Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-102382
Tsiviilasi
T. S. hagi M. T. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 3921,40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: T. S. (isikukood xxx, xxx, telefon xxx, e-post: xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: A. K. (e-post: xxx); Kostja: M. T. (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: E. O. (e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 3 921,40 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja T. S.e kanda.
2.Mõista hagejalt T. S.elt (isikukood xxx) kostja M. T. (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 695,99 (kuussada üheksakümmend viis eurot ja 99 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt pidasid hageja ja kostja alates 2018. a augustist läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli sõlmida leping kostja korteri siseviimistlustööde tegemiseks. Pooled pidasid selleks kirjavahetust e-posti teel. 17.09.2018 saatis hageja kostjale e-kirjaga lõpliku pakkumuse, mille kohaselt oli kõigi varasemalt loetletud tööde kogumaksumuseks 20 000 eurot. Kokkuleppe eritingimuseks oli see, et hageja soovis töödest eraldi arveldada ostetavaid asju ja teenuseid. Kostja võttis pakkumuse vastu ilma täiendavaid tingimusi seadmata. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu vastavalt hageja pakkumusele.
2.Pakutud tööde hulgas kohustus hageja tegema seinte ja lagede viimistlemise, mis pidi sisaldama töid (vuugilintide paigaldamine, pahteldamine, lihvimine, kruntimine, värvimine), materjale ning katmistöid. Hageja pidi tegema plaatimise ehk paigaldama seinte ja põranda hüdroisolatsiooni ja plaadid, teostama vuukimise ning silikoonimise ja asetama plaadi peale lõpetusliistud. Plaadid pidi tarnima kostja. Hageja pidi tegema põrandatööd ehk põrandalaudade paigalduse, põrandate lihvimise ja õlitamise. Hageja pidi paigaldama 4 siseust ehk männipuidust tahvelust, ukseliistud, lävepakud. Lukud, sulgurid ja lingid pidi hankima kostja. Hageja pidi paigaldama aknalauad.
3.Hageja pidi tegema trepi all põrandatööd ehk paigaldama 6 mm tsementlaastplaadi ja krundi, põrandaküttekaabli koos termostaadiga, tegema põranda valamise ja plaatimise tööd. Hinnas ei sisaldunud plaadid. Hageja pidi tegema majandusruumi põranda tööd, sealhulgas torusüvendite isoleerimise, kruntimise ja valamise. Hageja pidi tegema kipsitööd trepikojas ja lae all ning tarnima vannitoa lisaseina detailid ning ehitama vanni eest kinni. Vannitoas pidi hageja tegema rennitrapi, vajalikud torutööd wc poti, kraanikausi ja trapi jaoks, viima ära radiaatori ja panema torud seina sisse, lisaks paigaldama käterätikuivati, põrandakütte koos termostaadiga ja valama põrandad.
4.Pooled leppisid kokku tööde algusaja, kuid ei leppinud kokku tööde tegemise lõpptähtaega. Tööde lõpetamise tähtaega ei olnud võimalik määratleda, kuna korteris tegid veel ehitustöid kolmandad isikud. Samuti mõjutas tööde valmimist vajalike materjalide olemasolu, sest kostja pidi osa materjale ja seadmeid ise hankima ning hagejale tööde jaoks üle andma. Tööde tegemise perioodil viibisid nii hageja kui kostja puhkusel, millest hageja informeeris kostjat eelnevalt ette.
5.Poolte kokkuleppe kohaselt ei olnud hageja kohustatud arvestama töötunde. Kokku ei olnud lepitud töötunni hinda ja töötundide arvu, samuti tööks kasutatavate materjalide hinda. Pooled leppisid kokku üldise hinna ja konkreetsed tööd. Hageja tegi tööd mõistlikus tempos ja vastavalt kostja antud materjalidele ja seadmetele. Hageja tegi tööd valmis, andis need kostjale üle ning kostja võttis tehtud siseviimistlustööd pretensioonideta vastu.
6.Tööde käigus leppisid pooled kokku lisatööde tegemises ja selles, et hageja ostis kostjale ehitusmaterjale. Lisatööde maksumuseks oli 1351,96 eurot ja materjalide maksumuseks 1725,49 eurot, kokku 3077,45 eurot. Selle summa on kostja hagejale tasunud. Lõpliku lisatööde ja materjalide arvestuse saatis hageja kostjale 08.01.2019.
7.Põrandaliistud ja nende paigaldus oli kokku 625 eurot. Sellest moodustas põrandaliistude maksumus 44,48 eurot + 86,56 eurot, paigaldus 420 eurot, liistude transport ja kinnitusvahendid 73,96 eurot. Kostja tasus 253,60 eurot ja jättis tasumata 371,40 eurot. Kokku jättis kostja hagejale lisatööde ja materjalide eest tasumata 371,40 eurot. Hageja on kostjale üle andnud
ostetud ehitusmaterjalide ostudokumendid, mida kostja on kinnitanud SMS-sõnumiga.
8.Kostja tellis hagejalt lisaks siseviimistlustöödele korteri ehitusliku ekspertiishinnangu, mille hinnaks oli 250 eurot. Hageja andis töö tulemuse kostjale üle ja kostjal ei olnud pretensioone. Seega võlgneb kostja hagejale korteri ekspertiisi eest 250 eurot.
9.Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tasunud kostja tehtud tööde, lisatööde ja materjalide eest. Hageja ütles siseviimistlustööde tegemiseks sõlmitud lepingu üles e-kirjaga 08.01.2019 ja andis kostjale võla tasumiseks aega kuni 10.01.2019. Kõik hageja tasunõuded muutusid sissenõutavateks alates 11.01.2019. Hageja vähendas lepingu ülesütlemise hetke seisuga tegemata tööde hinna ehk 700 euro võrra lepingujärgset lõpphinda 20 000 eurot. Kostja on tasunud siseviimistlustööde eest kokku 16 000 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda siseviimistlustööde lepingulist hinda 19300 eurot – 16000 eurot = 3300 eurot. Hageja leidis, et kokku võlgneb kostja talle siseviimistlustööde eest 3300 eurot, ekspertiisi eest 250 eurot ja ostetud materjalide eest 371,40 eurot ehk kokku 3921,40 eurot.
10.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja soovis 19.06.2018 e-kirjas teada esialgset prognoosi tööde kestvuse kohta. Kostja soovis korteris töid teostada augustis 2018, kuid tegelikult sai hageja korteri võtmed 20.09.2018 ning sai töödega alustada 24.09.2018. Kuni 09.10.2018 puudus korteris küte, mistõttu polnud võimalik enamikku viimistlustöödest teha. Algselt kostja soovitud tööde maht erines lõplikult kokkulepitud tööde mahust ning muutus keerulisemaks tehtavate tööde iseloom. Seega ei saanud algset prognoosi pidada osaks poolte kokkuleppest.
11.Kostja kinnitas e-kirjas, et tal puudus soov saada tööde kohta aruandeid. Seega ei olnud poolte vahel kokkulepet, et hageja peab tööde kohta pidama detailset aruannet. 16.09.2018 soovis kostja uut hinnapakkumist, mis pidi jääma poolte vaheliseks lepinguks. Seisuga 16.09.2018 ei olnud korteri rõdul ust, puudus vesi ja elekter, mistõttu ei olnud objektiivsetel asjaoludel võimalik koheselt töid alustada.
12.Jooksvalt lepiti kokku uutes lisatöödes ja kostja valitud materjalides, mida kostja pidi ostma ja objektile tarnima. Kostja sageli oma kohustust ei täitnud. Tööde teostamiseks ostis hageja ise vajalikud materjalid kostja juhiste kohaselt ning tarnis objektile. Need tasuti eraldi arvestuse alusel, kuid osa jäi kostjal tasumata. Kõikide lisamaterjalide eest on hageja kostjale esitanud ostudokumendid, milliste kättesaamist tõendab kostja sõnum. Pooled ei leppinud kokku tööde lõplikku tähtaega ega tööde kestvust.
13.Kostja viivituse tõttu sai hageja töid alustada alles 24.09.2018. Puhkused jäid tööde teostamise aja sisse, millest hageja teavitas kostjat. Vannitoa valmimise tähtaega kokku ei lepitud, sest tööde maht muutus. Samuti pidi kostja ostma enamuse materjalidest ja kohale transportima, mida kostja ei teinud. Hageja käis ise materjale ostmas ja transportimas, mis oli ajakulukas. Kostja ei teavitanud hagejat suuliselt ega kirjalikult sellest, et ta kolib keset ehitustegevust korterisse sisse, mis muutis tööd aeglasemaks.
14.Kostja teadis hageja puhkusest. Hageja ei lubanud kostjale teha dušš valmis enne teisi töid, sest hageja ei teadnud, et kostja kolib korterisse sisse. Kostja pidi aru saama, et algselt tellitud tööde maht jääb ära, sest pooled leppisid kokku suuremas mahus ning maksumuses.
15.Kui kostja soovis hiljem aknalaudu vahetada, oli see tema õigus. Hageja paigaldas aknalauad vastavalt kostja soovile ja tellimusele, kostja võttis tööd vastu ja tasus nende eest, esitamata pretensioone. Kostja võttis tööd vastu, kuna asus korterit kasutama. Kostja ei esitanud tööde kvaliteedi kohta enne hagi esitamist ühtegi pretensiooni. Kostja värvis ise üle hageja paigaldatud puitpõrandad ja tellis lisatöödena põrandaliistude paigalduse, mis tõendab, et seinad olid
viimistletud nõuetekohaselt ning põrandad paigaldatud vastavalt kokkuleppele.
16.Kostja on eksitavalt soovinud näidata lisamaterjalide ja lisatööde maksumust põhilepingu hinna sees. Põhitööde loetelus oli kokku lepitud hinnaks 20 000 eurot. Kõik tööd ja materjalid, mida see nimekiri ei sisaldanud, lisandusid maksumusele ja on osaliselt, kuigi mitte täielikult kostja poolt tasutud. Hageja nõuab kostjalt tasumata lisatööde ja materjalide hinna tasumist.
17.Kostja ei ole lepingut poolte vahel lõpetanud, vaid selle lõpetas hageja 08.01.2019 ülesütlemise avaldusega, kuna kostja teatas 07.01.2019 e-kirjas, et ta ei kavatse tööde eest tasuda. Poolte vahel oli e-kirjade teel kokkulepe, et tööd lõpetatakse pärast uut aastat. Kostjal ei olnud sellele vastuväiteid, mida kinnitab kostja e-kiri 11.12.2018.
18.04.12.2019 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Hageja saatis kostjale esimese hinnapakkumise 15.08.2018. Kostja vastas 15.08.2018 ja viitas, et ta peab ise ostma juurde vannitoa seina- ja põrandaplaadid, segistid, valamu, vanni ja tualetipoti, uste lingid ja lukud. Hageja saatis kostjale 17.09.2018 e-kirja, mis sisaldas lõplikku pakkumust koos algses pakkumuses märgitud töödega ja lisatöödega, kõik kokku 20 000 eurot. Kostja nõustus hageja pakkumusega, mida tõendab kostja 18.09.2018 e-kiri. Seega sõlmisid pooled lepingu vastavalt hageja pakkumusele.
19.Hageja leidis, et poolte vahel ei olnud fikseeritud eelarvega kokkulepet, sest kostja ei täitnud materjalide hankimise kohustust ning hageja hankis materjalid ise. Kostja pidi materjalide eest täiendavalt tasuma. Hageja pidi kostjale tegema seinte ja lagede viimistluse, mis sisaldas töid, materjale ja katmistöid; plaatimise, mis sisaldas töid, kuid ei sisaldanud plaate, põrandate tööd, 4 siseukse ja aknalaudade paigalduse, põranda tööd trepi all ja majandusruumis, kipsitööd ja tööd vannitoas.
20.Hageja leidis, et kuna tööd valmisid eri aegadel, ei ole võimalik tuvastada tööde valmimise täpset kuupäeva. Hageja leidis, et tööde valmimise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise aeg on 10.01.2019, mil möödus hageja täiendav tähtaeg kostjale.
21.Tööde käigus leppis hageja kostjaga kokku lisatööde tegemises ja kostjale ehitusmaterjalide ostmises. Lisatööde maksumus oli 1351,96 eurot ja materjalide maksumus 1725,49 eurot ehk kokku 3077,45 eurot. Kokku on kostjal hagejale lisatööde ja materjalide eest tasumata 371,40 eurot. Lisaks võlgneb kostja hagejale ekspertiisi eest 250 eurot.
22.13.03.2020 seisukohtades tõi hageja välja, millises ulatuses jäid kokku lepitud tööd tegemata. Hagejal jäid tegemata vannitoa põranda hüdroisolatsiooni tööd ja plaatimine 6 m2 ulatuses, seinte hüdroisolatsiooni ja plaatimise tööd osaliselt 11,5 m2 ulatuses, esiku põranda plaatimise tööd 1,6 m2 ulatuses, vanni paigaldus, vanni eest kinni ehitamise tööd, kahe siseukse piirdeliistude paigaldus, 4 lävepaku paigaldus. Materjalide kogumaksumus on 112,93 eurot.
23.Hageja leidis, et tegemata tööde maksumust saab arvestada tööde mahtude alusel. Vannitoa põranda hüdroisolatsiooni tööd 6 m2 x 4 euroga = 24 eurot, vannitoa plaatimise tööd 6 m 2 x 18 euroga = 108 eurot, vannitoa seinte osaline hüdroisolatsioon 6 m2 x 4 euroga = 24 eurot, vannitoa seinte plaatimine 11,5 eurot x 18 euroga = 207 eurot. Vanni eest kinni ehitamiseks oleks kulunud 16 eurot. Kahe ukseliistu paigaldusele oleks kulunud 25 eurot, lävepakkude paigaldusele 8 eurot, vanni paigaldusele 60 eurot. Esiku põranda plaatimisele oleks kulunud 1,6 m2 x 18 euroga = 28,80 eurot. Kokku oleks tööde maksumuseks ilma materjalideta olnud 500,80 eurot. Kuna töid ei tehtud, ei lisandu käibemaksu. Tegemata tööde maksumus on seega materjalide tasu 112,93 eurot ja tööde tasu 500,80 eurot ehk kokku 613,73 eurot. Hageja vähendas hagis lepingulist summat 20 000 eurot 700 euro võrra, kuigi tegelik tegemata jäänud
tööde hind on väiksem (613,73eurot).
24.Kraanikauss ja wc-pott paigaldati kostja soovil, kuna kostja kolis ette teatamata korterisse sisse. Kraanikausi ja wc-poti demontaaži ning teistkordset paigaldust ei saa lugeda hageja tegemata tööks, kuna need olid kostja soovil üks kord juba paigaldatud. Kostja nõustus kolmandale isikule tasuma vannitoa tööde eest 900 eurot, kuid on ebaselge, mille eest kostja tasus. Kostja esitatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, mille eest on raha tasutud.
25.Hageja pidas arusaamatuks kostja arvutuskäiku tunnitasu 50 euro leidmisel. Pooled ei leppinud kokku tunnitöö tasu ega arvestust. Kokku lepitud põrandatööd andis hageja kostjale üle ning viimane ei esitanud pretensioone. Kostja ise otsustas põrandad hiljem üle värvida, mille eest ei pea hageja talle kompensatsiooni maksma. Hageja paigaldas aknalauad kostja heakskiidul ja aknalaudade vahetus oli kostja enda tahe.
26.Kostja esitatud tegemata tööde ja materjalide loetelu pidas hageja arusaamatuks. Kostja loetelust olid tehtud köögi kraanikausi ja nõudepesumasina torude ühendamine. Hageja paigaldas ka 10 lampi, mille eest kostja tasus. Kostja pole tõendanud, milliseid kulusid ta pidi tegema lepinguliste tööde lõpetamiseks. Kostja arvutused on tehtud ebareaalse tunnitasuga 50 eurot, mis ületab keskmist tasu Tallinnas ja Harjumaal.
27.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista 1705 eurot. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv, millest hageja tasus 25.01.2019 118,11 eurot ja 25.03.2019 206,89 eurot. Lisaks on hagejal kulud õigusabile. Tunnitasu suurus on 120 eurot. 04.11.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 tundi ja 240 eurot. Hageja vastuse koostamisele kulus 3 tundi ja 360 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks, istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 12.02.2020 kulus 3 tundi ja 360 eurot. Kostja kompromissettepanekuga tutvumisele ja sellele vastamisele kulus 0,5 tundi ja 60 eurot. Kostja tõenditega tutvumisele ja vastuväidete koostamisele kulus 2 tundi ja 240 eurot. Kohtuvaidluse seisukohtade koostamisele kulus 1 tund ja 120 eurot. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 1705 eurot.
28.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, vaid kaks arvet, mis on esitatud esinduse eest kohtus. Kohtus esindas hagejat E. O., kes esitas vastavasisulise volikirja kohtule. X OÜ ei ole esindanud kostjat kohtus ega pole esitanud volikirja. Arvetel olev tundide arv ületab kordades tegelikku kohtuistungitele kulunud aega. Arvetelt ei nähtu, millise menetlusega seoses esindus toimus ja millal see toimus. Kui kohtu hinnangul saab arveid pidada menetluskulude nimekirjaks, palus hageja vähendada kulude summat vastavalt tegelikule ajakulule istungitel ehk kuni 3 tunnini.
KOSTJA VASTUVÄITED
29.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole koostanud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akte ning faktiliselt ei ole tänaseni töid üle andnud. Kostja on heauskselt maksnud vastavalt hageja esitatud summadele ja kokkulepitud eelarvele. Hageja ei pidanud kinni kokku lepitud tähtaegadest ning ületas tööde tähtaega enam kui kahekordselt. Ehituse kümnendal nädalal lahkus hageja objektilt ja jättis töö pooleli. Kostja oli sunnitud ehitustööde lõpetamiseks leidma teisi vahendeid ning sellega seoses lõpetas kokkuleppe hagejaga. Kokku lepitud tööd jäid tegemata.
30.Kostja viitas, et hageja saatis talle 20.06.2018 e-kirja, milles teatas, et tööde tegemiseks läheb 4 nädalat. 12.08.2018 e-kirjas soovis kostja aruandlust tööde ja materjalide kohta. 17.09.2018
esitas hageja kostjale e-kirja teel pakkumusega, millega kostja nõustus. Seega leppisid pooled kokku, et tööde maksumuseks on 20 000 eurot. Hageja pidi esitama kostjale aruande, kuid esitas materjalide kohta tšekke ainult 1 351,76 euro ulatuses. Hageja ei ole esitanud tööde üleandmise akte, tööaja arvestust ega ülejäänud materjalide tšekke, mistõttu puudub kostjal ülevaade teostatud tööde mahust ja tegelikult kasutatud materjalide kogusest.
31.Hageja alustas töid 24.09.2018. Suuliselt leppisid pooled kokku, et vannituba saab valmis 2018. a oktoobri lõpuks, sest kostja pidi vabastama ajutiselt kasutatava elamispinna ja korterisse kolima. Kogu korteri ehitustööd pidid olema valmis 2018. a novembri lõpuks, arvestades hageja pakutud 4 nädalast tööde tegemise aega. Kostja teostas esimese ettemakse 5000 eurot 21.09.2018. Hageja teatas suuliselt, et läheb 30.10.2018 kuni 07.11.2018 (kaasa arvatud) puhkusele ning kedagi sellel ajal objektil ei viibi. 05.11.2018 kostjale saadetud SMS-i järgi viibis hageja veel puhkusel.
32.Hageja ei saanud vannituba valmis kokkulepitud tähtajaks. Kostjal oli viimane tähtaeg sissekolimiseks 14.11.2018, kuna selleks ajaks ei olnud kostjal enam asenduselamispinda. 14.11.2018 paigaldas hageja ajutise tualettpoti, kuid pesemisvõimalust ei olnud 19.11.2018 ega ka lubatud 04.12.2018. Kostja küsis 11.12.2018 hagejalt e-kirja teel, mis kuupäeval on hagejal plaanis tööd lõpetada, kuid hageja sellele ei vastanud. Hageja teatas 11.12.2018 ootamatult ja eelneva kokkuleppeta, et ta lahkub objektilt 3 nädalaks ja küsis raha, mida kostja tasus. Hageja lahkumise ajal oli vannituba lõpetamata ja lävepakud ning osad ukseliistud paigaldamata. Hageja paigaldas kööki aknalauad, mis ei vastanud kostja soovile ning need tuli eemaldada. Kostja paigaldas uued aknalauad ise.
33.Vastavalt hageja pakkumisele oli põhitööde ja lisatööde maksumus kokku 20 000 eurot. Kostja on 17.12.2018 maksnud 19 076,96 eurot. Kuna kostja makstud summa moodustas peaaegu kogu projekti maksumuse, kuigi tööd olid lõpetamata, küsis kostja hagejalt selgitust, kui palju veel maksta on. Hageja pakkus välja summa 4706 eurot ilma selgituseta, milliste tööde eest tuleb summa maksta ning millal tööd valmis on.
34.Kostja võttis kinnisvara ostuks laenu. Kuna tegemist oli valge karbiga, oli panga eritingimus, et 6 kuu jooksul laenulepingu sõlmimisest peab korter olema valmis. Kuna hageja ületas tähtaega oluliselt, ei olnud kostjal kindlust, et üldse objektile tagasi tuleb ja tööd lõpetab. Lisaks ei selgitanud hageja, millest koosneb tööde lõpetamiseks nõutav 4706 eurot. Kostja ütles kokkuleppe üles.
35.Kuna kostja ütles lepingu üles, esitas hageja rahalise nõude 3936,87 eurot. Kui kostja palus summat selgitada, saatis hageja ebaselge Exceli tabeli. Kostja palus hagejal tõendada summat, kuid hageja seda ei teinud.
36.Kostja nõustus, et ta oli hagejaga sõlminud töövõtulepingu, milline ei olnud sõlmitud kirjalikult. Kostja ei ole hagejalt töid vastu võtnud, sest tööd ei ole valmis ega vasta kokkuleppe tingimustele. Hagejal ei ole sissenõutaks muutunud nõuet kostja vastu, mis välistab ka viivisenõude rahuldamise.
37.06.01.2020 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et nõue on tõendamata. Poolte vahel kokku lepitud eelarve oli siduv. Hageja esitas kostjale pakkumuse summas 20 000 eurot ja kostja nõustus sellega. Ehitustööde ajal milleski täiendavas kokku ei lepitud. Ekspertiisi teostamises pooled kokku ei leppinud.
38.Kostja ütles lepingu üles oma e-kirjaga. Siduv eelarve fikseeriti hageja 17.09.2019 e-kirjas. Arusaam siduvast eelarvest jätkus kuni lepingu lõpuni. Kui kostja sai aru, et tööde lõpetamiseks
soovib hageja saada täiendavalt raha, ütles kostja lepingu üles. Alusetu on hageja väide, et kokkuleppe kohaselt oli kostjal endal kohustus tarnida materjale ja seadmeid. Selline kokkulepe poolte vahel puudus ja seadmed ning materjalid tuli hankida hagejal. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas muutus eelarve mittesiduvaks olukorras, kus kostja väidetavalt ise materjale ei soetanud.
39.Hageja nõudeid saaks rahuldada, et kui eelarve oleks mittesiduv. Töömahu või kulutuste, eelkõige materjalikulu suurenemise ettenähtavuse hindamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumitest. Kui töövõtja on kalkuleerinud tööde mahtu või materjalikulu valesti või on jätnud eelarves kajastamata tööd, mille tegemist oleks saanud pidada mõistlikult vajalikuks või tavaliseks, ei saa töövõtja reeglina eelarve ületamisele tugineda. Eelarve mittesiduvust peab tõendama hageja.
40.Hageja teatas kostjale eelarve mittesiduvusest esimest korda alles 06.01.2019. Kõigist nn lisatöödest hageja kostjat viivitamatult ei teavitanud. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud, millal sai ta teada eelarve suurenemisest ning miks teavitas sellest alles 06.01.2019. Kui hageja oleks varem teatanud, oleks kostja saanud eelarvet ületanud töödest loobuda. Kui kostja sai teada, et hageja ei suuda lepingut täita kokku lepitud eelarve ulatuses, ütles ta lepingu üles 07.01.2019.
41.Kostja saadetud sõnum ei tõenda, et hageja oleks kõik ehitusmaterjalid ostnud ning need ei olnud hõlmatud kokku lepitud eelarvega. Hageja e-kiri, kus ta esitas neli küsimust varasemate jooniste ja aktide kohta, ei tõenda ehitusliku ekspertiisi tegemist. Kostja ei ole esitanud ettepanekut ekspertiisi tegemiseks ja kokkulepe selle hinna osas puudub.
42.25.02.2020 selgitas kostja, et hageja tegemata tööde tegemiseks võttis kostja teiselt ehitajalt pakkumise tööde lõpetamiseks. Uue ehitaja pakkumine oli 900 eurot vannitoa lõpetamise eest ning 12 eurot tunnis muude lõpetamata tööde eest. Kostja maksis ehitajale ülekandega ning sularahas kokku 1707,78 eurot. Nimetatud summa sisaldas tööriistade renti 37,80 eurot ja kipsplaati 32 eurot, mille ostutšekki ei ole kostjal enam alles, kuid maksekorralduses on näha kipsplaadi eest tasutud summa. Lisaks ostis kostja tööde lõpetamiseks juurde materjale 305,73 euro eest, sest hageja viis pärast lepingu lõpetamist kaasa materjale, mille eest kostja oli juba tasunud.
43.Pärast uue ehitaja palkamist tegi kostja ise paljud tegemata tööd lõpuni. Kostja leidis, et kuna hageja pakkumuse kohaselt oli tööde hinnaks 16 000 eurot. Arvestades puhkusi ja muid eemal viibimisi oli hageja objektil 8 nädalat. Arvestades tööaega 8 nädalat ja nominaalset tööaega 40 tundi, oli tööde tunnitasu 50 eurot.
44.Arvestades hageja 02.09.2019 ja 20.09.2019 tööde nimekirja, loetles kostja üles tegemata tööd. Hageja pakkumise kohaselt pidi hageja tegema seinte ja lagede viimistlemise, mis pidi sisaldama vuugilinte, pahteldamist, lihvimist, kruntimist ja värvimist, samuti materjale ja katmistöid. Kokku on pakkumuse kohaselt nende tööde maksumus 6100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei tea, kas vuugilinti muude kipsplaadi ühenduskohtade vahele paigaldati, aga nurkadesse seda ei paigaldatud, kuna nurkades jooksevad suured praod. Kuna kostja ise töid ei kontrollinud, arvesta ta seda tegemata tööde hulka.
45.Hinnapakkumise kohaselt pidi hageja tegema plaatimise tööd, mis pidid hõlmama seinte ja põrandate hüdroisolatsiooni, plaatimist, vuukimist, silikoonimist ja plaatidele lõpuliistude paigaldamist. Plaadid pidi tooma kostja. Tööde tasu 2500 eurot, millele lisandub käibemaks. Selleks ajaks, kui hageja ootamatule 4 nädalat kestnud puhkusele läks, olid hüdroisolatsioonitööd, plaatimine, lõpetusliistude paigaldamine ja vuukimine tehtud üksnes dušinurgas. Hageja jättis plaatimata 90% põrandast ja seinast. Vannituba ei olnud niiskuskindel
ega kasutamiskõlblik, kuna paigaldamata jäi hüdrisolatsioon ning kraanikauss. Tualetipott oli ajutise paigaldusega, sest põrand jäi niiskuskindlaks tegemata ja plaatimata.
46.Pesemisvõimaluste puudumise tõttu tekkisid kostjale täiendavad kulud. Kostja pidi neli nädalat järjest külastama Kalma sauna. Kostja palus hagejat esimesena lõpetada vannitoa ehitus, kuid see ei valminud ka jõuludeks. Selle asemel jättis hageja kõik tööd pooleli ja suundus ootamatult 4-nädalasele puhkusele. Kostjale ei olnud kirjeldatud olukord vastuvõetav, mistõttu otsis teise ehitaja, kes töö 9 päevaga lõpetas. Kokkuvõttes tegi suurema osa plaatimistöödest uus ehitaja.
47.Pakkumise kohaselt pidi hageja tegema põrandate tööd, sealhulgas paigaldama põrandalauad, lihvima põrandad ning õlitama need. Tööde maksumus oli 6800 eurot, millele lisandus käibemaks. Põranda õlitamine tähendab põranda kasutuskõlbulikuks tegemist. Kostja sai hagejalt krunditud põrandad, mille värvimise pidi kostja ise teostama. Värvimisvahendid ostis kostja. Põrandate värvimisele kulus kostjal kokku 12 h. Arvestades hageja tunnihinda 50 eurot, jättis hageja tegemata tööd väärtuses 600 eurot.
48.Hageja pidi paigaldama 4 männipuidust siseust, ukseliistud ja lävepakud 1000 euro eest, millele pidi lisanduma käibemaks. Hageja ei ostnud ukseraami piirdeid vannitoa ja majapidamisruumi siseküljele ning lävepakkusid ühelegi uksele. Kostja maksis ukseraami piirete ning lävepakkude eest 55,60 eurot. Kostjal kulus kahe komplekti ukse piirdeliistude ja lävepakkude paigaldamiseks 6 tundi. 6 h x 50 eurot teeb tegemata töö hinnaks 300 eurot. Koos materjaliga kulus 355,60 eurot.
49.Hageja pidi paigaldama aknalauad 700 euro eest, millele lisandub käibemaks. Vannituppa hageja aknalauda ei paigaldanud. Kööki paigaldas hageja enda tungival soovitusel ja vastupidiselt kostja soovidele vale mõõduga aknalauad, mis tuli köögi paigaldamiseks eemaldada. Enne ootamatule puhkusele minekut jõudis hageja eemaldada aknalauad, kuid ei paigaldanud midagi nende asemele. Uue aknalaua materjal ja lõikamine maksis kostjale 26,68 eurot, millele lisandub 2 tundi tööd tunnihinnaga 50 eurot. Tegemata töö hind kokku 126,68 eurot.
50.Hageja pidi pakkumise kohaselt tegema põranda trepi all hinnaga 395 eurot. Seda tööd hageja ei teinud, töö tegi uus ehitaja. Hageja pidi tegema kipsitööd ja ehitama vanni eest kinni 285 euro eest. Vanni esikülg jäi kinni ehitamata, mistõttu ostis uus ehitaja vajaliku kipsplaadi ja teostas kogu vajaliku töö. Hageja pidi tegema tööd vannitoas, kuid ei teostanud wc poti paigaldust ega torutöid kraanikausi paigaldamiseks. Seda tegi uus ehitaja.
51.Kostja leidis kokkuvõttes, et ta tasus uuele ehitajale 1707,78 eurot. 305,73 eurot oli kulu lisamaterjalidele, mille hageja kaasa viis. 1082,28 eurot olid kulud kostja enda tehtud töödele. 450 eurot oli muude tegemata tööde maksumus. Kokku 3545,79 eurot.
52.Muude tegemata jäänud tööde nimekirja koostas kostja hageja 06.01.2020 saadetud tasumiste kokkuvõtte põhjal. Hageja ei ole esitanud materjalide tšekke, mistõttu pole võimalik tuvastada, kas märgitud kulud on hageja kandnud. Hageja saadetud tabeli järgi on kostja tasunud alljärgnevate tööde eest, mida hageja tegelikult teinud ei ole. Hageja ei teinud köögi kraanikausi ühendamist ja nõudepesumasina ühendamist 65 euro eest. Hageja ei teinud majandusruumi põrandaliistude paigaldust 90 euro eest. Hageja ei paigaldanud üleminekuliiste uste alla, trepile, trepiplatvormile ega esikusse 85 euro eest. Hageja ei ehitanud vanni esikülge 125 euro eest ega teinud vannitoa kraanikausi äravoolu 35 euro eest. Kokku ei teinud hageja töid 400 euro eest.
53.Hageja väitis tabelis, et paigaldas 10 lampi koguhinnaga 100 eurot. Tegelikkuses paigaldas
hageja vaid 5 valgustit, ülejäänud paigaldas elektrik, kelle töö eest tasus kostja sularahas. Hageja hinda arvestades tehti tööd 50 euro ulatuses. Lisaks on hageja tasumata tööde nimekirjas toonud välja, et kostjal on tasumata põrandaliistude paigalduse ja töö eest 625 eurot, kuid hageja on lisanud hagiavaldusele liistude paigaldamisega seotud tööde kulud summas 350 eurot ning põrandaliistude ostuarved summas 44,48 eurot ja 86,56 eurot, mis teeb põrandaliistudega seotud materjalide ning tööde kogukuluks 481,04 eurot. Hoolimata sellest, et hageja ei teavitanud kostjat ette sellest, et põrandaliistude paigaldamine on lisatöö ning hageja ei teavitanud lisatöö maksumusest, on kostja kompromissina valmis tasuma põrandaliistudega seotud materjalide ning tööde eest vastavalt hageja esitatud tšekkidele 481,04 eurot.
54.Lõplikes seisukohtades 02.04.2020 jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja nõue ei ole hagiavalduses toodud ulatuses põhjendatud. Hageja ei teinud kõiki kokku lepitud töid. Ruumide siseviimistluse töövõttudel kokkulepitavad tähtajad ei ole soovituslikud, vaid töövõtjale järgimiseks kohustuslikud. Tähtaegade mittejärgimine saab kõne alla tulla vaid eriolukordades, mida antud juhul ei eksisteerinud. Kostja rõhutas hagejale korduvalt, et oktoobri lõpust ei ole tal enam elamispinda, mistõttu oli hädavajalik sissekolimine hiljemalt 14. novembril.
55.Kuna hageja lubas tööd teha 4 nädalaga, ei osanud kostja oodata, et 12.-l nädalal teatab hageja, et läheb puhkusele. Puhkus ei olnud kostjaga kooskõlastatud. Seejuures võttis hageja puhkust mitmel korral. Kostja ei olnud tema tööandja. Hageja ei saanud võtta puhkust ajal, mil ta oli lubanud töö lõpetada. Lepingu lõpetamisel viis hageja kostja juurest ära materjalid ja tööriistad. Kostja pakkus, et maksab 706 eurot materjalide eest, kuid hageja sellega ei nõustunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu osalisele rahuldamisele.
57.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid e-kirjade teel pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema kostjale pakkumises märgitud siseviimistlustööd kokku hinnaga 20 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja alustas töid 24.09.2018, kuid ei lõpetanud neid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on hagejale tasunud kokku 19 076,96 eurot, millest 1351,96 eurot oli tasu lisamaterjalide eest.
58.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt täiendavalt 3 921,40 euro väljamõistmist, millest 3300 eurot on tasu lepinguliste tööde eest, 371,40 eurot on tasu ostetud materjalide eest ning 250 eurot on tasu ehitusliku eksperthinnangu eest.
59.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga mittesiduva eelarvega lepingu, mille kohaselt pidi kostja eraldi tasuma kõigi materjalide ja teenuste eest. Tööde käigus lepiti kokku lisatööde tegemises. Kõik tööd võttis kostja vastu ja asus neid kasutama. Tööde lõpptähtaega kokku ei lepitud. Kuna kostja jättis tööde ja materjalide eest tasumata, ütles hageja lepingu üles. Lisaks leppisid pooled kokku eksperthinnangu tegemises, mille eest pidi kostja maksma 250 eurot. Hageja ei jõudnud enne ülesütlemist kõiki töid teha ning tegemata tööde maksumuseks on 700 eurot. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 11.01.2019, mil möödus hageja antud täiendav tasumise tähtaeg.
60.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hoopis tema ütles lepingu üles, sest hageja ei pidanud kokku lepingulisest tähtajast ning ületas seda mitu korda. Lisaks läks hageja ette teatamata 2018. a detsembris puhkusele. Hageja tasunõue hagis toodud ulatuses ei ole tõendatud ega
sissenõutavaks muutunud. Kostja on tasunud kõigi tegelikult tehtud tööde ja talle üle antud materjalide eest. Täiendavate materjalide ostmist ja kostjale üleandmist ei ole hageja tõendanud. Poolte vahel oli siduva eelarvega leping ja täiendavates töödes või ekspertiisi tegemises kokku ei lepitud.
61.Esmalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud kostja ülesütlemise tõttu, sest hageja rikkus oluliselt kokku lepitud tööde tähtaega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega võib tellija iseenesest alati töövõtulepingu üles öelda. Kui ta ütleb selle üles töövõtja rikkumise tõttu, ei ole töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu nende tööde eest, mis ülesütlemise ajaks tegemata jäid.
62.VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei pea töövõtja lepingut enam edasi täitma, kui tellija on selle üles öelnud. Lepingu alusel varem tekkinud õigused ja kohustused jäävad aga kehtima.
63.Asjas kogutud tõenditest ehk hageja ja kostja e-kirjade vahetusest juunis, juulis ja augustis 2018 (toimiku lk 33-35, lk 51, lk 77) nähtub, et kostja pöördus hageja poole palvega töid teostada ning soovis teada, kui kaua tööd aega võtaksid. Hageja vastas sellele 20.06.2018 ja teatas, et tööde teostamine võtab umbkaudu aega 4 nädalat. Seega tegi hageja kostjale pakkumuse selle kohta, kui kaua tööd aega võtavad. Pooled ei vaidle selle üle, et pakkumiste esitamise ja nendega nõustumiste teel sõlmisid pooled lõpuks töövõtulepingu.
64.Täiendava lisatööde pakkumise saatis hageja kostjale 17.09.2018 e-kirjas (toimiku lk 21, lk 78). Hageja pakkus, et saaks töödega alustada 24.09.2018. Kostja nõustus esitatud pakkumisega 18.09.2018 e-kirjas (toimiku lk 22). Vaidlus puudub selle üle, et hageja alustaski töödega 24.09.2018. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks oma varasemast pakkumusest tööde ajalise kestvuse osas loobunud ning olukorras, kus tööd algasid poolte kokkuleppe kohaselt 24.09.2018, varasem nelja nädalane tähtaeg enam ei kehtinud. Seega leiab kohus, et hagejal oli kohustus teha lepingulised tööd ära kokku lepitud tähtaja jooksul. Hageja ei ole tõendanud ühtegi väidet selle kohta, et tööde tähtaegne valmimine oli takistatud kostja või mõne kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu. Vaidlus puudub selle üle, et nelja nädala jooksul alates 24.09.2018 hageja töid ei lõpetanud.
65.Pooled ei vaidle selle üle, et tööde tähtaegse lõpetamise asemel lahkus hageja 2018. a novembris puhkusele. 06.11.2018 saatis hageja kostjale sõnumi (toimiku lk 58), milles teatas, et jõuab tagasi alles kolmapäeva hilisõhtul. 19.11.2018 saatis kostja hagejale sõnumi (toimiku lk 59) ja palus hagejal esimeses järjekorras teha valmis tualett. Lisaks teatas kostja, et ei soovi tööde jätkamisega oodata 2 nädalat, kuni plaadid saabuvad. 04.12.2018 saatis kostja hagejale sõnumi (toimiku lk 61), milles viitas, millised tööd tuleb kindlasti järgmiseks reedeks valmis teha, muuhulgas osundas kostja pesemisvõimaluse puudumisele. 05.12.2018 saatis kostja hagejale uue sõnumi (toimiku lk 60), milles palus teha vannitoa tööd ära ning avaldas, et ei soovi vannitoa osas ajutist lahendust, vaid soovib teada, millal on tööd vannitoas valmis. Seega andis kostja hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu tööde lõpetamiseks ning palus seejuures esimesena lõpetada tööd vannitoas.
66.11.12.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 86), milles küsis, kas uuel aastal jääb teha ainult vannituba. Hageja teatas kostjale vastuseks 11.12.2018 e-kirjas, et on uuesti ära 17.12.2018 kuni 03.01.2019 (toimiku lk 25). Kostja vastas sellele omakorda ning osundas, et hageja ei olnud teda varem sellest äraolekust teavitanud (toimiku lk 62). Kostja viitas, et ta soovis esimese asjana saada valmis vannituba. Vaidlus puudub selle üle, et hageja töid vannitoas ei lõpetanud, mille tõendamiseks esitas kostja kohtule fotod poolikust vannitoast seisuga 17.12.2018 (toimiku lk 63). Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja rikkus oluliselt kokku lepitud tööde tähtaega ega lõpetanud töid ka kostja täiendavalt antud tähtaegade jooksul.
67.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest jaanuaris 2019 (toimiku lk 37-38) nähtub, et kostja saatis hagejale 07.01.2019 e-kirja, milles pidas hageja täiendava tasu nõuet alusetuks. Kostja avaldas: „ühesõnaga, palun tõmbame projektile joone alla siinkohal ja ma pusin ise edasi“. Vaatamata sõnastusele väljendas kostja kohtu hinnangul selles pöördumises selgelt tahet leping üles öelda hageja rikkumiste tõttu. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mis ei eelda teise poole nõusolekut. Hageja vastas kostja kirjale 08.01.2019 ja teatas hoopis, et tema lõpetab seisuga 08.01.2019 lepingu, sest tööde eest tasustamine ei vasta lepingule. Kohus leiab, et hageja lepingu ülesütlemise avaldusel ei olnud õiguslikke tagajärgi, sest selle saatmise ajaks oli leping kostja ülesütlemise tõttu juba lõppenud. Seega lõppes leping kostja ülesütlemise avaldusega ning iseenesest ei olnud hagejal rohkem kohustust kostja korteris töid jätkata.
68.Järgmisena hindab kohus, kas hageja tasunõue eksperthinnangu koostamise eest on põhistatud ja tõendatud. Hageja e-kirja teel saadetud pakkumised tööde tegemiseks ei sisaldanud pakkumist eksperthinnangu koostamiseks. Seega tuli hagejal tõendada, et ta on kostjaga sõlminud kokkuleppe eksperthinnangu koostamiseks hinnaga 250 eurot, hageja on töö valmis teinud ja kostjale üle andnud. Kohus selgitas hagejale 04.11.2019 eelistungil (toimiku lk 93-94), et viimase tasunõue eksperthinnangu koostamise eest oli täielikult tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele hageja vastavat tasunõuet täiendavalt ei tõendanud.
69.Hageja ei toonud välja ega tõendanud, et pooled oleksid sõlminud eksperthinnangu koostamiseks kokkuleppe kirjalikult või mõnel muul moel. Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale pakkumuse eksperthinnangu tegemiseks hinnaga 250 eurot ning kostja nõustus sellega.
70.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest juunis, juulis ja augustis 2018 (toimiku lk 33-35, lk 51, lk 77) nähtub, et hageja soovis kostjale tööde hinnapakkumise koostamiseks minna korterit vaatama. Täiendavas kirjavahetuses soovis hageja saada kaetud tööde akte ja muud dokumentatsiooni. Muuhulgas leidis hageja, et kui kostjal ei ole esitada talle kõiki soovitud dokumente, sealhulgas tööprojekti, tuleb teha ekspertiis. Kostja saatis hagejale 08.08.2018 ekirjaga viimase soovitud aktid ja veeprojekti ning soovis teada saada, kui palju maksaks hageja viidatud ekspertiis. Asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks teinud kostjale ekspertiisi osas hinnapakkumise ning toonud selles välja, mida ekspertiis sisaldama peaks.
71.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest augustis 2018 (toimiku lk 36) nähtub, et kostja oli pöördunud ehitusjärelevalvet teostava isiku poole, kes viitas, et sarikaplaan on tellitud E OÜ-st. Selle e-kirja saatis kostja hagejale edasi. Hageja saatis seepeale kostjale 10.08.2018 e-kirja, milles leidis, et ehitise konstruktsioon ei ole ehitatud vastavalt joonistele. Täiendavalt esitas hageja mitmeid lisaküsimusi. Mistahes muid tõendeid eksperthinnangu osas kokkuleppe sõlmimise või selle valmimise ja kostjale üleandmise kohta hageja esitanud ei ole.
72.Kohus leiab, et hageja väited eksperthinnangu tegemise osas kokkuleppe sõlmimise kohta on tõendamata. Tõendamata on ka väidetava eksperthinnangu enda tegemine. E-kiri, mille hageja saatis kostjale 10.08.2018, ei ole ühelgi viisil hinnatav ekspertarvamusena. Ehitise või selle
osade suhtes läbi viidav ekspertiis peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ning selle koostajal peab olema seaduses sätestatud pädevus. Hageja ei ole tõendanud nõuetekohase eksperthinnangu koostamist ega endal selle koostamiseks vajaliku pädevuse olemasolu.
73.Ehitusseadustiku (EhS) § 18 reguleerib ehitise auditi tegemist. EhS § 18 lg 3 kohaselt peab auditit tegev isik olema pädev ja sõltumatu ning tagama auditeerimise ühetaolisuse ja usaldusväärsuse. Auditile esitatavad nõuded on EhS § 18 lg 5 alusel reguleeritud majandus- ja taristuministri 24.09.2016 määrusega nr 116 vastu võetud ehitise auditi tegemise korras. Viidatud määruse § 2 lg 2 järgi kontrollitakse auditi käigus ehitist kui tervikut või ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga vastavalt ehitise auditi lähteülesandele. Määruse § 2 lg 3 kohaselt peab ehitise auditi lähteülesande koostama tellija. Määruse § 5 lg 1 sätestab, et ehitise auditi tulemusena koostatakse auditi aruanne, mille vormistuslikud nõuded on toodud määruse §-s 6. Määruse § 6 nõuete kohaselt peab auditi tulemus olema vormistatud kirjalikult ja allkirjastatult, muuhulgas tuleb selles märkida koostaja majandustegevuse registri teavituse number. Eeltoodust tulenevalt ei saa ehitise auditiks ehk eksperthinnanguks lugeda lihtsalt hageja e-kirja, milles on esitatud mõningaid põhistamata väiteid ja püstitatud küsimusi. Hageja ei ole tõendanud nõuetekohase töö tegemist ja kostjale üleandmist. Kuna hageja ei ole tõendanud 250 euro suuruse tasunõude rahuldamise eeldusi, tuleb hageja nõue 250 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
74.Kohus leiab, et hageja tasunõue ei ole ka ülejäänud osas põhistatud ega tõendatud. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Eeltoodust lähtuvalt ei muutu tasunõue sissenõutavaks siis, kui töövõtja tellijalt tasumist nõuab ning möödub tasu maksmiseks antud tähtaeg. Töövõtu tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ka siis, kui tellija asub korterisse elama. Vaidlus puudub selle üle, et kostja oli sunnitud korterisse elama asuma juba siis, kui hageja seal alles kokku lepitud töid tegi ning need tööd ei valminud enne korterisse kolimist.
75.Eeltoodust lähtuvalt oleks hagejal tulnud tasunõude rahuldamiseks tõendada, et ta on teinud töid ja üle andnud materjale selles ulatuses, mille eest ta tasu nõuab. Lisatööde eest tasu nõudmisel oleks hagejal tulnud tõendada, et ta sõlmis kostjaga kokkulepped lisatööde tegemiseks, tegi lisatööd valmis ja andis need üle. Hageja vastavaid asjaolusid tõendanud ei ole. Hageja on nõudnud täiendavat tasu tööde ja materjalide eest, mis ei kujutanud endast lisatöid või lisamaterjale, vaid olid hõlmatud pooltevahelise lepinguga.
76.VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Hageja on väitnud, et ta sõlmis kostjaga mittesiduva eelarvega lepingu, kuid sellise väite tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Iseenesest on väide vastuolus hageja väitega, et pooled hoopis sõlmisid täiendavaid kokkuleppeid lisatööde tegemiseks. Ka selliste kokkulepete sõlmimist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei saanud nõuda kostjalt täiendavat lisatasu omal äranägemisel.
77.04.11.2019 eelistungil (toimiku lk 93-94) selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua ja tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millal ja kuidas ta kostjaga kokku leppis ning milliste tööde tegemises kokku lepiti. Kohus selgitas hagejale töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada poolte kokkuleppeid lisatööde tegemiseks. Vaatamata kohtu selgitustele hageja nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei tõendanud.
78.12.08.2018 saatis kostja hagejale loetelu töödest, milliseid ta soovis, et hageja teeks (toimiku lk 52). 15.08.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 98), milles teatas, et kõigi pakutavate tööde maksumuseks on 17 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seinte ja lagede viimistlemine pidi pakkumise kohaselt sisaldama vuugilinte, pahteldamist, lihvimist, kruntimist ja värvimist, materjale ja katmistöid kokku summas 6100 eurot, millele lisandub käibemaks. Plaatimine pidi hõlmama seinte ja põrandate hüdroisolatsiooni, plaatimist, vuukimist, silikoonimist, plaatide peale lõpuliistude paigaldamist. Plaadid pidi tooma kostja. Töö hind oli 2500 eurot, millele lisandus käibemaks. Põrandatööd pidid sisaldama põrandalaudu ja paigaldust, põrandate lihvimist ja õlitamist kokku hinnaga 6800 eurot, millele lisandus käibemaks. Siseuste tööd pidid hõlmama 4 siseust, ukseliiste, lävepakke. Vaid lukud, sulgurid ja lingid pidi hankima kostja. Tööde ja materjalide maksumus 1000 eurot, millele lisandus käibemaks. Aknalauad pidid maksma 700 eurot, millele lisandus käibemaks.
79.Pakkumisest nähtuvalt on eksitavad hageja väited, et kokku lepitud hinna sees ei pidanud hageja objektile tarnima mistahes materjale ning kõigi materjalide tarnimine pidi toimuma täiendavalt kostja kulul. Hinnapakkumine sisaldas seinte ja lagede viimistlemise materjale ning plaatimise materjale, välja arvatud plaate. Põrandatööde osas sisaldas pakkumine põrandalaudu ning pakkumises ei olnud märgitud, et põrandatööde osas peaks mistahes materjale täiendavalt omal kulul tarnima kostja. Hageja hinnapakkumine sisaldas ka 4 siseust, ukseliiste ja lävepakke ning vaid lukud, sulgurid ja lingid tuli hankida kostjal. Samuti sisaldas hinnapakkumine aknalaudu.
80.15.08.2018 saadetud e-kirjas pidas kostja hinda liialt kõrgeks (toimiku lk 99). 16.08.2018 saatis aga kostja hagejale e-kirja (toimik lk 81), milles teatas, et kuna hagejal tuleb parandada eelmiste ehitajate praaki, valada põranda majapidamisruumis ning trepi all ja panna vannitoas põrandaküte, peaks hageja esitama uue hinnapakkumist. Kostja soovis saada hinnapakkumist, et teada ette, kui palju tal tasuda vaja on. Seega soovis kostja sõlmida siduva eelarvega kokkuleppe.
81.02.09.2018 saatis hageja kostjale pakkumise summas 17 100 eurot, millele lisandus käibemaks (toimiku lk 117). Sisu osas ühtis pakkumine hageja 15.08.2018 pakkumisega. 17.09.2018 saatis hageja kostjale täiendatud hinnapakkumise (toimiku lk 21, lk 78). Hageja pakkus varasemalt arvestamata lisatöödeks põrandatöid trepi all hinnaga 395 eurot ilma plaadi maksumuseta, majandusruumi põrandatöid koos kruntimise ja valamisega hinnaga 465 eurot, kipsitöid koos vanni eest kinni ehitamisega hinnaga 285 eurot ja muid vannitoa töid koos, torutööde ja põrandakütte paigaldusega hinnaga 1350 eurot. Kokku hindas hageja lisatööde maksumuseks 2495 eurot. Kokkuvõttes pakkus hageja, et kogu tööde summa koos lisatöödega oleks 20 000 eurot, kui kostja tasub sularahas. Kostja valitud materjalid tuli e-kirja kohaselt arveldada pärast ostmist. Kostja nõustus esitatud pakkumisega 18.09.2018 e-kirjas (toimiku lk 22). Seega leppisid pooled kokku hageja pakkumistes sisaldunud tööde tegemises ja materjalide ostmises ning kokku lepitu eest pidi kostja tasuma konkreetse tasu 20 000 eurot. Hageja hinnapakkumine oli siduv, sest teistsugused kokkulepped poolte vahel puudusid. Mittesiduva eelarvega kokkuleppe sõlmimist kohus eeldada ei saa ja sellise kokkuleppe sõlmimist asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
82.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest septembris 2018 (toimiku lk 57, lk 78) nähtub, et kostja teatas hagejale korteri võtmete saamisest 20.09.2018 ja tasus hagejale tööde tegemiseks ettemaksu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja alustas töödega 24.09.2018. 09.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 80), milles teatas, et kandis hagejale üle 3000 eurot. Samuti palus kostja hagejalt tšekke nende asjade eest, mida viimane oli ostnud. Hageja lubas samal päeval esitada tšekkidest koopiad. 18.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus üle kanda tasu materjalide eest (toimiku lk 82).
83.29.10.2018 saatis hageja kostjale ostetud materjalide tabeli (toimiku lk 23-24), mille kohaselt oli ostetud materjalide summaks 1351,96 eurot. Ostetud materjalide tabel ei sisalda iseenesest neid materjale, millised oleksid olnud varem sisaldunud hageja hinnapakkumises ning oleksid seetõttu lepingulise kokkuleppe osaks. Tšekkide koopiad lubas hageja esitada hiljem. Hageja soovis kostjalt saada materjalide eest tasu. Kostja esitas kohtule tõendid, mida ta nimetas hageja ostetud materjalide tšekkideks (toimiku lk 54-56). Osaliselt ei ole esitatud tšekid loetavad, kuid see ei oma asjas tähtsust, sest kostja võttis 04.11.2019 eelistungil omaks, et tegemist oli hagejalt saadud materjalide ostutšekkidega. 12.02.2020 istungil võttis kostja omaks, et hageja tarnis need materjalid objektile ning kostja tasus nende eest. Kostja konto väljavõttest (toimiku lk 66) nähtub, et kostja tasus hagejale kokku 19 076,96 eurot. Maksete tegemisel on kostja viidanud kokkuleppele. 30.10.2018 on aga kostja teinud ülekande summas 1 351,96 eurot selgitusega „asjad“. Seega võib eelviidatud tõenditest kokkuvõttes järeldada, et lisaks poolte kokkuleppele tarnis hageja objektile täiendavaid materjale 1351,96 euro eest ning kostja tasus nende materjalide eest.
84.11.12.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 25), millega koos ta esitas uue tabeli lisamaterjalide ja lisatööde kohta ning lubas edaspidi tuua materjalide tšekkide koopiad. Hageja leidis, et lisatöid ja materjale on tarnitud 1725 euro eest (tabel toimiku lk 26). Tabel kajastab varasemalt tasutud lisamaterjale summas 1351,96 eurot, mille eest tasu saamist on hageja kinnitanud.
85.Lisaks on hageja tabelis kajastanud lisatöid ja materjale, mida olevat tehtud ja objektile toodud ajavahemikul 30.10.2018 kuni 10.12.2018 1725,49 euro eest. Seda, millal ja millistel tingimustel oleksid pooled sõlminud kokkuleppeid lisatööde tegemiseks või lisamaterjalide tarnimiseks, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ning selliste kokkulepete sõlmimine ei nähtu kohtule esitatud e-kirjade vahetusest. Kohus leiab, et hageja on enda koostatud tabelis meelevaldselt nimetanud lisatöödeks ja lisamaterjalideks töid ning materjale, mis tegelikult sisaldusid tema varasemates hinnapakkumistes, milliste alusel olid pooled sõlminud kokkuleppeid.
86.Lisatööks oli hageja lugenud tabelis muuhulgas põrandaplaadi paigalduse majandusruumi ja transpordi kokku summas 50 eurot, kuigi 17.09.2018 hageja e-kirjaga saadetud pakkumises olid põrandate plaatimise tööd lepingulisteks töödeks. Hageja oli lisatööks lugenud „torude ringitegemist wc-s“ 50 euro eest, kuigi torutööd wc jaoks olid pakkumiste kohaselt lepingulisteks töödeks. Hageja oli lugenud lisatööks torutöid pesumasina, duši äravooluga seoses summas 50 eurot, kuigi kõik vannitoaga seotud torutööd kujutasid hageja pakkumise kohaselt lepingulisi töid. Samuti luges hageja alusetult lisatööks käterätikukuivati ühendamise ja termostaadi paigalduse summas 119 eurot, kuigi need tööd olid pakkumise kohaselt lepingulisteks töödeks. Plaatide liistude eest soovis hageja saada täiendavalt 11,30 eurot, kuigi ka need sisaldusid algses hinnapakkumises.
87.Seega on hageja alusetult nõudnud kostjalt täiendavat tasu lepinguliste tööde eest. Lisatööde tegemist ja nende tööde üleandmist, samuti muude materjalide ostmist ja korterisse tarnimist ei ole hageja tõendanud ning nende tööde tegemist ja materjalide üleandmist ei saa lugeda tõendatuks üksnes hageja koostatud tabeliga, sest kostja on eitanud lisatööde osas kokkulepete sõlmimist ja lisamaterjalide saamist.
88.Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 (toimiku lk 27-28, lk 67-68) nähtub, et hageja pakkus tööde lõpetamist alles uuel aastal. 03.01.2019 soovis kostja teada, millal hageja lõpetab vannitoa tööd ja kui palju ta soovib veel raha saada. 04.01.2019 selgitas kostja täiendavalt, et soovib enne töödega alustamist teada nende maksumust.
06.01.2019 saatis hageja uue arvestuse ja leidis, et kostja on maksnud lepinguliste tööde eest 16 000 eurot ja nende tööde eest soovis hageja saada veel 4000 eurot. Materjalide ja lisatööde eest makstuks luges hageja 3076,96 eurot ning nende eest soovis hageja saada veel 706 eurot. Kokku soovis hageja saada 4706 eurot.
89.Hageja esitas kostjale 06.01.2019 uued tabelid (toimiku lk 29-30), sh tabeli, mis pidi kajastama lisatöid ja lisamaterjale. Selles tabelis on võrreldes varasema tabeliga hageja teinud muudatusi, mida ta ei ole põhistanud ja mille vajalikkus ei nähtu teistest asjas kogutud tõenditest. Nii on hageja suurendanud majandusruumi põrandaplaadi paigalduse töö maksumust 10 euro võrra, kuid eemaldanud tabelist torutööd vannitoas. Paigaldatud lampide arvuks oli hageja varasema 4 asemel märkinud 10 ja kuluks 100 eurot. Sarnaselt varasema tabeliga on hageja lugenud lisatöödeks ja materjalideks töid ning materjale, mis olid tegelikult lepinguliste tööde osaks (sh torutööd vannitoas, plaatide liistud ja nende paigaldus). Lisatööde tegemist objektil ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud lisamaterjalide tarnimist objektile. Kohus osundab, et osade materjalide puhul ei ole tabelis isegi selgelt välja toodud, mis materjalidega on tegemist, kui palju neid kasutati ja kuidas kujunes nende kulu.
90.Kostja vastas 07.01.2019 ja leidis, et kokkuleppe kohaselt pidi ta tasuma 20 000 eurot, kui esimesena valmib vannituba. Kostjale ei olnud arusaadav, miks on hageja pidanud põrandaliiste lisamaterjaliks. Üleminekuliistude saamist kostja eitas ning ta viitas vannitoa ja majapidamisruumi uste siseliistude ja majandusruumi põrandaliistude puudumisele. Kostja pidas hageja täiendavat tasunõuet arusaamatuks. Kostja oli nõus tasuma lisamaterjalide eest, kui hageja toob ära kõik materjalid, mis olid kuludes märgitud, kuid olid toomata. Seega ei võtnud kostja hageja tehtud töid vastu. Tõendamiskoormuse selles osas, et pooled leppisid lisatööde tegemises kokku ning hageja tegi lisatööd ja tõi objektile lisamaterjalid, ei ole kostjale üle läinud. Hagejal lasus kohustus oma väiteid tõendada, kuid seda ta ei teinud.
91.Hageja esitas kohtule üksnes P OÜ arve põrandaliistude paigalduse eest xxxkorteris summas 420 eurot (toimiku lk 31) ja X AS arved K OÜ-le (toimiku lk 39-40) põrandaliistude eest. Arved ei tõenda, millises mahus ja kui palju liiste tarnis hageja kostja korterisse. Kostja on eitanud kõigi liistude korterisse toomist ja paigaldamist ning on esitanud fotod puuduvatest ukseliistudest ja lävepakkudest (toimiku lk 64). Lisaks ei saa poolte kokkuleppest järeldada, et põrandaliistud ei kuulunud lepinguliste tööde hulka ning nende tarne ja paigalduse eest oli hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat tasu. Nii on hageja 15.08.2018 pakkumises (toimiku lk 98) märkinud, et teeb tervikuna põrandatööd ning tööd sisaldavad põrandalaudu, paigaldust, lihvimist ja õlitamist. Pakkumises ei ole märgitud, et põrandaliistude tarne ja paigalduse eest, mis paratamatult põrandatöödega kaasneb, peaks kostja maksma täiendavat tasu. Täiendava kokkuleppe olemasolu selles osas ei ole hageja tõendanud. Muude materjalide ostmist ja objektile tarnimist ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud.
92.Hageja ja kostja sõnumite vahetusest jaanuaris 2019 (toimiku lk 32) nähtub, et kostja soovis saada kõikide materjalide tšekkide koopiaid, kuid hageja keeldus nende esitamisest, viidates võlgnevusele. Neid tõendeid ei ole hageja esitanud ka kohtumenetluse käigus. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et ta tegi kokkuleppel kostjaga objektil lisatöid ja tarnis lisamaterjale, mille eest oli tal õigus kogumis nõuda 3 448,36 eurot. Kostja on nõustunud vaid sellega, et hageja tarnis lisamaterjale 1351,96 euro eest, millise summa on kostja tasunud. Hagejal puudus alus lugeda lepinguliste tööde eest tasutud summat 1725 eurot osaliseks makseks lisatööde eest. Kostja ei ole makse tegemisel ühelgi viisil viidanud, et tema tahteks oli tasuda lisatööde või materjalide eest. Hageja täiendav tasunõue lisatööde ja materjalide eest summas 2096,4 eurot (milline on märgitud tabelis toimiku lk 30) on alusetu.
93.Kohus leiab, et järelikult tuleb lugeda kõik kostja tehtud maksed peale 1351,96 euro suuruse
makse lepinguliste tööde eest tasumiseks tehtud makseteks. Kostja on kokku tasunud hagejale 19 076,96 eurot (konto väljavõte lk 66), millest materjalide eest tehtud makse oli 1351,96 eurot. Seega oli lepinguliste tööde eest kostja tasunud 19 076,96 eurot – 1351,96 eurot = 17 725 eurot. Kostja tasus järelikult lepinguliste tööde maksumusest 20 000 eurost 88,6%. Viimase makse tegi kostja hagejale 11.12.2018.
94.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja jättis lepingulised tööd lõpetamata. Hageja ei ole aga välja toonud ega tõendanud, et lepingulised tööd jäid lõpetamata üksnes mahus ja ulatuses, mis vastab 700 eurole. Hageja ole tõendanud, et ta üldse tegi objektil mistahes töid pärast 11.12.2018, mil kostja tegi viimase makse. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja teatas kostjale 11.12.2018 (toimiku lk 28), et lahkub objektilt 17.12.2018 ja naaseb alles 03.01.2019. 04.01.2019 teatas hageja kostjale (toimiku lk 27 pöördel), et tuleb tööle alles esmaspäeval ehk 07.01.2019, mil aga kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles. Seega ei saa asjas kogutud tõenditest üldse järeldada, et hageja oleks pärast 11.12.2018 objektil töid teinud, rääkimata sellest, et hageja oleks teinud töid täiendavalt 1575 euro eest (lepinguline maksumus 20 000 eurot – kostja tasutud 17 725 eurot – hageja omaks võetud tegemata töö väärtus 700 eurot). Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, milliseid töid ta täiendavalt tegi, milline oli nende tööde maht ja kuidas ta need tööd kostjale üle andis. Täiendavate tööde üleandmise soovi poolte kirjavahetusest ei nähtu.
95.Hageja esitas kohtule kaks K-Rauta pakkumist K OÜ-le 12.03.2020 (toimiku lk 134-135) ning väitis, et tegemist on tegemata jäänud tööde materjalide hinnapakkumisega. Kohus ei saa ainuüksi pakkumistest järeldada, kui palju materjale oleks objektil tegemata tööde lõpuni teostamiseks vaja läinud. Sega ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, milliseid töid ta objektil tegi ja millises mahus. Hageja on ise väitnud, et kõigi materjalide eest pidi tasuma kostja, mistõttu jääb ebaselgeks, kuidas materjalide hinnapakkumine tõendab hageja tegemata tööde ulatust. Samuti esitas hageja kohtule erinevate ehitusettevõtete kodulehtede väljavõtted (toimiku lk 136-143), kuid ainuüksi nendest väljavõtetest ei saa kohus järeldada, et hageja arvestused tegemata jäänud tööde mahu kohta on põhistatud ja tõendatud. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud ega põhistanud, et tal oleks olnud õigus saada kostjalt lepinguliste tööde eest enam, kui kostja tegelikult tasus. Kokkuvõttes tuleb hageja tasunõue kostja vastu summas 3 921,40 eurot jätta rahuldamata.
96.TsMS § 238 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Tõendit esitav menetlusosaline peab põhistama iga tõendi asjakohasust.
97.Kostja esitas kohtule 25.02.2020 täiendavaid tõendeid, kuid ei põhistanud nende tõendite asjakohasust. Nii esitas kostja kohtule oma 07.01.2019 sõnumi kellelegi A.(toimiku lk 118), milles pakkus kokkulepet vannitoa tööde tegemises 900 euro eest ning lisatööde tegemises hinnaga 12 eurot tunni eest. Kostja esitas oma konto väljavõtte (toimiku lk 119), mille kohaselt on ta tasunud kellelegi K. 2019. aasta jaanuaris 1 357,76 eurot ja A. 100 eurot. Kellele on kostja tasunud ning täpselt mille eest, konto väljavõttest ei nähtu. Kostja ei ole põhistanud, milliseid tema vastuväiteid esitatud tõendid tõendavad ja kuidas välistab hageja nõude rahuldamise see, kellele kostja on veel makseid teinud ja millises summas. Kostja ei esitanud hageja vastu vastuhagi ega menetluslikku tasaarvestuse nõuet.
98.Samuti esitas kostja R OÜ arve M OÜ-le plaadilõikuri rendi eest summas 37,80 eurot (toimiku lk 120). Arvest ei ole võimalik tuvastada mistahes seost kostja või tema korteriga. Kostja esitas kohtule koopiad erinevatest tšekkidest (toimiku lk 121-123), kuid ei selgitanud,
miks ta need esitas, mida on ostetud ja kes on ostud sooritanud. Ainuüksi tšekkidest ei saa kohus teha mingeid järeldusi selle kohta, kas hageja nõue on põhjendatud või mitte. Osaliselt ei ole tšekid loetavad. Kostja esitas kohtule oma 28.10.2019 sõnumi kellelegi, milles on juttu värvimisest (toimiku lk 124). Tõendi asjakohasust ei ole kostja põhistanud.
99.Kostja esitas kohtule ostutšekid kuupäevadega 27.10.2018, 01.11.2018, 19.10.2018 ja 21.10.2018 (toimiku lk 125), kuid ei põhitanud tõendite asjakohasust. Tšekkidest ei ole võimalik järeldada, kes on materjale ostnud. Valdavalt on ostetud värvimistega seotud materjale. Lisaks on kostja esitanud kohtule tšekid (toimiku lk 126-127), millele ta on juurde kirjutanud „uksepiirded“, „lävepakud“ ja „aknalauad“. Tšekkidest endist ei ole võimalik järeldada, mida on ostetud ja kes on ostu eest tasunud. Kokkuvõttes on kõik kostja 25.02.2020 esitatud tõendid asjakohatud ega tõenda vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid.
100.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
101.Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1008 eurot. Menetluskulude tõendamiseks esitas kostja kaks arvet X OÜ-lt. Üks arve on esitatud 5 tunni eest 30.11.2019 kohtus esindamise eest ning teine arve 14.02.2020 kohtus esindamise eest 5,5 tunni ulatuses. Tunnitasu suurus on 80 eurot.
102.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. X OÜ ei ole esindanud kostjat kohtus ega pole esitanud volikirja. Arvetel olev tundide arv ületab kordades tegelikku kohtuistungitele kulunud aega. Alternatiivselt palus hageja vähendada kostja menetluskulusid vastavalt tegelikule ajakulule istungitel ehk kuni 3 tunnini.
103.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seega ei tulene menetlusnormidest, et kui kostja menetluskulude nimekirja ei esita, ei saa kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
104.Kostjat esindas vaidluses lepinguline esindaja, kes osales 04.11.2019 eelistungil, mis kestis 1 tunni ning 12.02.2020 eelistungil, mis kestis 1 h 15 min. Lisaks koostas kostja esindaja 06.01.2020 menetlusdokumendi, mis oli esitatud viiel lehel. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja esindaja näol on tegemist X OÜ töötajaga. Küll aga nõustub kohus hageja seisukohtadega, et menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada tegelikku ajakulu, mis esindajal esindamiseks kuluda võis.
105.Kohus leiab, et 04.11.2019 istungiks valmistumiseks võis esindajal aega kuluda 1 tund, millel lisandub istungil osalemise ajakulu 1 tund. 06.01.2020 seisukoha koostamiseks võis aega kuluda põhjendatult 3 tundi, sest osaliselt ei ole vastuväited asjakohased ning seisukohale ei ole lisatud tõendeid. 12.02.2020 istungiks valmistumiseks võis aega kuluda täiendavalt 1 tund ning istungil osalemiseks kulus 1 h 15 minutit. Kogumis on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 1 h +
1 h + 3 h + 1 h + 1 h 15 min = 7 h 15 min ulatuses.
106.Kostja esindaja tunnitasu suurust 80 eurot, millele lisandub käibemaks, loeb kohus põhjendatuks, arvestades vaidluse keerukust ja sisu. Seega on kostja õigusabikulud põhjendatud 7 h 15 min x 80 euroga = 579,99 eurot ilma käibemaksuta ja 695,99 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole teatanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 695,99 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.