Swedbank AS hagi TAHMAKRATT OÜ ja X X’i vastu solidaarselt võla nõudes
Tsiviilasja hind
14 713,03 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
nende Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Birgit Juhanson (e-post: [email protected]); Kostja I: TAHMAKRATT OÜ (registrikood 12292700, asukoht Oja tn 102, 80039 Pärnu), seaduslik esindaja X X (isikukood x); Kostja II: X X (isikukood x, elukoht x, e-post: x). Kirjalik menetlus
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt TAHMAKRATT OÜ ja X X hageja Swedbank AS kasuks põhivõlgnevus 13 829,31 eurot, intress 2,11 eurot, Kredexi tagatistasu 19,02 eurot, Kredexi tagatistasu viivised 0,57 eurot ja põhiosalt arvestatud viivised 862,02 eurot.
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate TAHMAKRATT OÜ ja X X’i kanda.
4.Välja mõista solidaarselt kostjatelt TAHMAKRATT OÜ ja X X hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud 650 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord 1 (4)
2-20-189 Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud
1.Swedbank AS esitas 06.01.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse TAHMAKRATT OÜ ja X X’i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 25.10.2017 Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Tahmakratt OÜ (registrikood 12292700) (edaspidi kostja I) laenulepingu nr 17-135466-JK (edaspidi laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 18 218,33 eurot intressimääraga 6 kuu Euribor + 5,490% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 25.10.2019. Kostja I kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt kostja I arvelduskontol olemas. Lepingu kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel. Kostja I ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenusumma tagasimaksed. Tulenevalt lepingust olid lepingu tagatisteks Sihtasutuse KredEx käendus (mille maht on 80% pangale tagasi maksmata laenusummast) ja X X’i käendus vastavalt käenduslepingule nr 17-135466-KÄ1. Kostja I kohustus iga kvartal maksma Sihtasutusele KredEx käendustasu 2,6% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Kostja I laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 14 713,03 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 13 829,31 eurot, intressist summas 2,11 eurot, Kredexi tagatistasust summas 19,02 eurot ja Kredexi tagatistasu viivistest summas 0,57 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 862,02 eurot. 25.10.2017 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 17-135466-KÄ1 (edaspidi käendusleping), mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste kohane täitmine. Kostja II vastutuse maksimumsumma on 20 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja võlgnevus summas 14 713,03 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 13 829,31 eurot, intressist summas 2,11 eurot, Kredexi tagatistasust summas 19,02 eurot ja Kredexi tagatistasu viivistest summas 0,57 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 862,02 eurot.
2.Kostjad avaldavad oma vastuses, et võtavad hageja poolt esitatud nõude omaks, kuid leiavad, et asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Kostjad möönavad, et on jäänud hagejalt laenulepingu alusel saadud laenu tagastamisel makseraskustesse. Kostjad selgitavad, et on võtnud juba aastaid hagejalt iga aasta alguses laenu kindla summana, riigihankel saadud kindla kohustuse täitmiseks. 25.11.2017, mil kostja I võttis käesoleva vaide aluseks oleva laenu, kaotas ta üle mitmete aastate esimest korda riigihanke, mille teostamiseks oli ta hagejalt laenu soovinud. Hageja ees võetud finantskohustuse täitmiseks oli kostja I sunnitud investeerima võetud laenu oma muudesse tegemistesse, kuid kahjuks ka need ei toonud oodatud suuruses kasumit ning kostjad sattus rahalistesse raskustesse. Kostjad said hagejaga kokkuleppele, et maksavad hagejale igakuiselt tagasi 250 euro suuruse summa ning mõne aasta pärast vaadatakse koos üle kostjate finantsvõimekus. Kui pangal tekkis uus esindaja, siis usalduslikku suhet enam ei tekkinud ning kokkuleppeid ei saavutatud. Kostja II märgib, et on oma pere ainuke ülalpidaja, tal on kolm ülalpeetavat last ning ülalpeetav invaliidist abikaasa. Kostjatel puudub kinnisvara ning ka hinnaline vallasvara, mille arvelt oleks võimalik nimetatud kohustus viivitamatult täita. Kostjad teevad ettepaneku lahendada asi kompromissiga selliselt, et kostjad tasuvad kuni 2020.a. lõpuni igakuiselt 2 (4)
2-20-189 hagejale tagasi laenu põhiosa 100 eurot kalendrikuus ning alates 2021.a aastast 300 eurot kuus kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostjad toovad välja, et Tahmakratt OÜ põhiline sissetuleku allikas ja käive moodustub hooajaliselt augustist kuni detsembrini, talve ja kevadkuudel kindel sissetuleku allikas puudub, või on väga kaootiline, selline on korstnapühkija, sealhulgas muude ettevõtte poolt pakutavate teenuste eripära. Ettevõte peab arvestama seega rahaliselt talvekuudel eriti, et tulla toime kõikvõimalike maksude tasumise ja muude finants kohustuste ning tegutsemis kulude katmisega. Lisaks Covid 19 viiruse tekitatud otsene mõju majandusele.
3.Kuna hageja kostjate poolt pakutud kompromissi tingimustega ei nõustunud ning pooled seega kompromissi sõlmimise osas kokkuleppele ei jõudnud, määras kohus lahendada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohtuotsuse selgitused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 näeb ette, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
5.Kuna kostjad on kohtule teatanud, et võtavad hageja nõude täies ulatuses õigeks, siis esineb TsMS § 440 lg-s 1 sätestatud alus hagi rahuldamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostjate vastuväited nende majandusliku olukorra ning kohtuväliste kokkulepete saavutamata jätmise kohta ei anna alust jätta neilt hagiavalduses esitatud nõue välja mõistmata. Kostjad ei ole hageja nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ega tõendeid vaidlustanud, mistõttu tuleb hagiavaldus TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada. Kohus teeb õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 444 lg-st 3 tulenevalt ilma põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.
8.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot, 3 (4)
2-20-189 mille näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga, mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetlus-kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
11.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.