Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 15.10.2019 esitas A H Harju Maakohtusse hagi M T vastu põhivõla 2000 euro, intressi 500 euro ja viivise 800 euro saamiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 17.06.2016 laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 2000 eurot. Hageja kandis 17.06.2016 kostja kontole nr xxx laenusumma 2000 eurot selgitusega „annan laenuks“. Kostja pidi laenu koos intressiga tagastama hiljemalt 17.06.2017, kuid ei ole seda teinud. Lepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale intressi 5% kuus. See teeb intressi suuruseks kuus 100 eurot, 12 kuud 1200 eurot. Hageja pangakontole on tasutud 01.04.2019 summa 250 eurot, 15.04.2019 summa 250 eurot, 04.06.2019 summa 50 eurot, 12.06.2019 summa 50 eurot, 04.07.2019 summa 50 eurot, 23.09.2019 summa 50 eurot. Kokku 700 eurot. Hageja luges selle tasutuks intressi katteks ja kostjal tuleb intressina veel tasuda 500 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist lepingu järgi 0,15% päevas. Kostja on olnud viivituses 819 päeva (18.06.2017 kuni 15.10.2019). Hageja arvestusel moodustab viivis 25 040 eurot, kuid hageja nõuab kostjalt viivisena 800 euro tasumist. Hageja möönab, et ei viibinud ise juures, kui kostja laenulepingu allkirjastas, kuivõrd hageja andis laenulepingu blanketi kostjale tutvumiseks, misjärel andis kostja allkirjastatud lepingu hagejale mõni hetk hiljem. Seetõttu ei saa hageja kinnitada, et kõnealuse laenulepingu on allkirjastanud kostja isiklikult. Küll aga jättis kostja laenulepingu sõlmimisel hagejale sellise mulje. Seetõttu ei taotle hageja ekspertiisi määramist, kuid märgib, et ta ei ole lepingut võltsinud. Sõltumata sellest, kas konkreetse kirjaliku lepingu on allkirjastanud kostja, väidab hageja, et just sellistel tingimustel kokkuleppe on pooled sõlminud. Hageja ei võta omaks kostja väidet, et kostja pidi hageja elukohas tegema mingisuguseid töid või teenuseid pakkuma ja et kostja hakkas tasuma võlgnevust seetõttu, et hageja kostjalt rohkem töid ei tellinud. Kostja hakkas aprillis 2019 laenusummat tagastama seetõttu, et hageja seda kostjalt SMS-sõnumites ja telefonikõnedes korduvalt nõudnud oli ning 2018. aasta lõpus oli esitanud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse andmist hagimenetlusse leppisid pooled kokku võlgnevuse tasumises, mistõttu hageja hagimenetluses ei jätkanud. Kuna aga ka seda kokkulepet kostja ei täitnud, pöörduski hageja uuesti kohtu poole enda nõude rahuldamiseks. Hageja on korduvalt nõudnud laenu tagastamist. Sel juhul on laenuleping üles öeldud hagiavalduse esitamisest enam kui kaks kuud varem (VÕS § 398 lg 1) ning kostja on kohustatud laenusumma tagastama. Veebruaris 2019 on kostja hagejale kahel korral nõustunud 1400 euro maksmisega, kuid kostja seda ülekannet ei teostanud. Seejuures oli tegemist poolega vahepeal kokku lepitud summast, mis nähtub hageja 15.02.2019 SMS-sõnumist. Kokkuleppe mõte oli selles, et kui kostja tasub hagejale vabatahtlikult 2800 eurot, siis hageja ülejäänud intressi ja viivise tasumist ei nõua. Kostja tasus alles aprillis esimese osa võlgnevusest 250 eurot. Hageja 28.05.2019 SMS-sõnumist nähtub, et kahel korral on kostjaga tehtud kohtuvälist kokkulepet, kuid kuivõrd kostja neid kokkuleppeid ei täida, on tulemuseks ikkagi, et kostja telefonile ei vasta ja raha pangakontole ei laeku. SMS-is on hageja kostjale selgitanud, et tal on õigus nõuda 4000 euro tasumist, lisaks advokaaditasu ja riigilõivud. Seejärel on kostja jätkanud 50 euro kaupa võlgnevuse tasumist. 09.04.2020 leiab hageja, et on sõlmitud kirjalikus vormis tähtajaline laenuleping. Kui kohus leiab, et tegemist on tähtajatu lepinguga, nähtub poolte SMS-sõnumite vahetusest, et hageja on nõudnud laenusumma tagastamist kui mitte varem, siis hiljemalt 04.02.2019. Laenusumma tagastamise nõudmises sisaldub hageja hinnangul tema tahteavaldus laenusumma tagasi saada. Samuti on hageja arvates SMS-ide vahetuse pinnalt tõendatud, et pooled on laenusumma tagasimaksmises kokku leppinud. Seega isegi kui lugeda õigeks kostja väide, et leping oli

tähtajatu, on hageja siiski avaldanud teisele poolele soovi laenusumma tagasi saada. Kuna sellest on möödunud enam kui kaks kuud, on hageja arvates see nõue VÕS § 398 lõikest 1 tulenevalt ka sissenõutav. Kostja vastuväited Kostja vastuväitel on laenuleping võltsitud, sellel ei ole kostja allkiri. Kostja laenas 17.06.2016 hagejalt 2000 eurot tähtajatult ja intressivabalt suulise kokkuleppega, et teeb hagejale töid, mis tasaarveldatakse laenusummaga. Hageja on tellinud ja kostja on teinud hagejale transporditöid ja remonttöid K tn X kokku 350 euro väärtuses. Kuna hageja kostjalt rohkem töid ei tellinud, siis alustas kostja järelejäänud laenusumma tasumist maksetena. Kokku on kostja tasunud ülekannetena hagejale 950 eurot. Hageja ei ole tänaseni kordagi kostjale teada andnud, et soovib kokkulepet muuta. Kostja teostas hagejale järgmiseid töid, mille kuupäevi ta ei tea, sest kõik dokumendid on hageja valduses: • K X korteris X vana pesumasina (musta värvi BOSCH) demonteerimine ning välja viimine (20 eurot). Uue pesumasina transport K tn poest K 3 tänavale (35 eurot), vedu korterisse ja paigaldus (15 eurot). • K X korteris X vana boiler demonteerimine (10 eurot), vana dušikabiini demonteerimine (10 eurot). Boileri ja dušikabiini välja viimine (20 eurot). Uue boiler ja dušikabiini transport Espak ehituskauplusest K X tänavale, (40 eurot) vedu korterisse ja paigaldus (120 eurot). Paigalduse käigus osaline veetorustiku vahetus (25 eurot). Seoses uue boiler paigaldusega uue vahelae paigaldus (40 eurot). • K X korteris X vana nõudepesumasina demonteerimine (10 eurot), välja viimine (5 eurot). Uue nõudepesumasina transport K tn poest K X tänavale (35 eurot), vedu korterisse ja paigaldus (10 eurot). • K X korteris X vana mööbli (elutuba, magamistuba) demonteerimine ja välja vedu (10 eurot). Uue mööbli transport kauplusest RUG K 3 tänavale (40 eurot), vedu korterisse ja paigaldus (10 eurot). Kostja tegi kokku töid 455 euro eest. Hagiavalduse vastuses on ekslikult teostatud tööde maksumuseks märgitud 350 eurot. Kostja jääb selle juurde, et on teostanud hagejale töid 455 euro eest. Tööd nagu korteritest väljavedu ja vedu korteritesse sai osaliselt teostatud J R abil, kes võib seda vajadusel tõendada. Kõik asjade ostutšekid peaks olema K X korteriühistu raamatupidamises. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel on vaidlus selles, kas nad on sõlminud 17.06.2016 kirjaliku laenulepingu. Kostja on välistanud võimaluse, et tema allkiri on hageja esitatud 17.06.2016 laenulepingul. Hageja on möönnud, et ei viibinud ise juures, kui kostja laenulepingu allkirjastas, kuivõrd hageja andis laenulepingu blanketi kostjale tutvumiseks, misjärel andis kostja allkirjastatud lepingu hagejale mõni hetk hiljem tagasi. Seetõttu ei saa hageja kinnitada, et kõnealuse laenulepingu on allkirjastanud kostja isiklikult. Küll aga jättis kostja laenulepingu sõlmimisel hagejale sellise mulje. Seetõttu ei taotle hageja ekspertiisi määramist, kuid märgib, et ta ei ole lepingut võltsinud. Kohus leiab, et kirjaliku laenulepingu sõlmimist ei ole võimalik eeltoodu tõttu tuvastada. Kuivõrd kostja ei vaidlusta hagejalt laenu saamist, siis on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud suuline laenuleping. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja laenas 17.06.2016 hagejalt 2000 eurot. Hageja kandis 17.06.2016 kostja kontole 2000 eurot, selgitusega annan laenuks.

Pooltel on vaidlus, kas kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 17.06.2017 või on tegemist tähtajatu laenulepinguga. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline, kostja aga, et tähtajatu laenuleping. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise laenulepingu. Asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe laenu tagastamises hiljemalt 17.06.2017, kuna puudub tähtaja kokkuleppimist kinnitav tõend. Kostja tähtaja kokkuleppimist eitab. Suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-45-17 p 12). Kuna pooled ei ole laenu tagastamise tähtajas kokku leppinud, siis on kohtu hinnangul tegemist tähtajatu laenulepinguga. Kohustuse sissenõutavusest VÕS § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Nimetatud sättest tulenevalt muutub laenusumma tagasimaksmise kohutus sissenõutavaks alles laenulepingu lõppemisel, milleks tähtajatu laenulepingu puhul on vajalik lepingu korraline või erakorraline ülesütlemine (VÕS II kommenteeritud väljaanne, 2019 - § 398 kommentaar 3.1.2.3.2.). Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, siis tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas ja millal on hageja laenulepingu üles öelnud. Hageja leiab, et ta on korduvalt nõudnud kostjalt laenu tagastamist, kuid kui mitte varem siis hiljemalt 04.02.2019. Kohus tuvastas, et 04.02.2019 on hageja saatnud kostjale sms teate jaanuar on läbi, pidid mulle kandma 1400 eurot. Hageja edastas kostjale oma arvelduskonto numbri. Kostja vastas samal päeval - sain andmed kätte, kannan sel nädalal. 11.02.2019 kirjutas hageja, et kostjalt laekumist pole. Kostja vastas järgmisel päeval, et ootab ise kannet ja siis kannab. 15.02.2019 kirjutas hageja, et ei jõua kostja poolt tasumist oodata, ühtegi senti pole aastate jooksul laekunud ja annab nõude advokaadile. 19.03.2019 on lubanud kostja helistada, siis on teatanud, et on koolitusel. 28.05.2019 saatis hageja smsi, et pöördub advokaadi poole. Kohus leiab, et eeltoodud sms sõnumitest ei ole võimalik järeldada lepingu VÕS § 195 lg 1 ja § 398 lg 1 kohast ülesütlemist. Hageja sms sõnumistest on küll näha, et ta on soovinud kostjalt raha tagasi saada, kuid ei ole selgesõnaliselt teatanud kostjale laenulepingu korralisest ülesütlemisest. Ka ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused. Erakorralise ülesütlemise eelduseks on mõjuva põhjuse esinemine. Samuti peab erakorralise ülesütlemise puhul nähtuma selgelt täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle VÕS § 196 järgi üles öelda (VÕS § 116 lg 6). Nii sätestab VÕS § 196 lg 2, et kui teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Hageja ei ole andnud kostjale selget tähtaega võla tasumiseks ega hoiatanud, et võla tasumata jätmisel konkreetseks kuupäevaks loeb ta lepingu kindlal kuupäeval ülesöelduks. Ülesütlemisavaldus peab vastama nii formaalsetele kui ka materiaalsetele eeldustele (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-67-09 p 15; 3-2-1-190-13 p 23-24). Kuna käesoleval juhul tuvastas kohus, et hageja ei ole kostjaga sõlmitud laenulepingut korraliselt ega erakorraliselt üles öelnud, siis ei ole laenulepingust tulenev kostja kohustus laenusumma tagastada muutunud sissenõutavaks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata eeltoodud põhjendustel, ei hinda kohus hageja intressi- ja viivisenõude ning kostja tasaarvestusavalduse põhjendatust.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kostjal nende puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli Kohtunik

osaliselt tühistatud 25.03.2022 TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.