Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

https://meeting.video.rik.ee, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

ASJAOLUD

X X esitas Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. Samuti esitas võlgnik kohustustest vabastamata jätmise taotluse.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti liiklusregistri, erinevate liisingufirmade, Eesti väärtpaberite keskregistri, kinnistusregistri ja ehitusregistri ning abieluvararegistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur päringud pankadele ning seejuures teostas otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi ajutine haldur

järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tuginedes võlgniku-, kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline. VÕLGNIKU ÜLDISELOOMUSTUS, PEREKONNASEIS JA SISSETULEKUD X X (muud perenimed X, isikukood x), elukoht alates 03.01.2020 Rahvastikuregistriandmetel xxx. Tegelik elukoht samuti alates 13.11.2019 xxx (üürileping kuni 13.11.2020). Võlgniku perekonnaseis on alates 17.11.2003 lahutatud. Ülalpeetav- lapsendatud alaealine laps (sündinud 2013). Võlgniku viimane töökoht oli Kohvik X, lahkus omal soovil 30.04.2018. Pärast seda lahkus Venemaale töötama. Saabus tagasi Eestisse 25.10.2019. Registreeris ennast töötuks alates 03.11.2019, Võlgnik on töötu tänasepäevani. Võlgniku püsitulud kuus: Toimetulekutoetus 333,00 EUR; Töötutoetus 154,00 EUR; Vanemahüvitis lapsendatud lapse eest 240,00 EUR; Peretoetus 60,00 EUR. Võlgniku püsikulud kuus: Üür 400,00 EUR+ kommunaalkulu; Eesti Energia; Lasteaia tasu Seisuga 24.04.2020 äriregistri andmetel Võlgnik ei ole seotud ühegi äriühinguga. Maksuvõlg Võlgnikul seisuga 04.05.2020 puudub. Ettemaksukonto saldo 0,00. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole esitamata maksudeklaratsioone. Vastavalt saldoteatisele seisuga 04.05.2020 on nõuete saldod 1 721,91 EUR kohtutäituri arest. Tuginedes saadud seletustele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt mulle esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsisin võlgniku maksevõimet ja koostasin oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline. Ajutine pankrotihaldur ei ole lisanud oma aruandele kõiki analüüsi aluseks olnud dokumente või nende ärakirju, kuna käesolevas aruandes kasutatud informatsiooni on kogutud mitmetest erinevatest allikatest ja materjalidest, mille lisamine ei oleks otstarbekas eelkõige nende vähese informatiivsuse tõttu. Olles analüüsinud Võlgniku esitatud dokumente, finantsolukorda, vara ja võlgasid, olen selgitanud alljärgnevat: 3(8)

Võlgniku teadaolevad varad Ajutine pankrotihaldur (edaspidi Haldur) tegi päringud 14 Eestis tegutsevale krediidiasutusele ja pangale, päringule vastasid neist 12. Võlgnik omab või omas pankades ja krediidiasutustes arvelduskontosid seisuga 13.05.2020 AS SEB Pank – arvelduskonto nr X, mille saldo 2,60 EUR; kogumishoiust nr X, mille saldo 0,00 EUR Konto on arestitud summas 1 830,27 EUR erinevate kohtutäiturite poolt. Swedbank AS - arvelduskonto nr X, (suletud 09.06.2019). Kohustused Swedbank AS ja Swedbank Liisingu AS ees puuduvad. Luminor Bank AS - arvelduskonto nr X, (suletud 13.06.2019). Teistes krediidiasutustes Võlgnik ajutisele Haldurile teadaolevalt arvelduskontosid ei oma. Haldur tegi päringud 9 Eestis tegutsevale liisingfirmale, päringule vastasid 7 liisingfirmat. Haldurile teadaolevalt Võlgnik ei ole sõlminud ühtegi liisinglepingut liisingfirmadega. (Lisa 3) Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel ei ole Võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega registreeritud ühtegi väärtpaberit. (Lisa 7) Maanteeameti liiklusregistris Võlgniku nimel on registreeritud 3 sõiduautot. Mercedes-Benz C200 (1997, registrikanne peatatud)- füüsiliselt ei eksisteeri; Citroen C5 (2006, ajutine kustutamine alates 18.11.2019)- müüdud, omaniku vahetus tegemata; BMW 525 (1994, registrikanne peatatud)- müüdud omaniku vahetus tegemata. Muid registreeritud sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette Võlgniku omanduses ei ole. Kinnisvara riiklikesse registritesse võlgniku nimele kantud ei ole. Raha arvelduskontol seisuga 13.05.2020 – 2,60 EUR; Kõik varad kokku – 2,60 EUR. Võlgniku teadaolevad kohustused x OÜ- 7 302,97 EUR; x OÜ- 720,93 EUR; x- 555,69 EUR Kõik kohustused kokku – 8 579,59 EUR Kohtulikud menetlused Võlgnik ei ole osaline üheski kohtumenetluses.

Täitemenetlused Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on Võlgniku suhtes algatatud 3 täitemenetlust. Ajutine haldur on informeerinud kohtutäitureid Võlgniku pankrotimenetlusest. Täpsem loetelu ja informatsioon täitemenetluste kohta. VÕLGNIKU KOHUSTUSTE ANALÜÜS JA TASUMISE VÄLJAVAATED Peamised kohustused Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile teada andnud, et Võlgnikul on kohustusi summas vähemalt 8 579,59 EUR ja peamised kohustused on seotud erinevate laenulepingutega, mis on võetud kiirlaenu firmadelt. Kohustuste täitmise väljavaated Eelkäsitletust lähtuvalt ületavad Võlgniku kohustused kordades Võlgniku vara (vara puudub). Arvestades Võlgniku teadaolevat varalist seisu, samuti, et Võlgnik on töötu, ei ole Halduri hinnangul olemasolevate varade arvel ja hetke Võlgniku majanduslikku olukorda, kohustuste täitmine kuidagi võimalik.

HALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE KOHTA

Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 2 käesoleva hetke hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt puudub Võlgnikul vara, mille arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on, et Võlgnik on võtnud erinevaid laenukohustusi (peamiselt on tegemist kiirlaenudega). Pärast elukaaslase surma aastal 2017, sattus Võlgnik raskesse majanduslikku olukorda. Võlgnik oma palgaga ei suutnud tagasi maksta elukaaslase laenukohustusi ja samal ajal hoolitseda väikese lapse eest, kelle eestkostjaks ta oli määratud. Võlgnik oli sunnitud võtma erinevaid laenusid, et suudaks tagasi maksta eelpool nimetatud kohustusi ja korteri kommunaalkulusid. 2018 aasta suvel lahkus Võlgnik Eestist ja asus elama Venemaale, kus talle pakuti head töökohta. Tulenevalt sellest, et Võlgniku eestkoste all oli alaealine laps, kes on Eesti Vabariigi kodanik, tuli neil käia pidevalt Eestis, et lapse viisat uuendada, see kõik tingis, et Võlgniku majanduslik olukord halvenes veelgi, sest kulutused edasi-tagasi reisimisele ja sellele lisaks ka viisalõivud olid suured. Tulenevalt sellest, et Võlgniku tööandjale ei meeldinud selline pidev reisimine ja töölt äraolek, pidi Võlgnik töölt lahkuma. Võlgnik tuli tagasi Eestisse elama oktoobris 2019 ja registreeris ennast töötuks 03.11.2019. Võlgnik on tänaseks päevaks aru saanud, et ta ei suuda laenude, intresside ja viiviste tasumisega toime tulla ja sellest tulenevalt esitas ta ka pankrotiavalduse kohtule. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt ajutine haldur ei ole tuvastanud. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur käesoleval

5(8)

hetkel seisukohale, et Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2019 aasta november.

ARVAMUS PANKROTI VÄLJAKUULUTAMISE KOHTA

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla ka tagasivõitmise hagid või muud asjaolud. Pankrotimenetluse käigus pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegu pankrotihaldurile võimaluse käituda pankrotiseaduse § 109 kohaselt. Võlgniku varade ja kohustuste suurus moodustab 13.05.2020 seisuga vastavalt 2,60 EUR ja 8 579,59 EUR, seega ületavad kohustused kordades vara väärtuse (vara puudub). Ajutine haldur võib öelda, et kogutud informatsiooni põhjal on Võlgnik maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 1 lg.2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on veendunud, et Võlgnik on maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri tasu taotlus Kauri Rattus on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 90 eurot). Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest registrisse ja büroo- ning sidekuludest. Kauri Rattus palub ajutise pankrotihalduri tasuks kinnitada 1 080 eurot koos käibemaksuga ja ajutise pankrotihalduri kulud summas 64,80 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista riigivahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb - xxx OÜ, pangakonto nr X Luminor Bank AS. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja võlgnikult.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise

abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik katta kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kauri Rattus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kauri Rattus tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Õigusbüroo Rattus OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 1 1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel

7(8)

tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsina 02.06.2020 kell 12:00 aadressil https://meeting.video.rik.ee. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga võlgnikule ja pankrotihaldurile. Võlausaldajatel tuleb mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist videokonverentsile ligipääsu saamiseks saata taotlus meili-aadressile: [email protected]. Taotluses tuleb esitada tsiviilasja number ja ligipääsu sooviva isiku andmed. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgnikku ilmuma vande andmiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, mis toimub videokonverentsi vahendusel 02.06.2020 kell 12:00 aadressil https://meeting.video.rik.ee, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.