Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Viru Maakohtu 12. detsembri 2019 otsus (tagaseljaotsus) ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 21. veebruaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Arti Amanovi (kostja) vastu 3881 euro 3 sendi saamiseks. Pärnu Maakohtu 19. juuni 2019 määrusega anti asi üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (TsMS § 486 lg 1 p 2). Hageja esitas 5. juulil 2019 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles 8. oktoobri 2019 täiendusi arvestades palus kostjalt välja mõista põhivõla 2572 eurot 56 senti, intressi 288 eurot 52 senti, viivise 269 eurot 12 sendi ja kahjuhüvitise 100 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt andis Omaraha OÜ (laenuandja) kostjale laenu
6.aprilli 2017 laenulepingu nr XXXXXXXXX (laenuleping 1) alusel 470 eurot ning 7. juuni 2017 laenulepingu nr XXXXXXXXXX (laenuleping 2) alusel 2500 eurot. Kostja kohustus laenud lepingutes toodud tingimustel tagastama. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning laenuandja ütles laenulepingud üles vastavalt 15. juunil 2018 ja
Laenuandja loovutas hagejale laenulepingust 1 tuleneva nõude 15. juunil 2018 ja laenulepingust 2 tuleneva nõude 16. juulil 2018.
Kostja hagile vastust ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis hagi 12. detsembri 2019 tagaseljaotsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise tehingu toimumist ja nõudeõiguse olemasolu kostja vastu, tuleb jätta hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Maakohtu hinnangul tuleb hagejal, kes on nõude omandanud loovutamise teel, TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendada nõude omandamist nõude loovutamise lepinguga või endise võlausaldaja kinnitusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Maakohtu arvates viitab mõiste „dokument“ sellele kirjalikule vormile ning peab seega olema senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma digitaalallkirja. Maakohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud 15. juuni 2018 ja 16. juuli 2018 teatistest võimalik tuvastada, millisel viisil on need kostjale edastatud, mistõttu ei saa ka kindel olla, et kostja on teatised kätte saanud. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei vasta laenulepingute ülesütlemisavaldused, nõude loovutamise teatised VÕS § 168 lg-s 2 ja §-s 172 sätestatud nõuetele ega tõenda nõuete loovutamist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kuigi maakohus jättis hagi rahuldamata selle õigusliku põhjendamatuse tõttu (TsMS § 407 lg 6), nähtub kohtuotsuse põhjendustest, et hagi jäeti rahuldamata hoopis selle tõendamatuse tõttu (TsMS § 230 lg 1). Kohtu seisukohad on vastuolus menetlusõiguse normidega. Hageja hinnangul puudub praegusel juhul alus jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. TsMS § 407 lg 6 kohaselt saab kohus jätta hagi rahuldamata vaid juhul, kui hagi ei ole selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Praegusel juhul ei sisalda maakohtu otsus põhjendusi, mille alusel saaks väita, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, mistõttu oleks maakohus pidanud hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Viru Maakohtu 12. detsembri 2019 otsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5, § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 3(5)
osaliselt, kuna selles on taotletud uue sisulise lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1356825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata TsMS § 407 lg 6 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 407 lõikeid 1 ja 6, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme. TsMS § 407 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et tagaseljaotsuse tegemisel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 407 lg 6 alusel ei saanud maakohus teha tagaseljaotsust. Olukorras, kus hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata, ei ole kohtu tehtav otsus tagaseljaotsus. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (vt ka TsMS-Komm II/Tampuu (2017) § 407, p 3.17.a). Maakohus ei saanud jätta tagaseljaotsusega hagi rahuldamata. Nagu eelnevalt märgitud, ei saanud maakohus asuda TsMS § 407 lg 6 rakendamisel hindama tõendeid, vaid pidanuks piirduma hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimisega. Praegusel juhul on aga maakohus asunud hindama tõendeid, sh asjaolu, kas hageja nõude loovutamine on tõendatud kehtiva loovutamislepingu alusel.
8.Juhul kui maakohus soovis vaidlustatud otsusega hagi sisuliselt läbi vaadata ja lahendada, pidanuks kohus arvestama, et kostja ei olnud esitanud nõude loovutamislepingu 4(5)
kehtivusele vastuväiteid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Käesolevas asjas asus maakohus ringkonnakohtu arvates sisuliselt kostja rolli, esitades vastuväiteid nõude loovutamise kohta, kuid selline kohtu tegevus ei ole võistlevas menetluses lubatav. Järelikult on maakohus hagejale käesolevas asjas ebaõigesti ette heitnud, et ta oleks pidanud kohtule tõendama kehtiva loovutamislepingu olemasolu.
9.Ringkonnakohus lisab, et TsMS § 407 lg 6 alusel tehtud kohtuotsuse peale ei saa esitada kaja, küll aga saab hageja esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1 teine lause). Järelikult on maakohus praeguses asjas otsuses ekslikult märkinud, et kostjal on õigus esitada otsuse peale kaja.
10.Juhul kui maakohus soovib asja uuel läbivaatamisel teha tagaseljaotsuse, peab kohus esmalt kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust, lähtudes sellest, et hageja ei pea esitatud faktiväiteid tõendama, kuna need on kostja poolt omaks võetud. Juhul kui maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud (veenev) ning tagaseljaotsuse tegemise muud eeldused on täidetud, võib kohus teha TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse. Juhul kui maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata, võib kohus kaaluda TsMS § 407 lg 6 alusel hagi rahuldamata jätmist (tagaseljaotsust tegemata).
11.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda.
12.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.