Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-19-18878

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja õiguseelneja Grazzanise Alvignano OÜ (end. Kattex Ehitus OÜ, edaspidi nimetatud võlgnik) sõlmisid töövõtulepingu hagejale kuuluva hoone katuse parandustööde teostamiseks. Sooviks oli katusekate parandada, et peatada vihma ja sulavee läbijooksud. Võlgniku (ja ka kostja) esindaja V.T. käis katuse seisukorraga tutvumas ja esitas 23. augustil 2017 hagejale hinnapakkumise (lisa 1). Pakkumise kohaselt oli katuse parandamise maksumuseks 1 401,12 eurot koos käibemaksuga ning töödele anti 4 aastane garantii. Võlgniku esindaja V.T. märkis pakkumises, et: „/.../Anname endast parima, et koostöö Teiega sujuks ilma igasuguste probleemideta ja tulemus vastaks kõikidele ootustele!“ Hageja tutvus hinnapakkumisega, nõustus sellega ja võlgnik teostas katuse parandustööd. Peale parandustööde teostamist 29. septembril 2017 esitas võlgnik arve nr 2017-157 (lisa 2), mille hageja tasus. Peale parandustööde teostamist selgus, et kahjuks olid tööd teostatud puudustega ning katus ei olnud endiselt vettpidav. Hageja pöördus puuduste kõrvaldamise ettepanekuga V.T. poole, et võlgnik vaataks oma tööd üle ja teeks vajalikud parandused katuse remondiks. Viimane käis objektil ja tegi nn pisiparandusi, kuid need ei andnud tulemusi ja katus ei olnud endiselt vettpidav. Peale objektil käimist ja nn pisiparanduste tegemist väldib võlgniku endine esindaja V.T. hagejaga kontakti ja ei vasta hageja kõnedele ega e-kirjadele. Hageja ei saanud V.T.iga kontakti, katus lasi vett läbi ja kahjustas hagejale kuuluvat hoonet ning selles olevat inventari. Hageja on palunud ka OÜ-l Katuseabi koostada vajalike tööde tegemiseks hinnapakkumine, mille järgi on katuse parandustööde teostamise kulu 2918,65 eurot käibemaksuta (lisa 3). Hageja esitas 27. juulil 2019 võlgnikule nõudekirja, millega palus hageja hüvitada Kattex Ehitus tööde parandamisega ja asjaajamisega seonduvad kulud (lisa 4). Hageja saatis nõudekirja nii e-kirja

2-19-18878 teel kui ka tähituna. Tähitud kiri tagastati hagejale kätte toimetamata (lisa 5) ja e-kirjale ei ole võlgnik tänaseni vastanud. Peale nõudekirja saatmist sai hagejale teatavaks, et: - V.T. on võlgniku osad võõrandanud Stroomiinvest OÜ-le; - võlgniku uueks juhatuse liikmeks on määratud R.P. (36809224228); - võlgniku uueks e-posti aadressiks on [email protected] ; - võlgniku uueks kontaktaadressiks on Rävala pst 8-241c, Tallinn; - võlgnikul on oktoobri 2019 seisuga maksuvõlg summas 77 566,00 eurot (MTA on asunud võlga sisse nõudma) ning ka teisi kehtivaid maksehäireid, sh Politsei- ja Piirivalveameti nõue. Avalikult kättesaadavate andmete järgi on võlgniku praegune juhatuse liige R.P. seotud vähemalt 530 ettevõttega (lisa 6) ja teda peetakse Eestis tuntuimaks ettevõtete likvideerijaks. Samuti on saanud hagejale teatavaks, et V.T. on võlgniku majandustegevuse üle viinud endale kuuluvasse VMV Ehitus OÜ-sse jätkates sama tegevust sama juhatuse liikmega, osanikuga, klientidega, kontaktandmetega ning eelduslikult ka töötajate ja varaga. Ettevõtte tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAKi kood: 41201), mis hõlmab ka võlgniku peamist tegevusala - katusetöid (EMTAKi kood: 43911). Hageja põhjendab antud asjas vara ülemineku ebaolulisust järgnevalt. Katusetööde läbiviimisel on peamisteks töövahenditeks käsitööriistad, nagu elektrilised plekikäärid, akudrellid, haamrid, redelid jms, aga ka ohutusvahendid, nagu kiivrid, rakised jms, mis on kiiresti amortiseeruvad ja suhteliselt madala soetusmaksumusega. Katusetööde teostamiseks ei ole enam vajalik omada kallimaid tööpinke, sest iga katuse katte paigaldamiseks koostatakse materjali tootja poolt vastav projekt ning objektile tarnitakse praktiliselt paigaldusvalmis materjal, mida vajadusel kohapeal kohandatakse ja seejärel paigaldatakse. Juhul, kui tööde teostamiseks on vajalikud erimehhanismid (nt eriliigilised tõstukid, tellingud jms), mille soetamismaksumus on kõrge, siis neid on mõistlik mehhanismi kasutamise lühiajalisusest ja kallist soetusmaksumusest tingituna rentida. Võlgniku faktiraportist (lisa 7) nähtub, et võlgnik ongi seadmeid rentinud ja jätnud selle eest tasumata (maksehäire alates 15.01.2018 summas 640-3200 eurot, sisestaja tegevusvaldkond: „Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent“). Seega ei ole antud asjas oluline tuvastada võlgniku vara üleminekut kostjale, kuivõrd võlgnik teostas katusetöid renditud masinate ja seadmetega. Võlgniku majandustegevus toimus V.T. juhtimisel ja korraldamisel; kostja kasutab võlgniku kodulehte ja kontaktandmeid klientide leidmiseks ja nendega suhtlemisel ning kostja jätkab sama tegevusega, so ehitustegevusega. Ettevõtte ülemineku eesmärk oli jätkata sama majandustegevusega, mida teostas võlgnik – ehitustegevus, sh katusetööde teostamine. Kostja äritegevust korraldab sama isik, kes korraldas võlgniku äritegevust. Kostja ettevõtte identiteet on võlgniku identiteediga sama. Kuivõrd võlgnikus läbiviidud muutused, sh uue juhatuse liikme senine ettevõtete likvideerimise tegevus ning täitmata kohustused võlausaldajate ees viitavad ilmselgelt võlgniku tegevuse lõpetamisele ja V.T. jätkab oma tegevust samal alal, siis on hagejal alust eeldada, et VMV Ehitus OÜ-sse on üle viidud ka võlgniku varad ja töötajad. Juhindudes eeltoodust hageja taotleb:

2-19-18878

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista ja esitab selle kohta alljärgmised vastuväited: Hageja leiab, et võlgniku majandustegevus on kostjale üle läinud, mistõttu on hageja nõue võlgniku vastu põhjendatud. Hageja leiab, et kõik hagi rahuldamise eeldused on täidetud, kuna kostja jätkab võlgnikuga sama tegevust sama juhatuse liikmega, osanikuga, klientidega, kontaktandmetega ning eelduslikult ka töötajate ja varaga. Sellest väitest on õige ainult see, et nii Kattex Ehitus OÜ kui ka VMV Ehitus OÜ on sama omanik ja sama juhatuse liige. VMV Ehitus ei jätka Kattex Ehitus OÜga sama tegevust, tema kliendid ei ole samad, tal ei ole samad töötajad ning Kattex Ehitus OÜ ei ole üle võtnud võlgniku töötajaid.

2-19-18878

2-19-18878

Ettevõtte ülemineku regulatsiooni eesmärk ei saa olla sundida käituma ettevõtjat selliselt, et välistada väikseimgi kahtlus teise isiku ettevõtte ülemineku kohta, vaid võimaldada nõuda kohustuse täitmist juhul, kui ettevõte on tegelikult üle läinud. Nii nagu eelpool selgitatud, siis antud juhul on hageja ettevõtte üleminekut ainult eeldanud, faktilised asjaolud, mida saaks ettevõtte üleminekuna hinnata puuduvad. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja arvamus 17.02.2020 Kostja on 04. jaanuari 2020 vastuses esitanud eelkõige järgnevad vastuväited võlgniku Kattex Ehitus OÜ majandustegevuse ülemineku kohta: - kostja tegevusalad ei kattu, sest kostja tegeleb ka autopesuga, - kostja põhitegevusala on sama, kuid seda juba enne võlgniku osade müümist, so 2018. aastal, - töötajad ja vara ei ole üle läinud, - sama e-posti aadressi ([email protected]) kasutamine ei tõenda ettevõtte üleminekut ja - koduleht www.kattex.ee ei tööta. Töövõtulepingust tuleneva nõude olemasolule ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja ei nõustu kostja väidetega ja on jätkuvalt seisukohal, et tema nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja vastab kostja vastusele alljärgnevalt.

2-19-18878 võidakse ettevõtte ülemineku väitele tuginemisel kergendada ka teise poole võimaliku pahatahtlikkuse tõttu.

2-19-18878 telefoninumber on olnud sama mõlema firma loomisest saadik ning puudus igasugune vajadus seoses võlgniku majandustegevuse lõpetamisega selle muutmiseks. Need andmed nähtuvad mõlema äriühingu äriregistri andmetest kui ka tõendina esitatud majandusaasta aruandelt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik

2-19-18878 oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja leiab, et kahjunõue on põhjendatud esitada VMV Ehitus OÜ vastu, sest Kattex Ehitus OÜ majandustegevus viidi üle VMV Ehitus OÜ-sse (I). Hagi asjaolude kohaselt on hagejal tekkinud kahju seoses puudustega katuse parandustöödes, mille teostas Kattex Ehitus OÜ (II). I. Hageja faktiväide, mille kohaselt Kattex Ehitus OÜ majandustegevus viidi üle kostja ettevõttesse Ettevõtte tehingulist üleminekut reguleerivad VÕS § 180 jj. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni seadusesse lisamise eesmärkidena on nähtud ettevõttena käsitatava õiguste ja kohustuste kogumi üleandmise lihtsuse tagamist. Samuti võlausaldajate kaitsmist olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel või ulatuslik osa ettevõttele kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi.1 Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad õigused. VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut. Selles sättes väljendubki võlausaldajate kaitse. Riigikohus2 on osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2001.a direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta". Selle direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh: 1) eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi (maakohus leiab, et selleks on ka ettevõtte suurus ja spetsiifika), 2) kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, 3) immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, 4) kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, 5) kas toimus klientide üleminek või mitte, 6) samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning 7) seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20. jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab

VÕSK I, 2016, § 180 komm 4.1 ja RKL 05. mai 2004 nr 3-2-1-54-04, p 16; nr 2-18-2980 p 11.1 RKL12. juuni 2019, asjas nr 2-18-2908, p 11-13

2-19-18878 üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26). Maakohus märgib, et ehkki eelmises lõigus tsiteeritu osas on Riigikohus märkinud, et viidatud direktiiv ja kohtupraktika käsitlevad ettevõtte üleminekut eelkõige töötajate õiguste kaitsmise aspektist lähtudes, on seal esitatud lisaks see asjaolu, et ettevõtte üleminekut iseloomustavate elementide kontrollimine on asjakohane kõikides ettevõtte üleminekut puudutavates kohtuasjades. Riigikohus on ka samas leidnud, et ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema kõik eespool väljatoodud elemendid. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Kattex Ehitus OÜ: - endine juhatuse liige ja osanik V.T. on 24. juulil 2019 oma osa võõrandanud Stroomiinvest OÜle ja ettevõtte juhatuse liikmeks on määratud R.P., kes on Eestis üks tuntumaid ettevõtete likvideerijaid; - ettevõtte kontaktandmed ja ärinimi on vahetatud, uus ärinimi on Grazzanise Alvignano OÜ; - ettevõttel on suured maksu- ja muud võlad ning täitmata kohustused. Riigikohus on viidanud, et identiteedi säilitamise tuvastamisel, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid. Seega ettevõtte ülemineku tuvastamise regulatsiooni rakendamine vältimatult eeldab suurema pildi nägemist koos kõikide tunnustega. Selles pildis figureerivad faktid ning üksnes nende faktide piisav kogum võib anda kohtule siseveendumusest tulenevalt võimaluse järeldada, kas on toimunud üleminek või mitte. Alltoodu järgi maakohus analüüsib võimalikke ettevõtte ülemineku tunnuseid ja konteksti

2-19-18878

2-19-18878 faktilistes tegevustes, mida tõendite kogumis tuleb arvesse võtta, ehk seda, kas kostja ettevõte ka reaalselt varem samases valdkonnas samases mahus tegutses ja millisel määral. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et: - kui hagiavalduse kohaselt on alates 2019 aasta III kvartalist kostja tasunud riiklikke makse, siis enne seda kostjal tegevus puudus ning sellest saab järeldada, et küllap on kostja võtnud seoses võlgniku majandustegevuse jätkamisega üle võlgniku töötajad. VMV Ehitus OÜ on asutatud ja registrisse kantud juba 15.06.2017. Nähtuvalt käesolevale lisatud kostja 2018 majandustegevuse aruandest oli juba 2018 majandusaastal VMV Ehitus OÜ peamine tegevusala ehitustegevus; - puudus kostja ettevõttel enne väidetavat üleminekut eelnev tegevus. See väide on ümber lükatud kostja 2018 majandusaasta aruandega. Ei saa väita, et kostja oleks asutatud ja alustanud ehitustegevust seoses Kattex Ehitus OÜ majandustegevuse lõppemisega. Sealjuures ei ole mõistlik eeldada, et seoses Kattex Ehitus OÜ majandustegevuse lõppemisega oleks ka Kattex Ehitus pidanud oma tegevuse lõpetama. Maakohus kostjaga ei nõustu alljärgmistel põhjendustel: 1) jällegi tuleb rõhutada, et ka ülal tsiteeritud kohtupraktika ütleb seda, et hinnata tuleb elemente kogumis kui sellest tekkivat tervikut ning üksikuid elemente ei saa hinnata vaid eraldi. Samuti ei ole vajalik, et kõik teoorias välja toodud elemendid oleksid olemas. Vajalik on nende piisav kogus, millest järeldusi teha. Isegi mõne üksiku elemendi puudumisest või osalisest eksisteerimisest oleks ebaõige teha a priori järeldust, et puudub ettevõtte üleminek; Kostja seisukoht ei välista ka direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 1 alapunkt b kohaselt ressursside lubamatut organiseeritud koondamise võimalikkust antud juhtumil, kui: a) üleminek toimub ettevõttesse, mis oli varem asutatud ja isegi kui formaalselt tegutses see varem asutatud ettevõte samas valdkonnas, ehkki oluliselt väiksemas mahus; b) sellist koondumist võib järeldada tõendite kogumi pinnalt; 2) lisaks hageja poolt esitatud seisukohti kinnitavad asjaolud, et: a) kostja poolt esitatud 2018.a majandusaasta aruanne (tl 68) ei näita mingeid olulisi käibeid varasema kohta; b) hageja esitatud faktiraportist nähtub, et Kattex Ehitus OÜ müügitulu oli 2017.a 656 402 eurot (tl 24); c) samas kostja 2018.a majandusaasta aruanne, müügitulu 16 589 eurot, sh ehitustegevuses üksnes 15 302 eurot; 3) määrava tähtsusega ja õiged on siinkohal ka hageja viidatud alljärgmised asjaolud: a) et kui kostjal oli sama tegevusala ka varasemalt või osaliselt kattuv, ei saa see välistada ettevõtte üleminekut a priori. Üle võtta on võimalik igasugust ettevõtet, sõltumata varasematest tegevustest, mistõttu ettevõtte võib üle võtta ka varem samal tegevusealal tegutsev ettevõte, mis isegi võib lihtsustada üleminekut; b) ka pelgalt asjaolu, et kostja VMV Ehitus OÜ tegeles 2018.a väidetavalt lisaks ehitustöödele ka autode pesu- ja/või remondiga, ei ole olnud see aruande järgi ettevõtte põhitegevusala, vaid 7,76% käibest. Ka see ei saa tõendi kogumi valguses kuidagi välistada ettevõtte üleminekut; c) kostja ettevõtte tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAKi kood: 41201), mis hõlmab ka Kattex Ehitus OÜ peamist tegevusala - katusetöid (EMTAKi kood: 43911).

2-19-18878 tunnuseks võib olla ka materiaalse vara üleminek. Samas tuleb ka alati hinnata, kas see konkreetse ettevõtte suurust ja spetsiifikat arvestades on üldse vajalik. Hageja on põhjendanud ja esitanud tõendeid kohtu jaoks piisavalt antud asjas materiaalse vara ülemineku ebaolulisuse kohta nimetatud ettevõtte spetsiifikast lähtudes, nimelt: - üldteada asjaoludena on katusetööde läbiviimisel peamisteks töövahenditeks käsitööriistad nagu elektrilised plekikäärid, akudrellid, haamrid, redelid jms, aga ka ohutusvahendid nagu kiivrid, rakised jms. Need on kiiresti amortiseeruvad ja suhteliselt madala soetusmaksumusega; - katusetööde teostamiseks ei ole kaasajal vajalik omada valtspinke jm kallimaid tööpinke, sest iga katuse katte paigaldamiseks koostatakse materjali tootja poolt vastav projekt ning objektile tarnitakse praktiliselt paigaldusvalmis materjal, mida vajadusel kohapeal kohandatakse ja seejärel paigaldatakse; - juhul, kui tööde teostamiseks on vajalikud erimehhanismid (nt eriliigilised tõstukid, tellingud jms), mille soetamismaksumus on kõrge, siis neid on mõistlik mehhanismi kasutamise lühiajalisusest ja kallist soetusmaksumusest tingituna rentida. Endise Kattex Ehitus OÜ faktiraportist (lisa 7, tl 25 pöördel) nähtub, et võlgnik ongi seadmeid rentinud ja nt on jätnud selle eest ka tasumata (maksehäire alates 15.01.2018 summas 640-3200 eurot, sisestaja tegevusvaldkond: „Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent“). Seega on igati õige hageja seisukoht, et antud asjas ei ole määrava tähtsusega tuvastada endise Kattex Ehitus OÜ vara üleminekut kostjale, kuivõrd võlgnik teostas katusetöid renditud masinate ja seadmetega. Selline tegevus ei ole ilmselt loomulik suurtele ettevõtetele, seegi on kooskõlas asjaoludega. Oluline on kohtul lähtuda ettevõtte faktilisest tegevusest ehk spetsiifikast, mis vara ülemineku tuvastamist põhjendatult ei eelda. Kokkuvõttes eeltoodud asjaoludel esinevad nimetatud elementidel ka omavahelised vastastikused seosed, mis moodustavad olulise kontekstilise tähenduse identiteedi ja samase majandustegevuse ülemineku kohta, nimelt: - kattuvad endise Kattex Ehitus OÜ ja kostja majandustegevus; - kostja on alates 2019a III kvartalist tasunud riiklikke makse. Enne seda kostjal tegevus puudus. See aeg langeb kokku ajaga – s.o ilma igasuguse olulise ajalise vaheta ja peatumiseta -, mil Kattex Ehitus OÜ osad võõrandati ning vahetati juhatuse liige, ärinimi ning kontaktandmed; - eeltoodu alusel võib loogiliselt järeldada, et kostja jätkab samast Kattex Ehitus OÜ tegevust, mille endine projektijuht, juhatuse liige ja osanik V.T. oli samuti kattuv ning eluliselt loogiliselt järeldatavalt siis ka ilmselt klientidele tuttav. Sama juhatuse liige korraldab sama tegevust edasi kostja ettevõttes ja evib olulist oskusteavet. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks võib olla see, kui ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ning omanikud on samad; - Kattex Ehitus OÜ ja kostja kasutavad samu kontaktandmeid ja tegevuskohta ning kostjal ei ole iseseisvat kodulehte – ka eeltoodu võimaldab klientide ülevõtmist ja orienteeritust sama profiiliga klientidele. Seega ülal tsiteeritud Riigikohtu otsuse3 järgi põhilisest 7-st kriteeriumist on maakohtu poolt tuvastatavana olemas kõik peale materiaalse vara ülemineku. Samas materiaalse vara ülemineku tuvastamine ei oleks ka vajalik ja määrava tähtsusega, arvestades antud ettevõtte ärimudelit ehk spetsiifikat. VÕS § 180 lg 1 kohaselt ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse

RKL 12. juuni 2019 asjas nr 2-18-2908/47

2-19-18878 kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viidatud sätete järgi läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused.4 VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut. Kuna hageja poolt esitatud faktilised asjaolud on maakohtu poolt tuvastamist leidnud ja nendest moodustuv kontekst annab aluse pidada usutavaks, et ettevõtte identiteet koos majandustegevusega ehitusvaldkonnas läks rõhuvalt üle kostja ettevõttesse, on seaduse alusel hagejal õigus esitada endise Kattex Ehitus OÜ asemel nõue ka kostja vastu, kui selle nõude aluks olev kohustus tekkis enne ettevõtte üleminekut ja oli ülemineku ajaks sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust juhindudes on jõudnud kohus seisukohale, et hageja on piisavalt tõendanud ettevõtte ülemineku fakti. Kostja vastuväited ja tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. II. Hagi asjaolude kohaselt on hagejal tekkinud kahju seoses puudustega remonttöödes, mille teostas Kattex Ehitus OÜ

RKL 20. oktoobri 2010 asjas nr 3-2-1-82-10, p-d 12 ja 13

2-19-18878

Käesolevas asjas ei ole esitatud vastuväiteid hageja väitele, et katus ei saavutanud vettpidavuse omadust pärast Kattex Ehitus OÜ remonttöid. Lisaks on see tõendatud Katuseabi OÜ hinnapakkumisega, mille kohaselt hageja katus vajas jätkuvalt remonti, sh tihendmaterjali, pigilintide jm paigaldamist.

2-19-18878 Vaidlust ei ole hagiasjaolude p-s 6 (tl 4), et esmalt V.T. käis katuse olukorraga tutvumas ja seejärel esitas 23.08.2017 hinnapakkumise, millest ei nähtu ühtegi asjaolu, et eelarvet ei võiks pidada mittesiduvaks. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv katuse remontöödes kokkulepitud omaduste saavutamiseks. Üksnes VÕS § 639 lg 2 kohaselt teatud juhtudel mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Riigikohus on siduva eelarve kontekstis selgitanud, et töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal (RKL nr 3-2-1-102-14, p 20). Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui vaidlusaluses osas ei tulenenud eelarve koostamise aluseks olnud asjaolud tellija esitatud andmetest, kannab töövõtja ise sellega seotud eksimusest tulenevat riski (vt RKL nr 3-2-1-102-14, p 22). Eelnevast lähtudes tuleb asja lahendamiseks selgeks teha, kas tellija esitatud andmed võimaldasid töövõtjal kui professionaalil järeldada, et tööde maksumus võib eelduslikult muutuda.5 Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et töövõtjal kui professionaalil oli võimalus ise veenduda ja teha vajalikke järeldusi tööde maksumuse ja võimaliku muutumise kohta, sest V.T. käis selleks katusega tutvumas enne hinnapakkumise koostamist.

RKL 19. detsember 2017 asjas nr 2-15-15662 p 15

2-19-18878 tööde parandamisega ja asjaamisega seonduvad kulud (hagi lisa 4). Hageja saatis nõudekirja nii ekirja teel kui ka tähituna. Tähitud kiri tagastati hagejale kätte toimetamata (hagi lisa 5) ja e-kirjale ei ole Kattex Ehitus OÜ tänaseni vastanud. Pärast nõudekirja saatmist sai hagejale teatavaks, et V.T. on ettevõttest oma osad võõrandanud Stroomiinvest OÜ-le ja uueks juhatuse liikmeks on määratud R.P. (36809224228). VÕS § 642 lg 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 646 lg 1 järgi, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Sama paragrahvi lg 5 järgi, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Antud juhul tegi Kattex Ehitus OÜ väidetavalt puudustega töö ja need töö puudused olid olemas selle üleandmisel hagejale. Hageja nõudis võlgnikult töö parandamist, parandamine nn pisipuuduste kaudu ka ebaõnnestus ehk ei andnud tulemust ning Kattex Ehitus OÜ ei ole tänase päevani töid parandanud, seega oli hagejale tekkinud õigus töö ise parandada või lasta seda teha ning nõuda võlgnikult selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja on palunud ka OÜ-l Katuseabi koostada vajalike puuduste kõrvaldamiseks tööde hinnapakkumine, mille järgi on katuse parandustööde teostamise kulu 2918,65 eurot käibemaksuta (hagi lisa 3). Kui Kattex Ehitus OÜ oleks tööd puudusteta teinud, ei annaks see alust sellist hinnapakkumist koostada, seega hageja on piisavalt tõendanud enda nõuet. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et hageja selline põhinõue on seaduslik ja kuulub rahuldamisele Summas 2918,65 eurot. III. Viivisnõue Hageja nõuab kostjalt ka seadusest tulenevat viivist alates hagi esitamisest, s.o 02.12.2019, seaduses sätestatud määras. Hageja viivisnõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel ning kuulub samuti rahuldamisele. IV. Hagi tagamine TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotluse oma 12.12.2019 määrusega (tl 48-49). Arvestades hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. V. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

2-19-18878 tekkisid. TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millise kohaselt hageja õigusabikulud kokku on 2053,33 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis saab ta tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusabi kulud koosnevad: 16.07.2019, 16:00, asja materjalidega tutvumine, analüüs 0h 30m, 60,00 eurot; 27.08.2019, 13:30, nõudekirja koostamine, 1h 30m, 180,00 eurot; 21.10.2019, 13:30, tõendite kogumine ja hagiavalduse koostamine, 6h 00m, 720,00 eurot; 22.10.2019, 13:30, tõendite kogumine (võlgniku koduleht), 0h 30m, 60,00 eurot; 22.10.2019,15:50, hagi tagamise taotluse koostamine, 1h 00m, 120,00 eurot; 13.11.2019, 9:20, hagi täiendamine, 0h 20m, 40,00 eurot; 11.12.2019, 14:00, kohtunõude täitmine, sh tõendite kogumine, analüüs ja altern. hagi tagamise taotluse koostamine, 1h 30m, 180,00 eurot, 17.12.2019 12:45, tutvumine kohtumäärustega, analüüs, info edastamine, 0h 30m, 60,00 eurot; 17.12.2019 13:55, täiturile avalduse koostamine, 0h 20m, 40,00 eurot; 8.01.2020, 8:45, tutvumine kostja vastusega, analüüs, info edastamine, 1h 15m 150,00 eurot; 17.02.2020, 13:15, kompromissi läbirääkimised, hageja arvamuse koostamine, 2h 25m, 338,33 eurot; 27.03.2020, 14:15, tutvumine kohtumäärusega, info edastamine, 0h 15m, 35,00 eurot; 20.04.2020 13:30 menetluskulude nimekirja koostamine, 0h 30m 70,00, 3h 10m, 443,33 eurot; Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot, hagi tagamise taotluselt 50 eurot ja hagi tagamise tagatise 150 eurot. Hageja taotleb tagastada 30.oktoobril 2019 tasutud tagatis summas 150 eurot hageja arveldusarvele nr EE692200221046295551. Kohtus leiab, et menetluskulude nimekiri (õigusabi, riigilõiv) ja selles näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta oleks liiga kõrge, mistõttu tuleb taotlus rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku summas 2403,33 eurot. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud ja hageja on kohtule sellise taotluse ka 20.04.2020 esitanud, leiab kohus, et tagatis summas 150 eurot tuleb hagejale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.