Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmis Juri Andrejev Creditstar Estonia AS-ga laenulepingu, millest tulenevaid kohustusi ta ei täitnud. Creditstar Estonia AS loovutas nõude Juri Andrejevi vastu hagejale. Hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX. a. võlatunnistuse. Hageja palub välja mõista poolte vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud võlatunnistuse alusel 297,93 eurot, kuivõrd kostja ei ole võlatunnistusest tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus võttis hagi menetlusse 23.03.2020. a. Kostjale on hagimaterjalid, hagi menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult kätte toimetatud 24.03.2020. a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, kokku 175 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ning kulude suurus on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 175 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.