Võlaõigus

Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 130.30 eurot, alates 18.07.2025 kuni sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumiseni ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 19,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

2-24-133691 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3

2-24-133691 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Bigbank AS esitas 19.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 23.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 20.01.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 21.01.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 27.01.2025 hagiavalduse X’i vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 4 179.27 eurot, sissenõudekulu 10 eurot, intressi 362.87 eurot, lepingu haldustasu 9.95 eurot, viivise 423.81 eurot, viivis alates 28.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas, riigilõiv 595 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 19.04.2022 sõlmitud laenuleping nr CL-EEC-22006521. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 25.07.2024 üles. 10.03.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 25.03.2025 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et konto väljavõtte küsimine ei ole krediidiandjale kohustuslik. Käesolevas asjas küsiti laenutaotluses tarbijalt endalt sissetuleku ja kohustuste andmeid; kontrolliti Maksu- ja Tolliameti palgaandmeid (tuvastati keskmine netosissetulek 914,56 eurot); tehti päringuid krediidi- ja maksehäireregistritesse (nt Creditinfo, Taust, MTA võlaregister); hinnati töösuhte kestust ja sissetuleku regulaarsust; analüüsiti deklareeritud kohustusi ning arvestati ülalpeetavate olemasolu; arvutati kohustuste osakaal (17,72%) sissetulekust, mille tulemusena moodustas järelejääv summa elamiskuludeks (752.46 eurot). Vastavalt lepingu (hagiavalduse Lisa nr 1) põhitingimustele moodustas krediidisumma 5000 eurot ning hageja teostas kostjale krediidisumma väljamakse summas 4925 eurot (krediidisumma-lepingu sõlmimise tasu, hagiavalduse Lisa nr 2). Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttes (hagiavalduse Lisa nr 3) nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud hagejale 2533.79 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2 391.21 eurot (4925–2533.79 = 2 391.21). Käesoleval juhul sõlmiti leping 19.04.2022, lepingu perioodiks oli 60 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 10.05.2027. 08.08.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 4

2-24-133691 1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust ning mille tulemusena muutus lepingu lõpptähtpäev – 10.11.2027. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist (Lisa nr 1). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 27.07.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 10.05.2022 – 10.11.2027 hagejale tasuma 4 925 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 27.01.2025 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 2179.71 eurot (osamaksed perioodil 10.05.2022-10.01.2025) ning kostja oli hagejale tasunud 2 533.79 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud põhiosa võlgnevus uuesti määratud maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutub esimene osamakse jääk sissenõutavaks 10.06.2025 summas 49.57 eurot. Edasised maksed on sissenõutavad alates 10.07.2025 summas 80.73 eurot kuus ning viimane makse summas 81.20 eurot kuulub tasumisele 10.11.2027. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 07.03.2024, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle ühe aasta. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.06.2026 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2391.21 eurot. Harju Maakohus võttis 10.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 10.04.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud TsMS § 326 lg 1 ja TsMS § 3141 lg 1 alusel postkasti jätmisega 12.06.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: 5

2-24-133691    





    

 

krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Käesolevas asjas küsiti laenutaotluses tarbijalt endalt sissetuleku ja kohustuste andmeid; kontrolliti Maksu- ja Tolliameti palgaandmeid (tuvastati keskmine netosissetulek 914,56 eurot); tehti päringuid krediidi- ja maksehäireregistritesse (nt Creditinfo, Taust, MTA võlaregister); hinnati töösuhte kestust ja sissetuleku regulaarsust; analüüsiti deklareeritud kohustusi ning arvestati ülalpeetavate olemasolu; arvutati kohustuste osakaal (17,72%) sissetulekust, mille tulemusena moodustas järelejääv summa elamiskuludeks (752.46 eurot). Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et vastavalt lepingu põhitingimustele moodustas krediidisumma 5000 eurot ning hageja teostas kostjale krediidisumma väljamakse summas 4925 eurot (krediidisumma-lepingu sõlmimise tasu). Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttes (hagiavalduse lisa nr 3) nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud hagejale 2533.79 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku 6

2-24-133691 laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2 391.21 eurot (4925– 2533.79 = 2 391.21). Käesoleval juhul sõlmiti leping 19.04.2022, lepingu perioodiks oli 60 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 10.05.2027. 08.08.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust ning mille tulemusena muutus lepingu lõpptähtpäev – 10.11.2027. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 27.07.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 10.05.2022 – 10.11.2027 hagejale tasuma 4925 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 27.01.2025 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 2 179.71 eurot (osamaksed perioodil 10.05.2022-10.01.2025) ning kostja oli hagejale tasunud 2 533.79 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud põhiosa võlgnevus uuesti määratud maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutub esimene osamakse jääk sissenõutavaks 10.06.2025 summas 49.57 eurot. Edasised maksed on sissenõutavad alates 10.07.2025 summas 80.73 eurot kuus ning viimane makse summas 81.20 eurot kuulub tasumisele 10.11.2027. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 07.03.2024 ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laenu summa 130.30 eurot (10.06.2025 ja 10.07.2025 osamaksed). Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 2260.91 eurot (10.08.2025-10.11.2027). Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. Kuna uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutus esimene osamakse jääk sissenõutavaks 10.06.2025, ei ole põhjendatud ka hageja viivise ning sissenõudmiskulude nõue. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei ole põhjendatud lepingu haldustasu. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 28.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Võttes arvesse, et ümberarvestuse kohaselt muutus esimene osamakse jääk sissenõutavaks 10.06.2025, siis on viivise arvestus sissenõutavaks muutunud põhivõlalt põhjendatud alates 11.06.2025 ning põhjendatud on viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 19,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni. 7

2-24-133691 Tulenevalt asjaolust, et sissenõutavaks muutunud põhivõlaks on 130.30 eurot, on viivis 10.06.2025 ja 10.07.2025 osamakse puhul põhjendatud kokku 1.31 eurot vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 49.57 eurot, periood 11.06.2025-17.07.2025, viivisemäär 19,90% aastas, summa 1 eurot; - summa 80.73 eurot, periood 11.07.2025-17.07.2025, viivisemäär 19,90% aastas, summa 0.31 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 130.30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1.31 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 2260.91 eurot, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 130.30 eurot, alates 18.07.2025 kuni sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumiseni ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 19,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1788.06 eurot, intressi 362.87 eurot, haldustasu 9.95 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 422.50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 4 985.90 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja põhivõla, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja viivise kokku 2392.52 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 48%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 52% ulatuses hageja kanda ning 48% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 166.14 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 428.86 eurot ehk kokku 595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Hageja põhjendatud menetluskulud seega 595 eurot, millest kostja kanda jääb 48% ehk 285.60 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.