2-19-139873/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OK Incure OÜ esitas 30.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. G.ilt (võlgnikult) 3195,18 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 27.01.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 25.02.2020 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis OK Incure OÜ nõude R. G. vastu 3195,18 euro saamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.03.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega, kostja kehtivad elu-või viibimiskoha andmed, oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. 27.03.2020 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse. 30.03.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse teistkordselt käiguta ja kohustas hagejat esitama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest hageja volitatud esindaja haridust tõendav dokument, selle puudumisel tuli hagejal edastada hageja nimel pädeva isiku poolt allkirjastatud hagiavaldus. Hagejal tuli muuta hagiavaldust seonduvalt asjaoluga, et kostja puhul on tegemist tarbijaga, mis puudutab ülemäärast intressi ja viivise nõudmist (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p-is 13). 30.03.2020 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hageja selgitas, et TsMS § 218 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise töötaja või teenistuja kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise

esindamiseks. Hageja märkis, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Sellest tulenevalt oli hageja seisukohal, et tegemist on seadusjärgse nõudeõigusega ning sissenõudmiskulud on arvestatud VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja selgitas, et meeldetuletuskirjad, pretensioonid, nõudekirjad ja hagihoiatused on edastatud kostjale läbi programmi. Hageja ei esitanud vastavalt kohtumääruses märgitule sissenõudmiskulu aluseks olevaid ja kostjale edastatud meeldetuletuskirju, e-kirju, pretensioone ja hagihoiatusi. Hageja selgitas, et lähtus intressi arvestamisel lepingu nr 3902471 punktist 9.2 ja intressimääraks on 0,12% päevas. Kohtule esitatud 06.09.2018 krediidilepingu nr 3902471 esilehel on märgitud krediidi tingimusena intress 44,88% aastas ja intress 0,12% päevas. Intressi suurust lepingu pis 9.2 määratletud ei ole. Hageja vähendas hagiavalduses nõutavat viivist ja arvestas muudatusena viivist 0,022% päevas lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 122,76 eurot. Intressimäära ja intressivõlgnevust hageja hagis ei muutnud. Eeltoodu põhjal märgib kohus, et hageja jättis kohtumääruses näidatud puudused kõrvaldamata. 07.04.2020 kohtumäärusega keeldus kohus OÜ OK Incure hagi R. G.i vastu sissenõudmiskulu 50 euro ja intressi 555,12 euro nõuetes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse OÜ OK Incure hagi R. G.i vastu põhivõlgnevuse 1800 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 122,60 euro ja alates 28.03.2020 lisanduva seadusjärgses määras lisanduva viivise nõuetes. Kohtumäärus on jõustunud. Kostjale toimetati Viru Maakohtu 07.04.2020 menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega kätte 02.05.2020 TsMS § 322 lg 1 alusel, mille kohaselt võttis menetlusdokumendid vastu kostja ema M. B. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (18.05.2020) hagile vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palus täiendatud 30.03.2020 hagiavalduses kostjalt IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel 06.09.2018 sõlmitud krediidilepingu nr 3902471 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1800 eurot, viivise 122,76 eurot ning VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt 1800 eurolt alates 28.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja hageja kasuks kostjalt välja mõista menetluskulu 300 eurot (riigilõiv) ja menetluskuludelt s.o 300 eurolt kohtulahendi jõustumisest

alates VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud suuruses viivis kuni menetluskulude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 122,76 eurot ja alates 28.03.2020 põhinõudelt 1800 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise viivis kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab hageja kasuks välja menetluskulu 250 eurot (tsiviilasjas hinnalt 2067,45 eurolt on riigilõiv 250 eurot). Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista hageja poolt enammakstud riigilõivu so 50 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Hageja esitas 30.03.2020 taotluse enammakstud riigilõivu summas 25 euro tagastamiseks arveldusarvele, millelt riigilõiv oli tasutud ja maksekorralduse selgitusse märkida „tsiviilasja nr 2-19-139873 R. G. RL tagastus“. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 30.12.2019 108 eurot ja hagiavalduse esitamisel 26.03.2020 192 eurot, kokku 300 eurot. Hagihinnalt 2067,45 eurot tasutakse riigilõivu 250 eurot. Seega on hageja riigilõivu tasunud 50 euro võrra enam. Kohus rahuldab hageja taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõiv summas tuleb tagastada OK Incure OÜ arvelduskontole nr xxxxx Swedbank AS, maksekorralduse selgitusse märkida „tsiviilasja nr 2-19-139873 R. G. RL tagastus“.