Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2020.a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-19-9358
Tsiviilasi
M. T. hagi R. T. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
628,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. T. (isikukood xxx; e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: R. M. (e-post: xxx); Kostja: R. T. (isikukood xxx; e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Ü. A. (e-post xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta M. T. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lg 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja põhjendused M. T. ja R. T. (edaspidi isa ja ema, ühiselt ka kui pooled) on kaks ühist last, O. ja C. T. (edaspidi ka lapsed). Suurema osa ajast elavad lapsed ema juures ning isa on kohustatud tasuma lastele elatist. Käesoleval ajal isa seda ka teeb. Isa ei ole ka elatise maksmisele varasemalt vastu vaielnud, selle ilmekaimaks näiteks on 16.02.2016.a vastav kohtuotsus, mis põhines isapoolsel hagi õigeksvõtul. 21.03.2019.a edastas kostja hagejale e-kirja, milles väitis nagu poleks hageja tasunud kostjale elatismakseid poolte ühiste laste tarvis. Tegelikult aga hageja oli seda teinud, sest laste ema oli teadlik, et I. T. teeb talle igakuiselt ülekandeid just lastele elatise maksmiseks. Sellest annavad kõige enam selgust makseselgitused ,,M. T. eest laste elatusraha”. Kolmanda
isiku täitmine hageja nimel ja eest. Samal päeval, umbes 25 minutit hiljem edastas kostja aga ootamatult täitmisavalduse kohtutäiturile, et pöörata märgitud osas (1770 eurot) väidetav võlgnevus täitmisele. Selle taustal asuda kohtutäiturile väitma, nagu ei oleks lapsed elatist saanud, on väiklane ning eeltoodust tulenevalt ka kriminaalkorras karistatav – valeandmete teadlik esitamine ametnikule. Kuna järgnevalt edastas kohtutäitur hagejale dokumendid nõude suurendamise kohta, pidi hageja pöörduma õigusabi saamiseks õigusbüroo poole. Pärast õigusteenuse saamist ja suhtlust kohtutäituriga nõude suurendamine tühistati. Õigusbüroo esitas vastuväite kohtutäiturile. Hageja kandis kohtuväliseid kulusid õigusteenuse osutamise eest tasumisele kuuluva tasu näol summas 483,60 eurot. Kulutuse hulka on arvestatud ka 20%KM summas 80,60 eurot, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa ka muul põhjusel tal tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja soovis lahendada olukorda rahumeelselt ja kohtuväliselt ning edastas kostjale läbi õigusbüroo X OÜ uuesti kompromisspakkumise koos kuvatõmmisega edasi-tagasi lennupiletite hindadega 146,86 eurot lapse kohta, mille kogumaksumuseks 293,72 eurot st. Kompromisspakkumise sobivusel pidanuks kostja ostma lastele lennupiletid ning saatma ostu kinnituse X OÜ emailile või kinnitama eraldi sõlmitava lepinguga, et on nõus tasaarveldama lennupiletitele kuluva summa järgmise lastele tehtava elatisraha maksest ning andma lapsed laupäeval 27.07.2019 Tallinna Lennujaamas kell 19.00 koos vajalike reisidokumentidega üle. Hageja olnuks sel juhul nõus loobuma ka õigusabikuludest summas 483,60 eurot. Hageja on kostjale pakkunud tekitatud kahju hüvitamiseks e-kirja teel 04.04.2019.a rahumeelset kompromisslahendust. Kostja lükkas kompromisspakkumise e-kirja teel juba samal päeval tagasi. Hageja soovib rõhutada, et kompromisspakkumisele kostja poolt 04.04.2019 vastuseks saadetud e-kiri sisaldas olulisi faktilisi vigu ja iseendale vasturääkimisi: 1) Kostja on ise kohustatud enne nõude esitamist kontrollima enda pangakontot. 2) Kostja pidevad väited raha puudumisest ja avalduse esitamisest 21. kuupäeval annab kinnituse, et laekumisi enda kontole peab olema kostja märganud ja neid vahendeid on ta ka kasutanud. 3) Avalikest andmetest selgub, et kostja töötab X, mis kinnitab fakti, et tegu ei olnud eksimusega, vaid tahtliku katsega alusetult suurendada hageja kohustusi ning tekitada hagejale teadlikult raskusi. 4) Kostja esitas kohtutäiturile avalduse summale 1770.00 eurot, mitte 1500.00 eurot nagu kostja 04.04.2019.a oma kirjas väidab. 5) Kostja saatis hagejale arusaamatu e-kirja 21.märts 2019 a. kell 12.57 ning on digitaalallkirjastanud kohtutäiturile avalduse 21.märts 2019 kell 13.22. Seega kõigest 25 min hiljem, mida ei saa lugeda mõistlikuks e-kirjale vastamise ajaks. Sellest järeldub, et kostja ei oodanud mingit tagasisidet, vaid käitus teadlikult ettekavatsetult ning sooviga tekitada hagejale kahju – lisaks selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks süüdistab kostja oma 04.04.2019.a saadetud e-kirjas hagejat õigusabi kaitse otsimises kostja poolse käitumise eest, justkui maalides endast kuvandi kui ohvrist kogu situatsioonis. Kostja käitumine on olnud hageja silmis ilmselgelt pahatahtlik, kuna ainuüksi fakt, et kostja esitas 25 min hiljem täitmisavalduse täienduse täiturile viitab selgelt asjaolule, et teda isegi ei huvitanud mistahes vastus või kokkulepe ja dialoog hagejaga, vaid ta soovis, et kohtutäitur asuks sanktsioneerima (arestid, täitmistasud jms) hagejat. Hageja andis enda poolse kompromisspakkumisega nõustumiseks aega kuni 22.04.2019.a, kuid kostja ei nõustunud ettepanekuga. Hageja näol ei ole tegemist õigusalaseid eriteadmisi omava isikuga, kes oskaks ise koostada õiguslikust aspektist korrektset avaldust oma rikutud õiguste kaitseks ja rikkumise lõpetamiseks. Seetõttu pöördus hageja X OÜ poole ning peab sellega seoses kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 483,60 eurot. Kuna antud juhul esineb ka põhjuslik seos hageja õigusabikulude näol tekkinud kahju ja eelnevalt kirjeldatud kostja õigusvastase tegevuse vahel, esineb hagejal alus nõuda tekkinud kulutused kostjalt kahjuhüvitisena tagasi. Kostja, kes esindab lapsevanemana täitemenetluses lapsi, vastutab laste nimel sellise kahju tekkimise eest ainuisikuliselt, mitte lapsed ei vastuta kostja tegevuse eest. Kostja esitas ebaõigeid andmeid kohtutäiturile, mis on KarS § 281 lg 1 alusel keelatud ning karistatav rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kohtutäitur alustas menetlust
vastavalt ebaõigetele andmetele ning hageja oli sunnitud pöörduma õigusteadmistega isiku poole. Seega on kostja seadusest tulenevat kohustust – esitada kohtutäiturile õigeid andmeid – rikkunud. Hageja leiab, et juhul kui kohus peaks leidma, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-i 7 alusel ei ole võimalik hagi rahuldada, kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 483,60 eurot ja viivised nõude põhisummalt perioodi 23.04.2019 – 19.06.2019 eest summas 6,15 eurot. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu ja on seisukohal, et nõue on põhjendamata ja nõutaval kujul tõendamata. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu osas, et „Isa ei ole ka elatise maksmisele varasemalt vastu vaielnud, selle ilmekaks näiteks on 16.02.2016.a vastav kohtuotsus, mis põhines isapoolsel hagi õigeksvõtul.”, kuna hageja elatise võlgnevuse osas algatatud maksekäsukiirmenetluses esitas hageja 30.10.2015 vastuväite ja asi jätkus hagimenetluses, kus alles Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-121128 peetud kohtuistungil tunnistas hageja tema vastu esitatud nõudeid. Harju Maakohtu 16.02.2016 tehtud kohtuotsuse kohaselt oli hageja kohtuotsuse tegemise ajaks elatise võlglane laste O. ja C. kummagi eest summas 1 306,06 eurot. Kohtuotsusega mõisteti hagejalt laste kasuks elatis välja võlgnetavas osas ajaperioodi 01.07.2015-16.02.2016 eest ja alates 17.02.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras, mis ei tohi väiksem olla kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja ei tasu käesoleval ajal lastele elatist määras, milleks ta kohtuotsusega on kohustatud, vaid teeb seda väiksemas summas. Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on alates 03.03.2016 hageja vastu alustatud täiteasjad nr xxx ja xxx elatusraha sissenõudmiseks. Täitemenetluste algatamise aluseks on Harju Maakohtu 16.02.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 215-121128 ja sissenõudjate C. T. ja O. T. avaldus. Täitmisel oleva kohtuotsuse kohaselt on M. T. kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks elatusraha. Täitemenetluses nr xxx täidab kohtutäitur C. T. (xxx) elatise nõuet summas 613744 eurot ja täitemenetluses nr xxx O. T. (xxx) elatise nõuet summas 6 137,44 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.07.2015 kuni 28.03.2018, kokku moodustab elatise võlgnevus 12 274,88 eurot. Sissenõudjate seaduslik esindaja on palunud elatise nõuet summas 12 274,88 eurot vähendada 2 800,95 euro võrra. Elatise nõudest on maha arvestatud Sotsiaalkindlustusameti poolt kokku tasutud elatisabi summas 1 975,40 eurot, lastega koos veedetud aeg summas 727,00 eurot ja täitemenetluses tasutud 98,55 eurot. 29.05.2019 seisuga moodustab täitemenetlustes xxx ja xxx elatise võlgnevus kokku 9 473,93 eurot, - seega on vale ka hageja etteheide „kostja pidevad väited raha puudumisest”, kuna „raha puudumisel” kostja ei oleks pidanud hageja elatise võlgnevust laskma kohtutäituril vähendada, sest kohtuotsuse järgi peab hageja maksma elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Kostja nõustub hagiavalduses tooduga selles osas, et ta edastas 21.03.2019 hagejale e-kirja, kuid ei nõustu väitega, et ta oli teadlik sellest, et I. T. teeb hageja asemel talle igakuiselt ülekandeid. Märtsis 2019 pangakonto väljavõtet ajavahemiku 01.01-31.12.2018 kohta vaadates kostja ajavahemiku 10.2018 – 12.2018 kohta oma pangakontol elatise laekumisi ei näinud, mis oligi põhjuseks, miks kostja esitas kohtutäiturile 21.03.2019 avalduse. Kostja selgitab kohtutäiturile avalduse esitamist inimliku eksimusega, mis seisnes selles, et ta ei teadnud, et oli pangaväljavõtte vaatamiseks sisestanud päringus liiga suure ajavahemiku (01.01.-31.12.2018), mistõttu süsteem ei kuvanud talle pangaväljavõtte vaatamisel elatise laekumisi ajavahemikus 10.2018 kuni 12.2018. Pärast kohtutäiturilt 28.03.2019 kell 12:49 e-kirja saamist selle kohta, et hageja on esitanud kohtutäiturile vastuväite elatise suurendamise kohta, helistas kostja samal päeval kell 13:08 Swedbank AS infotelefonil 631 0310, et talle selgitataks, miks ta ei näe oma pangaväljavõttest hagejalt elatise laekumist. Panga infotelefonilt selgitati, kuidas saab vaadata panga väljavõtteid, kuid ei osatud vastata, miks kostjale neid süsteem ei kuva. Kostja tellitud kõnede eristuse, ajavahemikus 21.03.-21.04.2019, väljavõttest on näha, et kostja telefonilt on helistatud 28.03.2019 kell 13:08 telefoninumbril 631 0310, mis on Swedbank AS infotelefon, ja
kõne kestus on 3 min ja 44 sek. Pärast seda saatis kostja kohtutäiturile 29.03.2019 e-kirjaga vabandava vastuse, milles ta teatas ühtlasi, et võtab tagasi oma kohtutäiturile esitatud avalduse. Kostja saatis 25.05.2019 kell 8:58 hagejale e-kirja, milles vabandas kostja ees, lisades kirjaga kaasa ka pangaga peetud kirjavahetuse, millele kostja vastas samal päeval kell 10:20 saadetud ekirjaga järgmises sisus: „Otsid vabandusi enda korda saadetud kuriteole ja peidad end “ma olen rumal” kilbi taha. Mõttetu info minu jaoks.”. Seega on alusetu hageja väide selle kohta, et kostja on väiklane ja teadlikult kohtutäiturile valeandmeid esitanud, mis on kriminaalkorras karistatav tegu, kuna kostja, pärast oma eksimusest teadasaamist, tegi kõik endast oleneva, et asi lahendada rahumeelselt ja vabandas nii kohtutäituri kui ka hageja ees. Kostja leiab, et hageja õigusbüroo poole pöördumine nõude suurendamise avalduse tühistamiseks ei olnud vajalik, sest hagejal piisanuks kohtutäiturile vastuväite esitamisel pangaväljavõtete esitamisest elatise maksmise kohta ajavahemikus 10.-12.2018, mida ei pidanud tegema ilmtingimata R. M. büroo vahendusel ja ka hageja pöördumisel otse kostja poole oleks ta kohtutäiturilt nõude tagasi võtnud. Kostja vastas R. M. saadetud kompromissettepanekule, milles kohustati vastama hiljemalt 22.04.2019, 21.04.2019 e-kirjaga, kus kostja nõustub lennupiletite osas kompromissiga viisil, et kostja tasaarvleb lennupiletite summa hageja elatise võlgnevusest, kuid hageja on kostja olulise e-kirja kohtule jätnud esitamata, mis näitab seda, et hageja teadlikult eirab kostja püüdlusi lahendada asja mõistlikul viisil ja leida lahendus, kuidas hagejal on võimalik osaleda laste kasvatamises ja rahalises toetamises lennupiletite ostmise näol lastele selleks, et nad saaksid aastas korra kokku isa juures Hispaanias. Kuna kostja soovis lastele parimat ja seda, et nad saaksid oma isaga kohtuda, vastas kostja hagejale omapoolse kompromissettepanekuga, et ta on nõus tasaarvlema elatise võlgnevusest lennupiletite osas ja proportsionaalselt summaga jooksvalt tasumisele kuuluva elatise osas isa juures Hispaanias veedetud aja eest. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja kontrollis oma pangakontot ja kostja ei väida kogu aeg raha puudumist, vaid ta on hageja elatise võlgnevust ka vähendanud ning X töötamine ei sea kostja oskustele kõrgendatud nõuet, millele tuginedes hageja saab kostjale omistada kriminaalkorras karistatava süüteo toimepanemise, mida hageja leiab ekslikult ja on oma nõude sellele üles ehitanud. Hageja ei ole kunagi näidanud üles mingit tahet asuda täitemenetluses väljamõistmisele kuuluvat elatise võlgnevust tasuma, mistõttu kostja arvas ka nii 21.03.2019 kohtutäiturile avalduse esitamisel, et hageja on käitunud samamoodi nagu eelnevate võlgnevuste puhul, st et ta lihtsalt ei tasu neid. Hageja ei ole ka kunagi saatnud ühtegi e-kirja saatnud või muul viisil esitanud ettepanekut elatisvõlgnevuse tasaarvlemiseks, vaid initsiatiiv tasaarvlemiseks on tulnud kostjalt ja seda ta ka on teinud. Kostja leiab, et hageja kulutused õigusabile ei olnud vajalikud, kuna hageja oleks saanud oma õigusi ka ise tõhusalt kaitsta. Kuna kostja ei ole temale süüks arvatud tegu toime pannud, siis puudub ka alus kahjunõude esitamiseks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et TsMS § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte seisukohtade ja kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg
1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 16.veebruar 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-121128 on kohus rahuldanud C. T. ja O. T. hagi M. T. vastu õigeksvõtul põhineva otsusega, mille kohaselt on mõistnud M. T.’lt C. T. kasuks välja igakuise elatise alates 17.02.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so xxx) miinimummääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja ajavahemiku 01.07.201516.02.2016 eest summas 1306,06 eurot. Antud otsuse kohaselt on kohus mõistnud M. T.’lt poja O. T. kasuks välja igakuise elatise alates 17.02.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so 30.09.2027) miinimummääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja ajavahemiku 01.07.2015-16.02.2016 eest summas 1306,06 eurot (tlk 13-14). Kostja on esitanud O. T. seadusliku esindajana 10.06.2016 kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse võlgniku M. T. vastu ajavahemikus 01.07.2015-16.02.2016 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 1306,06 eurot ja ajavahemikus 17.02.2016-29.02.2016 ja aprill, mai, juuni 2016 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 741,38 eurot nõudes (tlk 9-10). Kostja on esitanud C. T. seadusliku esindajana 10.06.2016 kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse võlgniku M. T. vastu summas ajavahemikus 01.07.2015-16.02.2016 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 1306,06 eurot ja ajavahemikus 17.02.201629.02.2016 ja aprill, mai, juuni 2016 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 741,38 eurot nõudes (tlk 11-12). Kostja saatis 21. märtsil 2019 kell 12:57 hagejale e-kirja, mille kohaselt kostja vaatas oma konto väljavõtteid ja hageja ei ole 2018 oktoobris, novembris ja detsembris maksnud lastele elatisraha (tlk 8). Kostja on 21.03.2019 esitanud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’le kaks täitmisavaldust sissenõudjate C. T. ja O. T. seadusliku esindajana, milles palub pöörata sissenõue avaldaja poolt perioodil oktoober, november ja detsember 2018.a tasumata jäänud elatise eest. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus poolt 15.04.2019 välja antud tõendi kohaselt 15.05.2019 seisuga moodustab M. T. elatise võlgnevus sissenõudja C. T. ees 6137,44 eurot ja sissenõudja O. T. ees 6137,44 eurot (tlk 51). Tallina kohtutäitur Elin Vilippus poolt 29.05.2019 väljastatut teate kohta kohaselt täitemenetluses nr xxx täidab kohtutäitur C. T. elatis nõuet summas 6137,44 eurot ja täitemenetluses nr xxx O. T. elatise nõuet summas 6137,44 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.07.2015 kuni 28.03.2018, kokku moodustab elatise võlgnevus 12 274,88 eurot. Sissenõudjate esindaja on palunud elatise nõuet summas 12 274,88 eurot vähendada 2800,95 euro võrra. Elatise nõudest on maha arvestatud Sotsiaalkindlustusameti poolt kokku tasutud elatisabi summas 1975,40 eurot, lastega koos veedetud aeg summas 272,00 eurot ja täitemenetluses tasutud 98,55 eurot. 20.05.2019 seisuga moodustab täitemenetluses xxx ja xxx elatise võlgnevus kokku 9473,93 eurot (tlk 52). Hagiavalduse kohaselt kostja edastas 21.03.2019 hagejale e-kirja, milles väitis nagu poleks hageja tasunud laste emale elatismakseid poolte ühiste laste tarvis. Tegelikult aga hageja oli seda teinud, sest laste ema oli teadlik, et I. T. teeb talle igakuiselt ülekandeid just lastele elatise maksmiseks. Samal päeval umbes 25 minutit hiljem edastas kostja ootamatult täitmisavalduse täiturile, et pöörata märgitud osas (1770 eurot) väidetav võlgnevus täitmisele. Hageja leiab, et kostja poolt asuda kohtutäiturile väitma, nagu ei oleks lapsed elatist saanud, on väiklane ning kriminaalkorras karistatav -valeandmete teadlik esitamine ametnikule. Kuna järgnevalt edastas kohtutäitur hagejale dokumendid nõude suurendamise kohta, pidi hageja pöörduma õigusabi saamiseks õigusbüroo poole. Õigusbüroo esitas vaide kohtutäiturile ja pärast õigusteenuse saamist ja suhtlust kohtutäituriga nõude suurendamine tühistati. Hageja leiab, et temale on tekkinud kahju summas 483,60 eurot hageja poolt kantud kohtuväliste kulude näol õigusteenuse osutamise eest.
Hageja palub kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahju tuginedes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja leiab, et kostja esitas ebaõigeid andmeid kohtutäiturile, mis on KarS § 281 lg 1 alusel keelatud ning karistatav rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistustega. Kohtutäitur alustas menetlust vastavalt ebaõigetele andmetele ning hageja oli sunnitud pöörduma õigusteadmistega isiku poole. Kohus märgib, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu 25.aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-130-07, p10). Kars § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 2 kohaselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Seaduses võib olla sätestatud ka muu süüteokoosseisu objektiivne tunnus ja sama paragrahvi lg 3 kohaselt süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Kars § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus ja lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4 näeb ette, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 281 lg 1 kohaselt äriregistri pidajale, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale, laevakinnistusraamatu pidajale, kommertspandiregistri pidajale, väärtpaberite keskdepositooriumile, pensioniregistri pidajale, abieluvararegistrile, kinnistusraamatu pidajale, notarile või kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistustega. Vaidlust pole selle üle, et kostja on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’le 21.03.2019 esitanud kaks täitmisavaldust sissenõudjate C. T. ja O. T. seadusliku esindajana, milles palub pöörata sissenõue avaldaja poolt perioodil oktoober, november ja detsember 2018.a tasumata jäänud elatise nõude. Vaidlust pole selle üle, et tegelikult on nimetatud perioodil hageja eest elatist tasunud kostja arveldusele I. T.. Kostja on selgitanud, et ta esitas täiturile avalduse eelnimetatud perioodi eest elatise sissenõudmiseks ekslikult kuna märtsis 2019 pangakonto väljavõtet ajavahemiku 01.01.-31.12.2018 kohta vaadates kostja ajavahemiku 10.2018-12.2018 kohta pangakontol elatise laekumisi ei näinud, mis oligi põhjuseks kostja poolt 12.03.2019 kohtutäiturile avalduse esitamisel. Pärast kohtutäiturilt 28.03.2019 kell 12:49 e-kirja saamist selle kohta, et hageja on esitanud kohtutäiturile vastuväite elatise suurendamise kohta, helistas kostja samal päeval kell 13:08 Swebank infotelefonil 631 0310, et talle selgitataks, miks ta ei näe pangaväljavõttest hagejalt elatise laekumist. Vaidlust pole selle üle, et prast seda saatis kostja kohtutäiturile 29.03.2019 e-kirjaga vabanduse, milles ta teatas ühtlasi, et võtab tagasi oma kohtutäiturile esitatud avalduse. Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt on kostja esitanud kohtutäiturile avalduse ekslikult. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kohtutäiturile ebaõigete andmetega avalduse esitanud KarS § 16 tähenduses tahtlikult. Kuna kostja on esitanud täitmisavalduse ekslikult ja pärast oma eksimusest arusaamist on sellest loobunud, siis ei ole kohtu hinnangul kostja poolt kohtutäiturile 21.03.2019 täitmisavalduse esitamisel täidetud KarS § 281 lg 1 alusel kvalifitseeritava süüteo subjektiivne koosseis. Nagu nähtub kostja 04.05.2020
kohtule esitatud seisukohast hageja esitatud kuriteo teate alusel, millega hageja soovis kostjale süüteo menetluse kaasatoomist, alustatud menetlus lõpetati kriminaalmenetlust välistava asjaolu tõttu. Seega ei ole leidnud tõendamist kostja poolt VÕS § 1045 lg 1 punkt 7 tähenduses seaduse rikkumine, mistõttu ei saa hageja nõuet varalise kahju hüvitamiseks rahuldada VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Hageja on tuginenud oma kahju hüvitamise nõude esitamisel ka VÕS 128 lg-le 3. Hageja on leidnud, et vastavalt õigusteoorias levinud seisukohale tuleb kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise kohustust jaatada. Hageja on tuginenud Riigikohtu lahenditele 3-21-79-08, 3-2-1-138-10, 3-2-1-19-13 jne. Tõepoolest kohtupraktika kohaselt kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, nagu kohtud on eelnimetatud Riigikohtu lahendites leidnud. Samas selleks, et hageja saaks nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, peab olema kostja rikkunud kas lepingust tulenevat kohustust (VÕS § 115 lg 1) või tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju (VÕS § 1043). Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju ja hagi ei saa rahuldada VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Hageja ei ole kohtu ette toonud ja kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, mida kostja oleks rikkunud, mistõttu ei saa hageja nõue kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 115 lg 1 alusel. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et hageja ei ole kohutule esitanud tõendeid, et kostja poolt 21.03.2019 kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusega oleks tekkinud hagejale kahju. Kohtu ette toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kohtutäitur edastanud hagejale kostja poolt täiturile esitatud 2 täitmisavaldust, milles on oma nõuet suurendanud, hageja on esitanud sellele omapoolse vastuse 28.03.2019 ja kostja on loobunud täitemenetluses 1500 eurot sissenõudmisest. Seega ei ole kohtutäitur nimetatud summa ulatuses ei hageja vara arestinud ega hagejalt kinnipidamisi teinud. Sellest tulenevalt ei nähtu, et kostja poolt täiturile 21.03.2019 täitmisavalduste esitamisega oleks hagejale tekkinud kahju. Mis puudub hageja väidetesse, et hageja maksab lastele elatist ja kostja on väiklane, märgib kohus, et kohtule esitatud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus tõenditest nähtuvalt täidab kohtutäitur täitemenetluses nr xxx C. T. elatis nõuet ja täitemenetluses nr xxx O. T. elatise, mis on tekkinud perioodil 01.07.2015 kuni 28.03.2018 ja 20.05.2019 seisuga moodustab täitemenetluses xxx ja xxx elatise võlgnevus kokku 9473,93 eurot. Kuna hageja elatisvõlgnevus oma laste ees oli 20.05.2019 seisuga 9573,93 eurot, siis on hageja eksitanud kohut ja tegelikult ta oma lastele korralikult elatist ei maksa. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt õigusbüroo poole pöördumine nõude suurendamise avalduse tühistamiseks ei olnud vajalik, sest hagejal piisanuks kohtutäiturile vastuväite esitamisel pangaväljavõtete esitamisest elatise maksmise kohta ajavahemikus 10.-12.2018, mida ei pidanud tegema õigusbüroo vahendusel. Samuti oleks hageja võinud ise pöörduda otse kostja poole, kes oleks kohe kohtutäiturilt nõude saanud tagasi võtta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.