2-19-105522/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 21.02.2019 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 19.06.2019 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.07.2019 esitas Omega Invest OÜ kohtule hagi A A vastu võlgnevuse nõudes. 12.12.2019 kohtuotsusega jättis kohus esitatud hagi rahuldamata. 24.01.2020 kohtuotsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus kohtu 12.12.2019 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 26.03.2020 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses. Esitatud hagiavalduse ja 08.10.2019 esitatud hagi täpsustuse kohaselt sõlmis kostja olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ning laenusaaja laenutingimustega, portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 06.04.2017 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 470 eurot, perioodiga 2 aastat, intressimääraga 32% aastas. Kostja on kohustuse katteks teinud osamakseid summas 295,41 eurot, mis on arvestatud 180,39 euro ulatuses põhivõla, 114,86 euro intressi ja 0,17 eurot viivise katteks. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu öeldi laenuleping üles ja loovutati olemasolev nõue kostja vastu 16.07.2018 Omega Invest OÜ-le. Samuti sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 07.06.2017 laenulepingu nr S171037877, mille alusel väljastati kostjale laen summas 2500 eurot, perioodiga 4 aastat, intressimääraga 36% aastas. Kostja on kostja kohustuse katteks teinud osamakseid summas 804,60 eurot, mille on arvestatud 217,07 euro ulatuses põhivõla, 587,27 euro intressi ja 0,27 eurot viivise katteks. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu öeldi laenuleping üles ja loovutati olemasolev nõue kostja vastu 15.06.2018 Omega Invest OÜ-le. Hageja selgitab, et vastavalt laenusaaja laenutingimustele on laenusummast maha arvestatud lepingutasud ning maksed tagatisfondi.

Hagi esitamise seisuga moodustab lepingu S17853649 alusel põhivõlg 289,62 eurot, intress perioodi 06.04.2018 kuni 06.07.2018 summas 27,81 eurot ning viivis 0,022% päevas perioodil 17.07.2018 – 08.10.2019 448 päeva eest 28,54 eurot. Lepingu S171037877 alusel on põhivõla suuruseks 2282,94 eurot, intress perioodi 07.03.2018 kuni 07.06.2018 eest summas 260,71 eurot ning viivis 0,022% päevas perioodil 16.06.2018 – 08.10.2019 479 päeva eest 240,58 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ning tagastada hagejale viimase poolt enamtasutud riigilõiv summas 25 eurot arveldusarvele, millelt riigilõiv on tasutud. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 27.10.2019 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 11.10.2019 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on määranud 26.03.2020 määrusega kõigi asjas tähtsust omavate ja seni esitamata avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks 27.04.2020 ja lahendi ajaks 20.05.2020. Teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 26.03.2020 ja loetud kostjale kättetoimetatuks 11.04.2020. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Kostja sõlmis Omaraha OÜ vahendusel 06.04.2017 laenulepingu nr S17853649 470 euro laenamiseks ja 07.06.2017 laenulepingu nr S171037877 2500 euro laenamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 4011 sätestab, et krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Kuna vaidlusalused laenulepingud on sõlmitud krediidivahendaja abil selliselt, et majandus- ja kutsetegevuses mittetegutsev(ad) isik(ud) on andnud krediiti füüsilisest isikust tarbijale, siis kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 402 lg 22).

VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja laenulepingu nr S17853649 kohustuse katteks osamakseid summas 295,41 eurot, mis on arvestatud 180,39 euro ulatuses põhivõla, 114,86 euro intressi ja 0,17 eurot viivise katteks. Hagile lisatud laenulepingu maksegraafiku kohaselt on tegelikkuses kostja teinud põhinõude katteks makseid summas 180,46 eurot, intressi maksete katteks 114,89 eurot ja viiviste katteks 0,17 eurot. Seega võlgneb kostja laenulepingu nr S17853649 alusel põhivõlana 289,54 eurot (470 – 180,46), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti kuulub rahuldamisele intressinõue perioodil 06.04.2018 kuni 06.07.2018 summas 27,81 eurot. Põhinõude muutus ei muuda aga hageja viivise nõuet ning kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõudelt 289,54 eurolt viivis 0,022% päevas perioodil 17.07.2018 – 08.10.2019 448 päeva eest 28,54 eurot. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja laenulepingu nr S171037877 kohustuse katteks osamakseid summas 804,60 eurot, mis on arvestatud 217,07 euro ulatuses põhivõla, 587,27 euro intressi ja 0,27 eurot viivise katteks. Hagile lisatud laenulepingu maksegraafiku kohaselt on tegelikkuses kostja teinud põhinõude katteks makseid summas 217,10 eurot, intressi maksete katteks 587,31 eurot ja viiviste katteks 0,27 eurot. Seega võlgneb kostja laenulepingu nr S171037877 alusel põhivõlana 2282,90 eurot (2500 – 217,10), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti kuulub rahuldamisele intressinõue perioodil 07.03.2018 kuni 07.06.2018 eest summas 260,71 eurot. Põhinõude muutus ei muuda aga hageja viivise nõuet ning kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõudelt 2282,90 eurolt viivis 0,022% päevas perioodil 16.06.2018 – 08.10.2019 479 päeva eest 240,58 eurot. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus kokku 2572,44 eurot, tasumata intress kokku 288,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 269,12 eurot. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 100 eurot. Hageja viitab VÕS § 127 lg-le 1, § 128 lg-le 3, § 115 lg-le 1 ning Riigikohtu 14.06.2005 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05. 01.10.2015 jõustus VÕS § 1132, mille eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Omega Invest OÜ põhitegevusalaks äriregistri andmete kohaselt on inkassoteenused ja krediidiinfo, seega ei saa hageja väita, et võlgade sissenõudmine ei kuulu tema põhitegevuste hulka. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 3230,20 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõudes summas 100,12 eurot ehk ligikaudu 3% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv. Hageja esitatud hagi hind on peale 08.10.2019 esitatud nõude täpsustust 3230,20 eurot, milliselt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 300 eurot. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot rohkem, mis kuulub vastavalt hageja esitatud taotlusele tagastamisele. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivude näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele) kui vältimatud ja vajalikud kulutused nõude esitamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista ka täituritasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 30 eurot (käibemaksuta) ja õigusabikulud summas 600 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 04.07.2019 3 tunni ulatuses, s.h. nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 tundi, hinnaga 100 eurot/tund ja 30.12.2019 maakohtu otusega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine, 2,5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund. Arvestades esindajate kvalifikatsiooni leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate õigusabiteenuse tunnihinnad on mõistlikud. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele kuid õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepinguliste esindajate kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta nimesid ja lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindajad pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Eeltoodut hinnates peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks õigusabi ajakuluks 04.07.2019 2 tundi (200 eurot) ning 30.12.2019 2 tundi (240 eurot) ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 440 eurot. Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 1037,90 eurot (1070 eurost 97 %). Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.