Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Merit Helm 11. mai 2020.a, Tallinn 2-19-134875 Tehnext OÜ hagi Osaühing ESTSALE BALTIC vastu võla nõudes 749,56 eurot Hageja: Tehnext OÜ (registrikood 12059760), asukoht Narva mnt 15-4, 41535 Jõhvi Hageja lepinguline esindaja: Tõnu Raidma, e-post: [email protected] Kostja: Osaühing ESTSALE BALTIC (registrikood 11280043), asukoht Ravi tn 14-9, 10138 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja seaduslikud esindajad: X X (isikukood xxx) ja X X-X (isikukood xxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing ESTSALE BALTIC hageja Tehnext OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 180 eurot (millest üürivõlgnevus on 150 eurot ja kahjuhüvitis on 30 eurot) ja sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Osaühing ESTSALE BALTIC hageja Tehnext OÜ kasuks viivis tasumata üürivõlgnevuse summalt (150 eurot) määras 0,15% päevas alates 28.01.2020.a kuni põhinõude (150 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 150 euro ulatuses.
4.Välja mõista kostjalt Osaühing ESTSALE BALTIC hageja Tehnext OÜ kasuks viivis kahjuhüvitise summalt (30 eurot) määras 0,022% päevas alates 28.01.2020.a kuni põhinõude (30 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 30 euro ulatuses.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 41% ulatuses kostja ja 59% ulatuses hageja kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt Osaühing ESTSALE BALTIC hageja Tehnext OÜ kasuks menetluskuludena 197,21 eurot.
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Kostja sõlmis 20.09.2018.a OÜ-ga X X (üürileandja) tähtajatu üürilepingu nr 30, millega üürileandja andis kostjale üürile ruumid aadressil xxx.
2.20.09.2018.a vormistatud üleandmise aktiga anti korter kostjale üle. Akti kohaselt oli kostja kasutusse antud korteri seisund järgmine: korter uue viimistlusega, seinad ja laed värvitud, toas laminaatparkett, esikus PVC, WC/vannituba varustatud vanni ja sanitaxehnikaga, seinad ja põrand plaaditud. Korteri üleandmisel selgitas üürileandja kostja seaduslikule esindajale X XXle korteri kasutamise ja maja üldreegleid ning eraldi veel reovee minipumpla toimimist ja rõhutati, et ei WC potti ei tohi visata hügieenitarbeid, toidujäätmeid ega prügi.
3.07.04.2019.a hilisõhtul ca kella 23 ajal helistas kostja üürileandjale, et on probleemid reovee minipumplaga. Üürileandja palus kostja esindajal seade välja lülitada ja läks hommikul kokkulepitud ajaks 08.04.2019 kella 8.00-8.15 korterisse kohale. Kostja esindaja oli seadme uuesti sisse lülitanud ja õhus oli tunda elektriseadme põlemise lõhna. Üürileandja võttis reovee minipumpla lahti ja avastas sellest vatipulsti, mis oli seadme kinni kiilunud. Üürileandja teostas reovee minipumpla remondi – üürileandja esindaja hankis vettimeva seadme, eemaldas reovee süsteemist, demonteeris wc poti ja minipumpla, tuvastas kinnikiilumise põhjuse ja likvideeris tekitatud puudused, paigaldas minipumpla ja wc poti tagasi.
4.Üürileandja esitas e-kirjaga kostjale arve nr 19022, milles oli välja toodud kostja poolt rikutud WC minipumpla remondi kulu summas 180 eurot (6 h tööd 180 eurot ja muud kulud 30 eurot), millele lisandus käibemaks, kokku 216 eurot. Kostja jättis sellest tekitatud kahju hüvitamise nõudest tasumata 147,27 eurot.
5.Kostja teatas 22.04.2019 üürileandjale, et taganeb lepingust 22.06.2019.a.
6.31.05.2019.a esitas üürileandja kostjale üüri arve nr 19034 summas 205 eurot, millest kostja tasus 55 eurot. Tasumata jäi 150 eurot.
7.Korteri vastuvõtmisel 22.06.2019.a vormistasid kostja ja üürileandja eluruumide tagastamise üleandmise-vastuvõtmise akti, milles märgiti alljärgnevad korteri puudused: - Toa seinad kraabitud ja määrdunud. Värvikahjustused, - Õhupuhastaja, pliit ja köögikapid määrdunud, - Suitsuandur demonteeritud ja katki, - Sügavkülmik vajab sulatamist, - Vajalik põhjalik koristamine ja toa seinte pahteldamine ja värvimine, - Toa ja vannitoa kardinate ja ruloode parandamine vajalik, - Puudu 1 komplekt võtmeid.
8.Üürileandja võttis 03.07.2019.a pakkumuse eelpool nimetatud aktis loetletud puuduste remonditöödeks ja nende hinnaks kujunes 270 eurot, millele lisandub käibemaks. 07.07.2019.a saatis üürileandja e-kirjaga kostjale arve nr 19048, milles oli välja toodud korterile tekitatud kahjude kõrvaldamise osaline hüvitis summas 290 eurot (seinade pahteldamine ja värvimine (3,2+4)*2,5m – 270 eurot, suitsuandur – 10 eurot, ruloo ja vannikardinate parandamine – 10 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 348 eurot, kasutatud teenused summas 37,38, millele lisandus käibemaks, kokku 38,05 eurot ja eelnev võlgnevus summas 297,27 eurot ning tasumata arvetelt arvestatud viivis seisuga 30.06.2019 summas 49,46 eurot. Kokku 588,45 eurot. Arves on kostja tekitatud kahju lepingu lõppemisel (22.06.2019.a) tasaarvestatud kostja poolt tasutud tagatisrahaga summas 150 eurot. Kostja tasus täiendavalt 10.07.2019.a arvest 44,85 eurot.
9.Kostja viivitas arvete tasumisega ja üürileandja ning hiljem hageja arvestas vastavalt lepingule tasumata summadelt viivist.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja on märkinud, et sai ilma ettehoiatamata arve, mis oli 180 eurot (suurem kokkulepitust). Kostja selgituste kohaselt väitis hageja, et kostja on ummistanud pumba. Hageja saatis kostjale pildi, kus on elemendid, mida kostja ei kasutanud. Kostja heidab ette, et enne tööde alustamist ei teavitatud kostjat ega lepitud kokku tööde ja seadmete hinnas. Hageja ühepoolselt otsustas ja määras iseenda tööle hinna. Tegemist oli vana majaga ja kõik seadmed olid vanad, see pump oleks varem või hiljem üles öelnud. Kostja leiab, et pumba vahetus ei ole üürniku kohustus, kuna tegemist on seadmega, millel on pikaajaline kasu. Kostja selgitas kirjades korduvalt, et tegemist pole kostja poolse veaga.
11.Kostja on märkinud, et väljakolimisel koristas kostja korteri. Hagejale ei sobinud tehtud koristus ja ta nõudis uuesti koristamist, ise näidates, kuidas on vaja koristada. Kostja viis selle teistkordselt lõpuni. Kostjale on arusaamatu, mis põhjusel tuli korter üle pahteldada ning lisaks ka see, et kui tõesti oli vajadus, miks taaskord ei teavitatud teda ja esitati taas ühepoolselt arve. Kasutades korterit 9 kuud, ei saa korterit rikkuda niivõrd, et selle peaks üle pahteldama. Loomuliku kasutusega võivad tekkida väiksed iluvead aga kindlasti, mitte sellised, et vajalik oleks remont. Kostjale jäi arusaamatuks, et kui oligi remondi vajadus, mis põhjusel ei võimaldatud kostjal remonti teostada.
12.Kostja väidab, et ka intresside arvutus oli vale. Kostja ei jätnud 150 eurot maksmata üürisummat, kuna lepingu lõppedes eeldas, et tagatisena võetud 150 eurot katabki viimase üüriraha. Kostja arvutuste kohaselt tasus ka kõik üüritasud ja miinus 150 eurot tagatisraha nendest. Kostja on jätnud maksmata ainult WC pumba maksumuse.
13.Kostja väidab, et on kasutanud hageja ruume heaperemehelikult ja kasutanud kõike sihtotstarbe kohaselt. Samuti pole tahtlikult midagi katki teinud ega rikkunud. Kõik võimalikud defektid võivad olla tekkinud elamise käigus.
14.Kostja jaoks on tahtmatult jäänud mulje, et hageja ise põhjustab remondi vajadusel mõlemal korral, siis ise remondib (kõiki asju on hageja ise teostanud) ja lõpuks määrab ise oma tööle hinna. Tekitades nii endale käivet ja tulu.
15.Lisaks, kostja on tagastanud hagejale 2 komplekti võtmeid. Ühed kohe lepingu lõppemisel ja teised vastavalt omavahelisele kokkuleppele pani hageja poolt palutud postkasti. Kostja leiab, et selline kokkuleppe varjamine ja väitmine, et on tagastatud ainult üks komplekt võtmeid ei ole aus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
17.Kohtule esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 20.09.2018.a tähtajatu üürilepingu nr x, millega hageja andis kostjale üürile ruumid aadressil xxx. Pooled nimetatud asjaolu üle ei vaidle.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 1 kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Kostja on kohtule selgitanud, et kostja üüris ruumid, mida kasutas 50% ärilisel otstarbel ja 50% eluruumidena. Kostja tegeleb ilutoodete maaletoomiseks ja selleks on vaja teha elukoha stiilis kohas youtube videosid, mida ka antud ruumides tehti. Videod leitavad youtubest. Lisaks elas antud ruumides kostja youtube esindusnägu.
19.Hageja põhinõue kostja vastu on 494,14 eurot, millest 150 eurot on tasumata üür ja 344,14 eurot üürileandja vara rikkumisega tekitatud kahju. Kohus käsitleb alljärgnevalt hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid. Hageja nõue tasumata üüri osas
20.VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg-s 1 on sätestatud, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
21.Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus (sh ka rahaline kohustus) täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tulenevalt saab hageja üldjuhul nõuda üüri suuruses, milles pooled kokku leppisid. Ruumide kasutamise eest tuleb tasuda nii üürilepingu kehtivuse aja eest kui ka aja eest, mil üürnik kasutas asja peale lepingu lõppemist.
22.Kostja ei ole oma 25.02.2020.a vastuses kohtule esitanud sisulisi vastuväiteid üürinõudele. 21.04.2020.a vastuses kohtule märgib kostja, et kostja ei jätnud 150 eurot maksmata, kuna lepingu lõppedes eeldas, et tagatisena võetud 150 katabki viimase üüriraha. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostjal oli üürilepingust tulenev kohustus tasuda üüri 150 eurot ja kostja ei teostanud makseid 150 euro ulatuses üüri katteks. Kohus hindab lahendi lõpposas, milliseid hageja nõuded tuleb tasaarvestada tagatise arvelt. Hageja nõue vara rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
23.Hageja on esitanud kostja vastu kahjuhüvitise nõude, põhjendades seda asjaoluga, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat üürilepingu lõppemisel üüritud ruumide heas korras tagastamise kohustust. Hageja leiab, et tagastatud ruumid olid puudustega. Lisaks on kostja hageja hinnangul tahtlikult tekitanud kahju üüriesemele ka lepingu kehtivuse ajal ning üürileandja on kandnud puuduste kõrvaldamisel kulutusi, mille hüvitamist hageja nõuab kostjalt.
24.VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Kohus selgitab, et kostjal on kohustus üürieset kasutades hoida seda korras, kuid arvestada tuleb seejuures normaalset kulumist.
25.VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
26.Tulenevalt eelviidatud sätetest peab hagi rahuldamiseks olema tuvastatud üüritud ruumide seisund nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel. Seejärel on võimalik iga hagis toodud puuduse osas tõendite alusel hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi (vt 26.09.2012.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-98-12).
27.Hageja on esile toonud, et üürniku süül sai kahjustada reoveepumpla. Hageja teostas reovee minipumpla remondi – hankis vettimeva seadme, eemaldas reovee süsteemist, demonteeris wc poti ja minipumpla, tuvastas kinnikiilumise põhjuse ja likvideeris tekitatud puudused, paigaldas minipumpla ja wc poti tagasi. Üürileandja esitas e-kirjaga kostjale arve nr 19022, milles olid välja toodud kostja poolt rikutud WC minipumpla remondikulud summas 180 eurot (6 h tööd 180 eurot ja muud kulud 30 eurot), millele lisandus käibemaks, kokku 216 eurot. Hageja selgitas, et minipumpla asendamisel uuega oleks lisandunud selle hind 239 eurot.
28.Kostja on märkinud, et sai ilma ettehoiatamata arve, mis oli 180 eurot (suurem kokkulepitust). Kostja selgituste kohaselt väitis hageja, et kostja on ummistanud pumba. Hageja saatis kostjale pildi, kus on elemendid, mida kostja ei kasutanud. Kostja heidab ette, et enne tööde alustamist ei teavitatud kostjat ega lepitud kokku tööde ja seadmete hinnas. Hageja ühepoolselt otsustas ja määras iseenda tööle hinna. Kostja leiab, et tegemist oli vana majaga ja kõik seadmed olid vanad, see pump oleks varem või hiljem üles öelnud. Kostja leiab, et pumba vahetus ei ole üürniku kohustus, kuna tegemist on seadmega, millel on pikaajaline kasu. Kostja selgitas kirjades korduvalt, et tegemist pole kostja poolse veaga.
29.Hagiavalduse kohaselt võttis üürileandja reovee minipumpla lahti ja avastas sellest vatipulsti, mis oli seadme kinni kiilunud. Hageja on esitanud selle kohta tõendina foto lahti võetud seadmest. Kohtu hinnangul on hageja sellega veenvalt põhistanud, et kostja on reovee pumpa kahjustanud üle tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra. Korter oli vaidlusalusel ajal kostja kasutuses ning seadme kinnikiilumine oli tingitud vatipulstist, mis kinnitab kohtule, et kostja ei kasutanud seadet eesmärgipäraselt.
30.Hageja on kohtule selgitanud, et minipumpla paigaldus- ja kasutusjuhendis on nõutud, et töid teostaks vastavat kvalifikatsiooni omav isik. Üürileandja (OÜ X X) esindaja on elektroonikainsener ja pädev selliseid töid teostama. OÜ X X teostab elektri- ja elektroonikatöid sõltuvalt keerukuse astmest hinnavahemikus 25-40 eurot/tund, mis on vastab Tallinnas elektritöid teostavate ettevõtete keskmisele turu hinnale. Odavama tunnihinnaga tööde teostajatel lisandub tavaliselt kohalesõidutasu 20-50 eurot. Nimetatud töödeks kulus üle 6 tunni. Tunni hind 25 eurot + käibemaks, kokku 30 eurot. Remonditööde muud kulud summas 36 eurot moodustasid, vett imeva tolmuimeja rent, transport selle toomiseks ja viimiseks, sanitaarsilikooni ja vaibanoa maksumus, transport ehituspoodi. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi seisukohta ega tõendit selle kohta, et nimetatud tööde maksumus olnuks tavapäraselt odavam. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue remonttööde maksumuse hüvitamiseks summas 180 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud. Remontööde muude kulude osas (vett imeva tolmuimeja rent, transport selle toomiseks ja viimiseks, sanitaarsilikooni ja vaibanoa maksumus, transport ehituspoodi) märgib kohus, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et neid kulutusi on kantud. Seetõttu on hageja väited paljasõnalised ning kohus jätab hageja nõude remontööde muude kulude osas summas 36 eurot rahuldamata.
31.Hageja on teostanud korteris seinade pahteldamise ja värvimise ning nõuab hagejalt teostatud tööde maksumuse hüvitamist summas 270 eurot (lisandub käibemaks). Kostjale on arusaamatu, mis põhjusel tuli korter üle pahteldada ning lisaks ka see, et kui tõesti oli vajadus, miks taaskord ei teavitatud meid ja esitati taas ühepoolselt arve. Kasutades korterit 9 kuud, ei saa korterit rikkuda niivõrd, et selle peaks üle pahteldama. Loomuliku kasutusega võivad tekkida väiksed iluvead aga kindlasti, mitte sellised, et vajalik oleks remont. Kostjale jäi arusaamatuks, et kui oligi remondi vajadus, mis põhjusel ei võimaldatud kostjal remonti teostada.
32.Kohus selgitab, et kostjal on kohustus üürieset kasutades hoida seda korras, kuid arvestada tuleb seejuures normaalset kulumist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on korterit 9-kuulise hariliku kasutamise järel kahjustanud üle hariliku kulumise määra ning tekitanud sellega hagejale kahju. Sellekohaste väidete tõendamiseks on esitatud hinnapakkumine, kostjale esitatud arved ning üüripinna vastuvõtmis-üleandmisaktid ja fotod, mis aga kohtule seda ei kinnita. 17.04.2020.a kohtule esitatud fotodelt nähtub seinte ja mööbli mõningast määrdumist, mis kohtu hinnangul on tavapärane eseme mitmete kuude vältel kasutamisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esile toodud
kahjustused on käsitletavad hariliku kulumise ja halvenemise muutustena, mitte aga hagejale tekitatud kahjuna.
33.Suitsuanduri lõhkumise, ruloo nööride ja vannikardina kinnituste lõhkumise osas märgib kohus, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millelt nähtuks nimetatud esemete lõhkumine. Kostja väidab, et on kasutanud hageja ruume heaperemehelikult ja kasutanud kõike sihtotstarbe kohaselt. Seega on hageja nõue selles osas tõendamata ning kohus jätab hageja nõude suitsuanduri, ruloo nööride ja vannikardina kinnituste parandamise hüvitamise osas rahuldamata.
34.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt, kostjal tuleb hüvitada hagejale tasumata üür summas 150 eurot ja minipumpla remonttööde hüvitis summas 180 eurot (koos käibemaksuga). Sissenõudmiskulu Hageja viitab VÕS § 1131 lg 1 sätestatule ning nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja ei ole sissenõudmiskuludele vastu vaielnud, tuleb need välja mõista.
Tagatisraha ja tasaarvestus
35.Alljärgnevalt käsitleb kohus tagatisraha tagastamise ja tasaarvestamisega seonduvat. VÕS § 308 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.
36.Vaidlust ei ole selles, et üürnik on üürilepingu sõlmimisel tasunud tagatisraha summas 150 eurot.
37.VÕS § 88 lg 6 p 1 on sätestatud, et kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Käesoleval juhul tuleb seega lugeda täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (varasem kohustus). VÕS § 88 lg-s 8 on sätestatud, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses ka viivist (viivitusintressi) (vt nt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11 ja määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 54).
38.Seega kuulub kostja poolt tasutud tagatisraha summas 150 eurot tasaarvestamisele kahjunõudega. Kostja kahjunõude suuruseks hageja ees peale tasaarvestust on seega 180150=30 eurot.
Viivisenõue
39.31.03.2020.a kohtu selgituskirjas märkis kohus, et hageja viivisekalkulatsioon ei ole kohtule jälgitav. Kohtule jäi arusaamatuks, milliseid kirjeid tabel kajastab (näiteks, mida tähendavad
„kuupäev“ ja „makseaeg“), millal on vastavad nõuded sissenõutavaks muutunud ja mis alusel ning kas hageja on arvesse võtnud VÕS §-s 88 sätestatud kohustuse täidetuks lugemise järjekorda. Kohus palus hagejal viivisearvestust täpsustada.
40.17.04.2020.a esitas hageja kohtule uue tabeli viivise kalkulatsiooni kohta. Kohus leiab, et hageja viivisearvetus on jätkuvalt ebaselge. Hageja ei ole selgelt esile toonud iga eraldiseisva arve osas, millal on vastavad nõuded sissenõutavaks muutunud ja mis alusel ning kuidas on hageja arvestanud kohustuse täidetuks lugemise järjekorda. Kohus ega kostja ei pea tuletama hagi aluseks olevaid asjaolusid, hageja peab tooma need esile piisava selgusega, et kostjal oleks võimalik esitada soovi korral vastuväiteid sellele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata.
41.TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult ka sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist, lepingujärgses määras 0,15% päevas tasumata üüri nõude summast ja seadusjärgses määras 0,022% päevas vara rikkumisega tekitatud kahju nõude summast. Pooled on viivise määras kokku leppinud. Lepingu punktides 4.1.15 ja 6.1.1 on sätestatud viivismääraks 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud ning kohus määrab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis tasumata üürivõlgnevuse summalt (150 eurot) määras 0,15% päevas alates 28.01.2020.a kuni põhinõude (150 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 150 euro ulatuses ning kahjuhüvitise summalt (30 eurot) määras 0,022% päevas alates 28.01.2020.a kuni põhinõude (30 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 30 euro ulatuses. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus summas 150 eurot, kahjuhüvitis summas 30 eurot ja lisanduv viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.
Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
43.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 41% ulatuses (304,98 x 100 : 749,56 =40,69, mille kohus ümardab kui 41%) kostja ja 59% ulatuses hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
46.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 356 eurot, kokku 481 eurot. Kostja kohtule menetluskulud nimekirja esitanud ei ole.
47.Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus jätab vastavalt menetluskulude jaotusele riigilõivust 41% kostja kanda ja mõistab selle temalt välja (summas 125 x 41% = 51,25 eurot) ning 59% hageja kanda.
48.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 95 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude osas. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus mõistab kostjalt välja hageja õigusabikulud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 145,96 eurot (356 x 41%).
49.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 197,21 eurot (riigilõiv 51,25 eurot ja õigusabi kulud 145,96 eurot).
50.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.