Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Ina Tšepurovalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja on taotlenud välja mõista kostja ja Inbank AS-i vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 2972,23 eurot, intress 227,38 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 953,92 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 35 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,05% põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. AS Inbank ütles lepingu üles 28.06.2018. a. ning loovutas nõude Aktsiaseltsile PlusPlus Capital koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale on hagimaterjalid, hagi menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult kätte toimetatud 27.03.2020. a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras, 0,05 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni hagi esitamiseni 953,92 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt - 2972,23 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 1041,60 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 820 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on tasutud riigilõivu suurus põhjendatud.

Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise ja seadusjärgse viivise väljamõistmise nõude. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka asjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud seega 650 (400 + 250) eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 650 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.