5150,65 eurot Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Hageja lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev, eposti aadress: xxx Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Kostja lepinguline esindaja: Maarika Kutser, e-posti aadress: xxx 31.01.2025 kohtuistungil, osalesid hageja X, hageja lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev, kostja Y, kostja lepinguline esindaja Maarika Kutser; edasi kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine saamata jäänud töötasu 335,82 euro (brutos), hamba- ja ravimite kulu 66,83 euro (kokku 402,65 eurot) nõuete osas ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-2411340 eelmärgitud nõuete osas menetlus.
2.Jätta X hagi Y vastu kahjunõude 4748 euro osas rahuldamata.
3.Jätta X menetluskulud tema enda kanda ja Yi menetluskulud X kanda.
4.Välja mõista Xlt Yi kasuks menetluskulud 1290 eurot.
Välja mõista Xlt Yi kasuks menetluskuludelt 1290 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude 1290 euro täitmiseni. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväited
1.13.08.2024 täiendatud hagiavalduses palub hageja kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju 5150,65 euro väljamõistmist. PPA 29.12.2023 otsusega väärteoasjas nr 2590,23,002666 määrati kostjale Liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel karistuseks trahv 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot. Kostja vaidlustas otsuse ja Viru Maakohtu 03.05.2024 määrusega rahuldati kostja kaebus osaliselt. Põhjusel, et kostja juhtis mootorsõidukit Hyundai 26.08.2023 kella 21:50 ajal ja põhjustas Lääne-Viru maakonnas Assamalla-Kadrina teel 12 kilomeetril kokkupõrke, so reguleerimata ristmikul parempöörde sooritamisel sattus sõiduteede ristumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Audi. Eeltooduga põhjustas kostja liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati hagejale varaline kahju ja tervisekahjustus. Liiklusõnnetuse tagajärjel hävines hagejale kuulund sõiduk Hyundai Elantra täielikult ning sõiduk viidi vanaraua kokkuostu ja lammutusse. Vanaraua eest sai hageja 252 eurot. Analoogset sõidukit Eestis ei müüda, kuid selliste tehniliste näitajate ja sõiduki vanuse järgi võttes maksaks samasugune sõiduk 5000 eurot. Hind on otsitud internetiportaalist Auto 24. Hind võib olla isegi kuni 6500 eurot, kuid hageja võttis keskmise hinna. Hageja viidi pärast liiklusõnnetust haiglasse ja hageja viibis töölt eemal 10 päeva. Hagejal oli liiklusõnnetuse tagajärjel hingamisraskused, valu rinnaku keskel ja seljas. Diagnoosiks oli roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd, kinnine roidemurd. Määrati valuravi ja haigusleht. Hageja pidi pärast liiklusõnnetust eemaldama hamba, võtma ravimeid ja tegi selleks kulutusi hamba osas 63.62 eurot ja ravimite osas 3.21 eurot. Vastavalt tööandja tõenditele oli töölt eemalviibimise ajal saamata jäänud töötasu 541.30 eurot (brutos), millest tuleb maha arvata saadud haigushüvitis 205.48 eurot (brutos). Seega moodustub õigusvastaselt tekitatud kahju kokku 5150.65 eurot, mis koosneb sõiduki väärtusest 5000 eurot vanaraua eest saadud 252= 4748 euot, saamata jäänud töötasu 541.30205.48=335.82 eurot (brutos), hamba välja tõmbamine 63.62 eurot ja ravimid 3.21 eurot. Kuna kostja on tekitanud õigusvastaselt hagejale kahju siis tuleb see tal ka hüvitada (dtl 30-32).
2.Hageja märkis 28.10.2024 seisukohas, et sõidukit ei olnud pärast liiklusõnnetust võimalik taastada. Mitu ostjat soovis sõidukit osta, kuid pärast sõiduki nägemist loobuti. Aprillis 2023 laenas kostja neljaks kuuks hagejalt sõiduki Volkswagen Passati ostmiseks 1700 eurot. Kostja hüvitas mitme kuu jooksul saadud laenu. Alandav on, et kostja väidab, et tasus kahju katteks raha (dtl 5253).
3.20.11.2024 seisukohas viitas hageja pangakontoväljavõttele, kust nähtub palju hageja on kostjale raha ülekannetega edastanud ning kui palju on kostja hagejale tagasi maksnud. Sõiduki ostmiseks sai kostja hagejalt laenu sularahas 1700 eurot. Raha võttis hageja mitme korraga automaadist välja. Vajadusel saab seda võrrelda auto ostu kuupäevaga kostja poolt ja konto väljavõttega. Polnud
mingeid kokkuleppeid tekitatud kahju osas ja muud põhjust peale hagejalt saadud laenu 15.012024 kostjal raha üle kanda. Ülekandele eelnes ka sõnumivestlus, mis tõendab, et kostja oli hagejale võlgu. Auto oleks avariilisena ehk siiani seisnud maja juures, kuid hageja elukohas majaelanikud hakkasid pahandama, et see auto seal seisab. Ekspertiisi vajadus võis tekkida väärteomenetlusest tingituna ja kostja viis auto romulasse, kui selleks võimalused tekkisid. Hageja on hinnanud auto 5000 eurole, so tunduvalt vähem, kui sellised autod praegu Ukrainas maksavad. Hageja esitas ametlikest Ukraina müügisaitidest fotod, kust nähtuvad auto mark, omadused ja hinnad. Need fotod tõendavad seda, et tegelikult oli auto väärtus veelgi suurem enne avariid kui hageja taotleb. Eestis neid autosid ei müüda (dtl 70-71).
4.01.03.2025 vastuses kinnitas hageja, et oli enne liiklusõnnetust töökorras. Saamata jäänud töötasu ja hambaravi nõuetest hageja loobus, kuna sai raha kindlustuselt. Seega jäi hageja lõplikuks nõudeks 4748 eurot (dtl 95).
5.Hageja jäi lõplikus 20.06.2025 seisukohas oma varasemate seisukohtade juurde ning leidis, et ta esitas kõik kahjunõude ja kostjale laenu andmise tõendamiseks. Kostja väide, et sõiduki hind on tõendamata, pole õige, sest hageja esitas asjas Ukraina saitidelt Elantra hinnad ja samuti I40 omad, mis võrdsed Elantra näitajatega. Liiklusõnnetuse järgselt tehtud sõidukite fotodelt nähtub, et sõiduki taastamine oli võimatu (dtl 151-152). Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõuab kostjalt sõiduki väärtuse hüvitamist summas 4748 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis oli sõiduki väärtus enne liiklusõnnetust ega ka selle kohta, kas sõidukit oleks olnud võimalik peale liiklusõnnetust taastada ja mis oleks sel juhul olnud sõiduki taastamisväärtus. Hagiavaldusest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus 26.08.2023, kuid Kuusakoski vanametalli kokkuostu müüs hageja sõiduki alles 02.07.2024. Hagejal oli piisavalt aega, et lasta sõiduk üle vaadata ja ära hinnata, kuid hageja seda ei teinud ning kuna käesolevaks hetkeks on sõiduk lammutatud, siis tagantjärgi sõiduki väärtust enam võimalik määrata ei ole. Kostja on hagejaga kokkuleppel talle tekitatud kahju juba heastanud tasudes 15.01.2024 hagejale ülekandena 1150 eurot. Rohkem ei ole kostja nõus hagejale midagi tasuma (dtl 43-45).
7.06.11.2024 seisukohas osundas kostja, et hageja esitas foto avariilisest sõidukist, kuid missugust asjaolu hageja sellega tõendab, ei ole teada. Millistele tõenditele tuginedes on hageja auto väärtuseks määranud 5000 eurot jääb arusaamatuks. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ühtegi laenulepingut ning hageja väited selle kohta, et kostja poolt talle 15.01.2024 üle kantud 1150 euro puhul oli tegemist laenuga, on paljasõnalised ja ei vasta tõele. PPA poolt koostati kostja suhtes väärteo otsus 29.12.2023, millega tuvastati kostja süü liiklusõnnetuse toimepanemises. Seejärel lepitigi kokku kostja poolt hüvitamisele kuuluv summa, mille kostja ka üle kandis. Hageja ei ole tõendanud sõiduki väärtust ega ka seda, et sõiduki parandamine oleks olnud ebamõistlikult kulukas (dtl 59-61).
8.17.03.2025 vastuses ei vaidle kostja vastu sellele, et hageja loobus saamata jäänud töötasu ja hambaravi nõuetest. Hageja ei ole 1700 eurot (so väidetav laen) sularahas üleandmist kostjale ja et selle eest osteti sõiduk, ei ole tõendanud. Sõidukist ja sõiduki andmetest fotod ei tõenda, et hageja oleks kostjale laenu andnud. Seni esitatud tõenditega ei ole sõiduki väärtust enne avariid tõendatud. Hageja oli varasemalt kostjale avaldanud, et sõiduk osteti USA-st avariilisena ning remonditi Ukrainas mitteametlikus töökojas. Esitatud tehnilisest passist nähtuvalt oli tegemist 2012.a sõidukiga, mis võeti Ukrainas arvele 24.11.2020 ning registreeriti hageja nimele 25.07.2023. Ukrainas eraisikute autodele tehnilist ülevaatust ei tehta, Eestis sõidukit arvele võetud ei olnud. Seega on sõiduki tehniline seisukord teadmata. Hageja väide selle kohta, et läbisõit oli väike, on
paljasõnaline. Oluline on siinjuures ka see, et „väike“ on suhteline mõiste, oleneb, millega võrrelda. Hageja on küll esitanud kaks fotot sõidukist enne avariid, kuid see, et väliselt sõidukil avariilised tunnused puuduvad, ei tõenda auto tehnilist seisukorda ning paljalt foto põhjal ei saa määrata sõiduki väärtust. Puudub vaidlus selles, et sõidukiga avarii juhtus ning ebaselgeks jääb, mida soovib hageja tõendada fotoga, kus on pildistatud avariilist sõidukit. Arusaamatu on, mida tahab hageja tõendada Auto24 väljatrükkidega, millest ei nähtu isegi müüdavate sõidukite hinda. Kostja märgib, et sõiduki väärtuse kujunemisel mängivad rolli nii läbisõit, tehniline seisukord kui ka muud olulised näitajad ning üksnes väljalaskeaasta sõiduki väärtust ei määra. Teadmata on, kas hageja sõiduk oleks üleüldse ülevaatuse läbinud. Seega ei ole esitatud ühtegi tõendit sõiduki väärtuse tõendamiseks ning hageja esitab jätkuvalt fotosid autost peale avariid ja Auto24 kuvatõmmiseid.(dtl 114-116).
9.10.06.2025 lõplikus seisukohas jäi kostja selle juurde, et kõik auto müügikuulutused on esitatud Hyundai i140 kohta, kuid hagejale kuulus sõiduk Hyundai Elantra. Hageja väited selle kohta, et Hyundai i140 näitajad on sarnased Hyundai Elantraga, on paljasõnalised ja tõendamata. Nii pooltel kui ka kohtul puuduvad vastavad eriteadmised, et hinnata eelnimetatud Hyundaide tehniliste näitajate sarnasust. Kostja on ka varasemalt avaldanud, et sõiduki väärtuse kujunemisel mängivad rolli nii läbisõit, tehniline seisukord kui ka muud olulised näitajad ning üksnes väljalaskeaasta sõiduki väärtust ei määra. Kui suur oli hagejale kuulunud sõiduki läbisõit, millises tehnilises seisukorras sõiduk oli ja teised olulised näitajad, mille põhjal saaks määrata sõiduki väärtust enne avariid, on teadmata ja hageja esitatud tõendid ei ole seega asjakohased ega tõenda hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuet. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, et avariilist sõidukit ei olnud võimalik taastada ning selle viimine vanarauaks AS Kuusakoski lammutusse, oli põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt viis hageja avariilise sõiduki lammutusse alles ca 1 aasta möödumisel avariist. Selle aja jooksul ei teinud hageja midagi, et määrata kindlaks tekitatud kahju väärtus, küsida asjatundjalt arvamust sõiduki taastamise või mittetaastamise kohta vms. Ainuüksi hageja poolt esitatud foto avariilisest sõidukist ei tõenda, et seda ei olnud võimalik taastada ning lammutusse viimine oli põhjendatud. Arvesse võttes eelnevat ja ka varasemates menetlusdokumentides avaldatut, leiab kostja, et hageja poolt esitatud nõue mõista kostjalt välja 4748 eurot hüvitisena auto eest, on tõendamata (dtl 136-138). Kohtuotsuse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. 01.03.2025 vastuses loobus hageja saamata jäänud töötasu 335,82 euro (brutos), hamba- ja ravimite kulude 63,62 euro ja 3,21 euro, kokku 402,65 euro nõuetest (dtl 95). Kostja eeltoodule vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel hageja viidatud nõuetest loobumise vastu ning kohus lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-11340 hageja saamata jäänud töötasu 335,82 euro (brutos), hambaja ravimite kulude 63,62 euro ja 3,21 euro, kokku 402,65 euro nõuete osas menetluse. Seega ei käsitle, kohus otsuses järgnevalt eelmärgitud nõuetega seonduvaid asjaolusid, tõendeid ja poolte seisukohti. 01.03.2025 vastuses kinnitas hageja, et sõidukiga seonduvalt on kahjunõudeks 4748 eurot (so lõplik nõue) ning vastava nõude lahendab kohus käesoleva otsusega.
11.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet
põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kahjunõude 4748 euro osas ei kuulu rahuldamisele.
12.Pooltel ei ole vaidlust selles, et: - Viru Maakohtu 03.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 4-24-316 rahuldati Yi kaebus osaliselt. PPA 29.12.2023 otsus väärteoasjas nr 2590,23,002666 tühistati osaliselt, so karistuse osas ning asjas tehti uus otsus ning Yi karistati LS § 223 lg 1 alusel trahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot. Yi karistati PPA 29.12.2023 otsusega väärteoasjas nr 2590,23,002666 selle eest, et tema 26.08.2023 kell 21:50 Lääne-Viru maakonnas Assamalla-Kadrina tee 12.km-l kokkupõrke hetkel suunaga Assmalla poole, juhtides Xle kuulunud mootorsõidukit Hyundai Elantra reg.nr XXX(UA) ja reguleerimata ristmikul parempöörde sooritamisel sattus sõiduteede ristumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Audi Allroad reg.nr XXX. Sellega põhjustas varalise kahjuga ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju ja tervisekahjustused tekitati Xle (dtl 5-10); -12.04.2024 Kuusakoski lammutustõendi (dtl 18) ja Kuusakoski 02.07.2024 vanametalli ja muude jäätmete müügilepingu (dtl 19) alusel sai hageja sõiduki eest 252 eurot ning sõidukit enam olemas ei ole; -kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel esinesid hageja sõidukil kahjustused, mida tõendavad fotod (dtl 54; dtl 104). Pooltel on vaidlus selle üle, milline oli sõiduki väärtus enne liiklusõnnetust, kas sõidukit saanuks pärast liiklusõnnetust taastada ning kui suur oleks olnud sõiduki taastamisväärtus; kas sõiduki eest nõutav kahjunõue on tõendatud ja põhjendatud; kas kostja on hagejale 1150 eurot kahjunõude katteks tasunud (so kahju heastanud).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kohus on seisukohal, et asjas on tõendatud ja vaidlust ei ole selles, et kostja põhjustas hagejale kuuluva sõidukiga liiklusõnnetuse (dtl 5-10), sõiduki fotodest (dtl 54 ja dtl 104) nähtub, et sõidukil esinesid kahjustused ning kostja on kahju eest vastutavaks isikuks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 1). Kohus leiab, et praegusel juhul saab hageja kahjunõude osas kohalduda VÕS § 132 lg 1, kuna sõidukit ei saa parandada, sest sõidukit ei ole enam olemas (hageja viis sõiduki Kuusakoski
lammutusse ja see on hävinenud). Seega saab hagejal VÕS § 132 lg 1 mõistes olla kahjunõude esitamise õigus, mis võimaldaks tal asemele soetada samaväärse sõiduki nagu see oli enne kahjujuhtumit. See tähendab, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2025 otsus asjas nr 2-18-12460, p 12; RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 13; RKTKo nr 3-2-1-170-16, p 13 ja RKTKo nr 3-2-1-39-15, p 12). Kulutuste suuruse tõendamise kohustus on aga TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormuse järgi hagejal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hagejale kuulus sõiduk Hyundai Elantra, registrimärgiga XXX, mass 1750 kg, värvus hall, tüüp D3, istekohti 5, sedaan, ehitusaasta 2012, esmane registreering Ukrainas 24.11.2020 (dtl 92-93, sõiduki tehniline pass), sõiduki läbisõit ja tehniline seisukord, ülevaatuse olemasolu, enne liiklusõnnetuse toimumist on sellekohaste tõendite puudumise tõttu teadmata. Vaidlust ei ole selles, et enne liiklusõnnetust oli sõiduk sõidukõlbulik ja väliselt visuaalsete vigastusteta (dtl 102 ja dtl 103, sõiduki fotod enne liiklusõnnetust), kuid eelnev ei tõenda sõiduki tehnilist seisukorda. Hageja esitas samaväärsete sõidukite turuhinna tõendamise osas järgnevad müügikuulutused. Ukraina sõidukite portaal: m.rst.ua (dtl 75-dtl 80, kuulutuste väljavõtete aeg ei ole teada), Hyundai Elantra, ehitusaasta 2012, läbisõit 210 000 km, hall, hind 9499 $ (muu võrdlev teave puudub: nt kas tegemist on sedaani või universaaliga); Hyundai Elantra, hind 11 400 $ ehitusaasta 2012, värvus valge, 1,6 AT, läbisõit 75 000 km, automaat (ei ole teada, kas tegemist on universaali või sedaaniga); Hyundai Elantra, hind 8800 $, 1,8 AT, ehitusaasta 2012, läbisõit 130 000 km, värvus hall, automaat, bensiin (ei ole teada, kas tegemist on sedaani või universaaliga); Hyundai Elantra, hinda pole, ehitusaasta 2012, värvus hall, muu info puudub; Hyundai Elantra, hind 8200 $, ehitusaasta 2012, värvus tumesinine, muu info puudub; Hyundai Elantra, hind 9399 $, ehitusaasta 2012, 1,6 AT, värvus valge, sedaan (muu info puudub, ei ole teada, kas on sedaan või universaal jm). Auto 24.ee portaali müügikuulutustes puuduvad sõidukite hinnad (dtl 105 -106 ja dtl 108) ja Hyundai Koma Electric luukpära hind alates 38 490 eurot, so uus elektril põhinev sõiduk, luukpära (dtl 107), mis ei ole hageja sõidukiga võrreldav. Auto 24.ee portaali müügikuulutustest nähtuvalt on tegemist sõidukitega, mille ehitusaastaks on 2013, universaal (dtl 124); 2016, universaal (dtl 125) ja 2015, 2016 sedaanid (dtl 126), mis ei ole samuti hageja sõidukiga võrreldavad, sest hageja sõiduki ehitusaastaks on 2012 (mh sedaan). Hyundai I 40, 85 kW, värvus must, ehitusaasta 2012, sedaan, esivedu, läbisõit 316 502 km, diisel (dtl 124), ei ole võrreldavaks sõidukiks, kuna hageja sõiduki läbisõit on teadmata ja tõendamata on asjaolu, et Hyundai I 40 ja Hyundai Elantra oleksid tehniliste näitajate poolest samaväärsed sõidukid. Seega ei ole hageja poolt esitatud sõidukite müügikuulutused võrdväärsed hageja sõidukiga, sest hageja pole tõendanud, et tegemist oleks samade tehniliste näitajate, mudeliga, läbisõiduga, ehitusaastate ja seisukorraga sõidukitega. Hageja ei ole ka selgitanud, kuidas on hind kahjunõudena leitud ning millist hindamismetoodikat selleks kasutati. Lisaks eeltoodule ei saa hageja tõenditena esitatud sõiduki fotode (dtl 54 ja dtl 104, fotod sõidukist pärast liiklusõnnetust) pinnalt ilma asjatundja arvamuseta asuda seisukohale, et sõidukit ei oleks olnud võimalik taastada või et taastamine ei oleks olnud majanduslikult otstarbekas; milline oli sõiduki juhtumijärgne turuväärtus, millised olid sõiduki vigastuste ja taastamistööde maht tervikuna (so milline oli sõiduki seisukord pärast liiklusõnnetust).
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust ning kohus jätab hageja kahjunõude 4748 euro osas rahuldamata.
14.Kostja väitel on ta hagejale kahjunõude katteks tasunud 1150 eurot, mida hageja eitas. Kohus on seisukohal, et kostja tõendiga 15.01.2024 Coop Pank maksekorraldusega nr 158, maksekorralduse selgituses: „perevod“ (tõlkes ülekanne) (dtl 46) ei ole kahjunõude tasumine tõendatud. Hageja osundas, et andis kostjale sõiduki Volkswagen Passati ostmiseks laenu 1700 eurot ja kostja makse näol on tegemist laenu tagasimaksega, millega kostja omakorda ei nõustunud. Hageja tõenditega (sõnumid dtl 99 -101, vene- ja eestikeelsed); kostja sõiduki andmed (dtl 110-111); hageja Swedbank AS pangakontoväljavõte, periood 01.05.2023-31.01.2024 (dtl 74); hageja Swedbank AS-i 10.05.2023 kontoväljavõte, sularaha väljavõtmised kokku 1700 eurot (dtl 98); sõiduki Volkswagen Passati, registrimärgiga 951 BHR foto (dtl 97); ei ole hageja poolt kostjale sõiduki ostmiseks sularahas laenu üleandmine tõendatud. 08.01.2024 maksekorraldus 120 euro tasumine hageja esindajale, ei ole antud asjas asjakohane (dtl 73). Seega loeb kohus, et kostja ei ole kahjunõuet 1150 euro osas tasunud ja hageja ei ole ka kostjale laenu andnud.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda. Kostja palub menetluskulude nimekirjas (dtl 140-141) hagejalt välja mõista menetluskulud 1290 eurot. Kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu on 120 eurot, käibemaksuta. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjale, sh õigusteenuse tunnitasu suuruse osas vastuväiteid esitanud. Õigusabikulud koosnevad järgnevast: konsultatsioon, hagi materjalidega tutvumine, 01.10.2024 vastuse koostamine 2 h x 120=240 eurot; hageja 28.10.2024 seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine 06.11.2024 – 2,5 h x 120=300 eurot; ettevalmistus kohtuistungiks, 31.01.2025 istungil esindamine – 1,5 tundi x 120=180 eurot; hageja 01.03.2025 seisukoha ja tõenditega tutvumine, vastuse koostamine 17.03.2025 – 2,5 tundi x 120=300 eurot; kohtu 08.05.2025 selgituste ja 27.05.2025 kohtumäärusega tutvumine – 0,5 tundi x 120= 60 eurot; hageja 15.05.2025 seisukoha ja tõenditega tutvumine, lõpliku seisukoha koostamine 10.06.2025 – 1,25 tundi x 120= 150 eurot; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi x 120= 60 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 1290 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu suurus on kohtupraktikast lähtuvalt mõistlik. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid ja neile näidatud ajakulu on põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1290 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude
nimekirjas vastava taotluse esitanud ning kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.