 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.