lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-14631/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-14631/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1169
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Luminor Bank AS11315936(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.aprillil 2020 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-14631

Kohtuasi

Luminor Bank AS-i hagi M. Z. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936, asukoht Liivalaia tn 45, 10145, Tallinn) lepinguline esindaja Marjel Mõis Kostja: M. Z. (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Luminor Bank AS-i hagi M. Z. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista M. Z.lt 10 000 eurot (kümme tuhat eurot) Luminor Bank AS-i kasuks

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Jätta menetluskulud M. Z. kanda
2.Määrata Luminor Bank AS-i menetluskulude suuruseks 550 eurot ja välja mõista M. Z.lt 550 eurot (viissada viiskümmend eurot) Luminor Bank AS-i kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue

1.Luminor Bank AS (edaspidi hageja või pank) esitas kohtule hagi M. Z.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks arvelduslaenu lepingust tuleneva võlgnevuse 10 000 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja ja Coremonde OÜ (edaspidi laenusaaja) sõlmisid 13.02.2014 arvelduslaenu lepingu nr xxx (edaspidi arvelduslaenu leping), mille alusel võimaldas hageja laenusaajal kasutada arvelduslaenu kuni 10 000 eurot tähtajaga kuni 13.02.2015.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 13.02.2014 käenduslepingu arvelduslaenu lepingu tagamiseks maksimaalselt 10 000 euro ulatuses. Käenduslepingu alusel vastutab kostja solidaarselt laenusaajaga arvelduslaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
4.Arvelduslaenu leping lõppes tähtaja möödumisega ja lepingu lõppemise hetkeks oli laenusaaja kasutanud arvelduslaenu kogu limiidi ulatuses ehk kokku 10 000 eurot. Hageja saatis 09.10.2018 laenusaajale ja kostjale nõudekirjad arvelduslaenu lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Nõudekirjade esitamise hetkeks oli võlgnevus 25 933,20 eurot, sest põhisummale olid lisandunud kõrvalnõuded. Nõudekirjadega kohustas hageja kostjat tasuma võlgnevus käenduslepingus väljatoodud maksimumsumma 10 000 euro ulatuses ning laenusaajat kogu nõude ulatuses. Hoolimata nõudekirjadest, ei ole arvelduslaenu lepingust tulenevaid võlgnevusi hagejale tasutud. Seetõttu tuleb hagejal pöörduda võlgnevuste sissenõudmiseks kohtu poole.
5.Hageja ja kostja vahel 13.02.2014 sõlmitud käenduslepingu p-i 4 alusel vastutab käendaja laenulepingust ja nõudest tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid siiski mitte suuremas summas kui käenduslepingu punktis 4 näidatud käendaja vastutuse rahaline ülempiir, mis on 10 000 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid tal tekkis küsimus, miks pank nii kaua viivitas arvelduslaenu tagasi nõudmisega arvelduslaenu lepingu lõppemisest 13.02.2015 arvates. Samuti märkis ta, et temani ei ole jõudnud mitte ühtegi meeldetuletust hagejalt ning kui teda oleks õigeaegselt teavitatud/meelde tuletatud lepingu mitte tasumisest, siis oleks ta ise soovinud saavutada kokkulepet tagasimakse graafiku osas hagejaga. Kostja jaoks on antud olukord ebameeldivalt üllatav, sest ta on töötu.Kostja on valmis leidma kompromissi. Kohtuotsuse põhjendused
7.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
8.VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata

võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

9.Arvelduslaenu lepingu p-i 1 kohaselt võimaldab pank laenusaajal kasutada arvelduslaenu, mis oli ühendatud laenusaaja arvelduskontoga. Arvelduslaenu lepingu p 2.2 kohaselt on laenusaajal õigus kasutada arvelduslaenu limiiti ulatuses, mis oli arvelduslaenu lepingu p 2.1 kohaselt 10 000 eurot. Laenusaajal on õigus kasutada arvelduslaenu kuni arvelduslaenu lepingu p-s 9.1 nimetatud tähtajani. Arvelduslaenu lepingu punkti 9.4 alusel oli laenusaaja kohustatud hagejale hiljemalt lepingu lõppemise päeval tasuma võlgnetava arvelduslaenu ja viimase intressi arvestusperioodi eest arvestatud intressi ning limiiditasu. Arvelduslaenu lepingu punkti 9.1 alusel kehtis arvelduslaenu leping kuni 13.02.2015.
10.Ettevõtte ülemineku kinnitusega on tõendatud, et hageja, endise nimega Aktsiaselts DNB Pank ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud lepingu alusel on toimunud ettevõtte üleminek ja seisuga 01.10.2017 on Nordea Bank AB Eesti filiaali õigused ja kohustused hagejale üle läinud.
11.Arvelduslaenu lepinguga nr xxx on tõendatud, et pank ja laenusaaja sõlmisid 13.02.2014 arvelduslaenu lepingu nr xxx, mille alusel võimaldas hageja laenusaajal kasutada arvelduslaenu kuni 10 000 eurot tähtajaga kuni 13.02.2015.
12.Nõudekirjade ja konto väljavõttega on tõendatud, et arvelduslaenu leping lõppes tähtaja möödumisega, et lepingu lõppemise hetkeks oli laenusaaja kasutanud arvelduslaenu kogu limiidi ulatuses kokku 10 000 eurot ning hageja saatis 09.10.2018 laenusaajale ja kostjale nõudekirjad arvelduslaenu lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Samuti on tõendatud, et nõudekirjade esitamise seisuga oli võlgnevuse suuruseks 25 933,20 eurot põhisummale lisandunud kõrvalnõuete tõttu. Nõudekirjadega on tõendatud, et hageja kohustas kostjat tasuma võlgnevus käenduslepingus väljatoodud maksimumsumma 10 000 euro ulatuses ning laenusaajat kogu nõude ulatuses.
13.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg-st 1 ja § 401 lg-st 1 ning arvelduslaenu lepingu p-st 9.4 tuleb laenusaajal tasuda hagejale arvelduslaenu lepingust tulenevad nõuded kokku summas 25 933,20 eurot.
14.VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustust solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendaja tagab, on võlausaldajal õigus nõuda rikutud kohustuse täielikku või osalist täitmist põhivõlgnikult või käendajalt ühiselt, mõlemalt või kummaltki neist eraldi.
15.Käenduslepinguga on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 13.02.2014 käenduslepingu arvelduslaenu lepingu tagamiseks maksimaalselt 10 000 euro ulatuses. Käenduslepingu p-i 4 alusel vastutab kostja solidaarselt laenusaajaga arvelduslaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui maksimumsumma 10 000 eurot.
16.Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Järelikult tuleb kostjalt kui laenusaaja solidaarvõlgnikult välja mõista arvelduslaenu lepingust tulenevate võlgnevuste katteks 10 000 eurot. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 550 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja