Janis Jasans hagi Hemardes OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
25 627 eurot 97 senti
Menetlusosalised ja nende Hageja Janis Jasans, Läti isikukood XXX, lepinguline esindaja esindajad adv Kristina Viznovitš; Kostja Hemardes OÜ, registrikood 12038976, seaduslik esindaja Helen Kask. Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Janis Jasans hagi Hemardes OÜ vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.
2.Välja mõista Hemardes OÜ-lt Janis Jasans kasuks kahjuhüvitis 23 381.12 eurot ja ajavahemikul 3. juuli 2019 kuni 6. november 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 371.24 eurot.
3.Jätta rahuldamata kahjuhüvitise nõue 110.50 euro ulatuses.
4.Välja mõista Hemardes OÜ-lt Janis Jasans kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 23 381.12 eurot alates
novembrist 2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud Hemardes OÜ kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-19-17368 Janis Jasans menetluskulude rahaliseks suuruseks 2710 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes 1710 eurot ja riigilõiv 1000 eurot.
7.Välja mõista Hemardes OÜ-lt Janis Jasans kasuks menetluskulud 2710 eurot.
8.Hemardes OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Janis Jasans (hageja, tellija) esitas 06.11.2019 Tartu Maakohtule Hemardes OÜ (kostja, töövõtja) vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingutingimustele mittevastava töö parandamisega seotud kulutused 19 624.62 eurot, kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega seotud kulutused summas 3867 eurot ja hagi esitamise seisuga tekkinud viivis summas 371.24 eurot ning edasiulatuv viivis seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX töövõtulepingu promenaadide ehitamiseks Pihkva 48a ja 48b, Mustvee, Jõgevamaa vastavalt Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ projektile nr XXX. Lepingu p-st 12 ja 12.09.2016 üleandmis-vastuvõtmisaktist tulenevalt on kostja poolt antud teostatud töödele 2-aastane garantii. 02.01.2018 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale e-kirja teel pretensiooni. 01.02.2018 ja 27.04.2018 toimusid poolte kohtumised, kus tuvastati tööl puuduste olemasolu ning lepiti kokku edasiste käikude osas. Kuna kostja parandustöid ei teostanud, esitas hageja 06.08.2018 kostjale nõudeavalduse, milles nõudis promenaadi garantii korras parandamist hiljemalt 30.09.2018. Nõudeavaldusele kirjutas alla ka kostja esindaja Lauri Kask. Kuna kostja puudusi ei kõrvaldanud, esitas hageja kostjale 04.06.2019 nõudekirja ja andis täiendava tähtaja garantiitööde teostamiseks hiljemalt 18.06.2019. Kostja garantiitöid endiselt ei teostanud, mistõttu tellis hageja ise promenaadi parandustööd. Hageja on parandustööde eest tasunud kokku 29 949.12 eurot, millest 10 324.60 eurot võtab hageja enda kanda. Hageja on pidanud pöörduma oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole ja talle on sellega seoses tekkinud kahju summas 3867 eurot (hagiavalduse resolutsioonis toodud summa; hagiavalduse põhjendustes 3756.50 eurot).
3.Vastuväitena kostja poolt vastuses toodule märgib hageja, et Lauri Kask oma käitumisega mõjutas hagejat mõistlikult uskuma, et ta tegutseb ettevõtte OÜ Hemardes esindajana. Hageja ei nõustu kostja väitega, nagu oleks garantiiaeg saabunud ning sellest tulenevalt kostja ei peagi oma kohustust täitma. Pooltevahelised läbirääkimised ja kohtumised algasid ja toimusid garantiiajal.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Vastuse kohaselt sai kostja hagejalt 2018. a jaanuaris teada, et töödel on väidetavalt puudused ning vastas hagejale, et likvideerib puudused, kui vaatlusel selgub, et puudused ei tulene hoopis projektist või loodusjõududest. Pärast nimetatud pöördumist ei ole hageja kostjaga ühendust võtnud. Lauri Kasel puudus Hemardes OÜ esindusõigus. Hageja nõue kostja vastu on aegunud, sest lepingust tulenev garantiiaeg teostatud töödele oli saabunud
hetkeks, mil hageja esitas pretensiooni kostjale juunis 2019. Hemardes OÜ ei ole juba kaks aastat tegutsev ettevõte, ettevõttel ei ole vara, vahendeid ega töötajaid. Arusaamatu on asjaolu, et hageja küsib oma nõudes garantiitööde eest suuremat summat, kui oli objekti teostamise tasu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja on esitanud töövõtulepingu garantiikohustuse rikkumisest tuleneva nõude. Võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik oma kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju kuulub seega hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju. Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 650 lg 1, § 646 lg 5, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Nõue rahuldamise eelduseks on kostja vastutus VÕS § 103 mõttes.
8.Poolte vahel puudub vaidlus, et Janis Jasans ja Hemardes OÜ sõlmisid XX.XX.XXXX töövõtulepingu nr XXX (edaspidi leping) promenaadide ehitamiseks asukohas Pihkva 48a ja 48b, Mustvee, Jõgevamaa vastavalt Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ projektile. Samuti puudub vaidlus selles, et tööd teostati ja tööd võeti vastu 12.09.2016 üleandmisvastuvõtmisaktiga. Lepingu järgi oli garantii 2 aastat tööde vastuvõtmise akti allkirjastamisest (lepingu p 12). Ka ei vaidle pooled selle üle, et 02.01.2018 pöördus Janis Jasansi esindaja Hemardes OÜ poole e-kirjaga, milles teatas tööl esinevatest puudustest.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on esitatud garantii kehtivuse ajal, kas Lauri Kasel oli õigus esindada Hemardes OÜ-d, kas nõue on aegunud ning samuti parandustööde hinna üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Esmalt võtab kohus seisukoha Lauri Kase esindusõiguse küsimuses. Kostja on vastuses hagile märkinud, et Lauri Kasel puudus õigus esindada Hemardes OÜ-d ning kõik tema sõlmitud kokkulepped on tühised. Kohus on seisukohal, et kostja väide on jäänud paljasõnaliseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg-st 2 tuleneb, et juhul, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andud. TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18). Lauri Kask käis lepingu objektil kohapeal, osales garantiitingimuste ilmnemisel läbirääkimistel ning sõlmis kokkuleppe tööde parandamiseks. Kohus leiab, et hageja e-kirjadega on tõendatud, et kõik lepinguga seotud küsimused, kohtumiste protokollid, nõudekirjad jmt on saadetud ka kostja ametlikule eposti aadressile [email protected]. Kostja on oma 08.01.2018 e-kirjas (hageja 13.04.2020 menetlusdokumendi lisa 2) märkinud, et „eelmisel nädalal (03.01.18) vestlesid sel teemal Hemardes OÜ töötaja (samas ka tööde teostaja) Lauri Kask ning Janis Jasans tegid objektiga seoses vastavad kokkulepped.../...Teostame vajalikud garantiitööd, kui
tekkinud vead ei tulene projektist või loodusjõududest, vaid otseselt meiepoolsetest inimlikest eksimustest“. Eeltoodud e-kirjast nähtub, et kostja on aktsepteerinud asjaolu, et Lauri Kasel on volitus Janis Jasansiga kokkulepete sõlmimiseks ning nõustunud ka garantiitööde teostamisega, kui tekkinud vead on kostja tegevusest tulenenud. Lisaks on vandeadvokaat Piret Pallo saatnud 06.02.2018 ja 01.05.2018 kostja ametlikule e-postile ja Helen Kase e-postile XXX paikvaatluse ja kohtumiste protokollid, mille on kostja nimel allkirjastanud Lauri Kask. Lauri Kase kirjavahetusest (hageja 13.04.2020 menetlusdokumendi lisad nr 2, 3 ja 4) hageja tolleaegse lepingulise esindaja Piret Palloga nähtub, et Lauri Kask lisas koopiasse kostja seadusliku esindaja Helen Kase e-posti aadressi XXX. Seega, et lisaks sellele, et hageja edastas kõik protokollid, informatsiooni, ja nõuded nii kostja üldmeilile kui ka kostja seadusliku esindaja meilile, saatis ka Lauri Kask omapoolse teabe Helen Kase meilile. Kohus märgib, et kuna tegemist on äriühingu ametliku e-posti aadressiga, mida kasutades Helen Kask on ise hagejaga suhelnud, siis jääb arusaamatuks kostja väide, et selle meilikonto looja ja administraator on Lauri Kask. Kuna kostja seaduslik esindaja Helen Kask võimaldas Lauri Kasel kasutada OÜ Hemardes ametlikku e-posti aadressi ning osaleda lepingust tekkinud vaidluste lahendamisel ja kokkulepete sõlmimisel, siis Lauri Kask oma käitumisega mõjutas hagejat mõistlikult uskuma, et ta tegutseb ettevõtte OÜ Hemardes esindajana ning Helen Kask kui OÜ Hemardes juhatuse liige oli teadlik Lauri Kase tegutsemisest ettevõtte OÜ Hemardes eest ja nimel ning talus Lauri Kase sellist käitumist. Kohtu hinnangul näitab hageja seadusliku esindaja teadmist vaidluse asjaoludest ka see, et Helen Kask saatis hageja esindajale Piret Pallole 17.06.2019 vastuse, mis tähendab, et ka kõik varasemad pretensioonid, protokollid ja muu kirjavahetus oli Helen Kasele kogu hageja ja kostja poolsete läbirääkimiste ajal nähtav ja kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et OÜ Hemardes volitus Lauri Kasele tuleb lugeda TsÜS § 118 lg 2 kohaselt antuks ja järelikult kõik kokkulepped, mis Lauri Kask on OÜ Hemardes nimel sõlminud, kehtivad TsÜS § 115 lg 1 alusel ka kostja suhtes.
11.Järgmisena käsitleb kohus kostja esitatud väidet, et nõue on aegunud. Lepingu p 12 järgi on garantiiaeg objekti normaalse ekspluatatsiooni korral on 2 aastat alates kuupäevast, millal pooled allkirjastavad kooskõlastatud tööde vastuvõtmise akti ehk alates 12.09.2016. Hageja teavitas kostjast promenaadil esinevatest puudustest 02.01.2018. Hagiavaldus esitati kohtusse 06.11.2019. Kohus leiab, et hageja garantiist tulenev nõue on esitatud aegumistähtaja jooksul, kui nõude aegumine oleks katkenud või peatunud. Sõltumata sellest, kas hageja sellele sõnaselgelt tugineb, peab kohus aegumist kohaldades kontrollima poolte menetluses esitatud asjaolude alusel ka aegumise katkemise või peatumise võimalusi (vt Riigikohtu 07.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07, p 16). Kostja on allkirjastanud 01.02.2018 paikvaatluse ja kohtumise protokolli, kus on märgitud, et „ehitaja ei ole tegelikkuses maakivisid paigaldanud sellises mahus ja viisil, et nad vastaksid Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt 2015. a koostatud projektile“. Kohus leiab, et nimetatud kostja kinnitust saab pidada TsÜS § 158 lg 1 kohaselt nõude tunnustamiseks, kuna kostja on selgelt väljendanud, et kohustub tellijale tegema garantiitöid. Järelikult hageja nõude aegumine katkes 01.02.2018 ja algas uuesti, mistõttu ei olnud kaheaastane aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks, s.o 06.11.2019 saabunud ja hageja nõuded ei ole aegunud.
12.Edasi käsitleb kohus küsimust, millised on hageja poolt tööle esitatud pretensioonid ning kas kostja vastutab puuduste eest. Töövõtulepingu p 1.1. kohaselt kohustus töövõtja teostama teedeehitustööd vastavalt projektile IB Urmas Nugin, töö number XXX. Projekti (hagiavalduse lisa nr 2) p 3 teise lõigu järgi „Kuna projektalal on võimalik lainetest, kaldale suruva rüsijää survest ja järve veetaseme kõikumisest tingitud kallast moodustavate liivade ärakanne või ümberpaigutumine, siis vähendamaks ohtu, et toimub liiva ärakanne ka
rajatava jalgtee alt on tee projekteeritud suhteliselt paksule (0,5 m) killustikalusele filterkangal ning tee kaitseks on järve poole ette nähtud maakividest prisma.“ Hageja poolt 02.01.2018 saadetud pretensioonis (hagiavalduse lisa nr 4) on märgitud järgmised puudused: töövõtja ei ole projektist tulenevaid maakive paigaldanud korrektselt ja õiges mahus. 01.02.2018 paikvaatluse ja kohtumise protokollis (hagiavaldus lisa nr 5) on sedastatud, et ehitaja ei ole tegelikkuses maakivisid paigaldanud sellises mahus ja viisil, et nad vastaksid Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt 2015. a koostatud projektile. Paikvaatluses protokollis on pooled kokku leppinud, et ehitaja Hemardes OÜ teeb omal kulul uued geodeetilised mõõdistused; inseneribüroo täiendab omal kulu projekti ja pärast põhiprojekti täiendamist kõrvaldab ehitaja Hemardes OÜ omal kulul kõik puudused objektil ehk paigaldab maakivid vastavalt 2015. a koostatud põhiprojektile. Paikvaatluse protokolli on allkirjastanud J. Jasansi esindaja vandeadvokaat Piret Pallo, OÜ Hemardes esindaja Lauri Kask ja projekteerija Urmas Nugin. Kohus leiab, et kostja on aktile allkirjastamisega omaks võtnud, et tema poolt teostatud töödel on ilmnenud paikvaatluse ja kohtumise protokollis nimetatud puudused.
13.VÕS § 650 lg 1 järgi töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse VÕS § 230 ja 231 sätestatut. Töövõtulepingu p 12 järgi on pooled kokku leppinud garantiiaja objekti normaalse ekspluatatsiooni korral kaks aastat alates kuupäevast, millal pooled allkirjastasid kooskõlastatud tööde vastuvõtmise akti. Tööde vastuvõtmise akt allkirjastati 12.09.2016. Tellija teavitas 02.01.2018 töövõtjat puuduste esinemisest garantiiperioodil, seega on tegemist tähtaegse teavitamisega. Kohus leiab, et hageja on tõendanud tööl esinevate garantiiajal ilmnenud puuduste olemasolu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei vastuta promenaadil ilmnenud puuduste eest garantiikohustuse alusel.
14.Riigikohtu praktika järgi tuleb eristada töövõtulepingut ja garantiisuhet. Riigikohtu varasema praktika kohaselt on garantii sisuks ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-2-1-7-14, p 11, 28.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 12; 06.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Kuna kostja ei ole teostanud töid vastavalt projektile, siis ei vastanud tema poolt tehtud töö lepingutingimustele, mistõttu oli hagejal õigus nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Hageja pöördus kostja poole korduvalt, kuid kostja töid ei parandanud.
15.Kohus leiab, et promenaadi parandamise kulude hüvitamise nõue on garantiikohustusest tulenev täitmist asendav kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 mõttes. Sellise nõude puhul tuleb kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi (vt Riigikohtu 08.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 28, Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15; Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): · võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1); · võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, töövõtulepingu korral VÕS §-d 642-645, käsunduslepingu puhul VÕS § 103); · võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); · kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
·
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostja lepingurikkumise tagajärjel, siis on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 19). 01.02.2018 paikvaatluse ja kohtumise protokollist saab kohtu hinnangul järeldada, et garantiitööde osas kostja tunnistab edasist tööde parandamise kohustust. Hageja on andnud kostjale korduvalt tähtaegu tööde parandamiseks, mida kostja aga ei teinud. Kostja vastutab garantiitööde teostamata jätmise eest, kuna ei ole esile toonud enda vastutust välistavaid asjaolusid. Hagejale on kahju tekkinud seoses promenaadi parandustööde eest maksmisega kolmandale isikule. Sellise kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav, kuivõrd hageja korduvalt hoiatas teda, et garantiitööde teostamata jätmisel tuleb kostjal tasuda kolmanda isiku poolt teostatud tööde eest. Vastavalt VÕS § 127 lg 4 on kahju ja kostja tegevuse vahel põhjuslik seos. Kui kostja oleks promenaadi parandustööd ise teostanud, ei oleks hageja pidanud SIA Dizaina centrsiga lepingut sõlmima ja kulutusi kandma. Järelikult on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja promenaadi parandamisega seotud kulutused.
16.Hageja palub välja mõista teostatud tööde kulud 19 624.62 eurot. Hageja on 09.10.2019 maksekorralduse kviitungitega (hagiavalduse lisa nr 11) tõendanud, et hageja on parandustööde eest tasunud kokku 29 949.12 eurot. Hageja ei nõua kulutuste hüvitamist 10 324.60 euro ulatuses, sest need tekkisid seoses põhiprojekti muutmisega. Kohus nõustub, et kostja kanda saavad jääda need kulutused, mis on vajalikud selleks, et parandada kostja poolt tehtud lepingutingimustele mittevastav töö. Seega on kostja kohustatud hagejale hüvitama hageja poolt kantud kulutused summas.
17.Kostja on esitanud vastuväite, et parandamiskulud ületavad algse projekti maksumuse. Töövõtulepingu p-s 2 oli tööde maksumuseks kokku lepitud 23 066.40 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 646 kg 5 mõttes on parandamise kulud ebamõistlikud siis, kui need ületavad parandatud töö väärtuse. Puuduste kõrvaldamise olulisus tellija jaoks võib siiski tingida lepingu täitmise nõude olemasolu ka juhul, kui parandamise või uue töö tegemise kulud ületavad seeläbi saavutatava töö väärtuse suurenemise. Seda eelkõige juhul, kui tööl esinev puudus on sellise iseloomuga, mis välistab töö eesmärgipärase kasutamise (nt puudus, mille tõttu ei ole võimalik saada hoone kasutusluba) või ohustab töövõtulepingu alusel loodud objekti säilimist (nt keldri puudulik hüdroisolatsioon, mis pikemas perspektiivis ohustab hoone konstruktsioonide säilimist) (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, lk 86). Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tööl esinev puudus (laotud kivide hulk rannapromenaadi püsimise kindlustamiseks on ebapiisav) sellise iseloomuga, mis pikemas perspektiivis ohustab töövõtulepingu alusel loodud objekti säilimist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 19 624.62 eurot.
18.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjaolu, et ettevõte ei tegutse ning tal ei ole vahendeid ega töötajaid, ei tähenda, et kostja saaks oma kohustuse täitmisest vabaneda. Äriregistrist ei nähtu infot osaühingu (sund)lõpetamise kohta.
19.Samuti on hageja palunud välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 3 867 eurot. Hagiavalduse põhjendavas osas on hageja nimetanud õigusabikulude suurusena summasid
3756.50 eurot ja 3867 eurot, resolutsioonis on 3867 eurot. Hageja on tõendanud kulude kandmist summas 3756.50 eurot esitatud advokaadibüroo arvetega (hagiavalduse lisa 13). Riigikohus on leidnud, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (vt Riigikohtu 05.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju kuulub seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kostjale pidi kahju olema lepingu sõlmimise ajal rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav. Esineb põhjuslik seos kostja poolt lepingu rikkumise ehk lepingutingimustele mittevastava töö tegemise ja hagejal kahju tekkimise vahel. Kohus on tuvastanud kahjuhüvitise nõudmiseks vajalike eelduste olemasolu, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist. Arvestades, et kohtumenetluse-eelne õigusabi on hõlmanud mahukat kirjavahetust ja kohtumisi töö ülevaatamiseks ja edasise planeerimiseks, on kohtu hinnangul kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud 3 756.50 eurot põhjendatud ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Nõue jääb rahuldamata 110.50 euro ulatuses.
20.Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks on samuti põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 3 kohaselt, juhul, kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Hageja kandis kulutused järgnevalt: 03.07.2019 tasus hageja promenaadi parandamiseks ettemaksu summas 16 063.22 eurot; 27.08.2019 tasus hageja promenaadi remondi eest 11 401.41 eurot ning 10.09.2019 tasus hageja promenaadi remondi eest 2 484.49 eurot (arved on toodud hagiavalduse lisas nr 11), sealjuures ei nõua hageja promenaadi parandustööde kulutusi 10 324.60 eurot. Hageja on selle summa lugenud hageja poolt tehtud esimese ettemaksu sisse, seega kostjal tuleb hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamise viivitamise eest tasuda seadusjärgses määras viivist järgnevalt: ajavahemiku 03.07.2019 - 06.11.2019 eest 159.74 eurot (16 063.22-10 324.60 = 5738.62 eurot); 27.08.2019 - 06.11.2019 eest 179.92 eurot ja ajavahemiku 10.09.2019 - 06.11.2019 eest summas 31.58 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 371.24 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja jooksva viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.TsMS § 163 lg 1 alusel ja arvestades, et hagi rahuldatakse 99,5% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid summas 1652 eurot, millele lisandub käibemaks 330.40 eurot, st kokku 1982.40 eurot ning
tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegemist on keskmise tunnitasuga sarnase teenuse osutamisel ning kohtu hinnangul on tunnitasu 150 eurot käibemaksuta mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu hagejale teenuse osutamisel on osaliselt ülepaisutatud kliendiga suhtlemisele, dokumendi koostamisele ja kohtule edastamisele kulunud aja osas. Kohus märgib, et menetluskulude nimekirja koostamise kulu on põhjendamata ajakulu. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 13.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 13). Kohus leiab, et telefoninõupidamised ja samuti kliendile selgitava vastuse saatmine peaksid olema hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga. Kohus loeb hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 9,5 tundi, s.o rahaliselt 1425 eurot, millele lisandub käibemaks, kulu koos käibemaksuga 1710 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2710 eurot, s.o esindajakulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses 1710 eurot ja riigilõiv 1000 eurot.
24.Hageja on taotlenud välja mõistetavalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et esitatud taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.