Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.05.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-102382
Kohtuasi
XX (X) hagi YY vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3921.40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ain Kabal Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.04.2020 otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata 551.40 euro ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu lahend muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 551.40 eurot.
3.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista YY-lt välja XX kasuks 551.40 eurot. 3) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2-19-102382 4) Jätta menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 86% ulatuses hageja ja 14% ulatuses kostja kanda. 5) Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja töövõtjana esitas kostja kui tellija vastu hagi ehitustöövõtulepingu alusel saamata tasu ja materjalide maksumuse 3300 + 371.40 euro ning ehitusliku eksperthinnangu koostamise eest saamata tasu 250 euro saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt pidasid pooled 2018. a suvel läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli sõlmida leping kostja korteri siseviimistlustööde tegemiseks, samuti hageja poolt kostja korteri kohta ekspertarvamuse koostamiseks. Lõpliku pakkumise saatis hageja 17.09.2018, millega kostja järgmisel päeval nõustus. Leping lõppes hageja poolt ülesütlemisega jaanuaris 2019. Kostjal on osaliselt lepingujärgsete tööde eest tasumata. Lepingujärgsete töödega samal ajal tegi kostja lisatöid ja tõi objektile lisamaterjale, millest osa on kostjal tasumata. Hageja koostas kostja tellimusel ka ehituseksperdiarvamuse, mille eest on samuti tasumata. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on tasunud tehtud tööde ja tarnitud materjalide eest. Hageja rikkus lepingut ja lahkus objektilt töid lõpetamata. Ekspertarvamuse koostamiseks kokkulepet ei olnud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale menetluskulude hüvitamiseks välja 695.99 eurot.
5.Pooled ei vaidle, et 1) sõlmisid e-kirjade teel pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema kostjale pakkumises märgitud siseviimistlustööd kokku 20 000 euro eest; 2) hageja alustas töid 24.09.2018, kuid ei lõpetanud neid; 3) kostja tasus hagejale kokku 19 076.96 eurot, millest 1351.96 eurot oli tasu lisamaterjalide eest.
2-19-102382 Pooled vaidlevad, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt täiendavalt 3921.40 eurot, millest 1) 3300 eurot oleks tasu lepinguliste tööde eest, 2) 371.40 eurot ostetud materjalide eest ning 3) 250 eurot ehituseksperthinnangu eest.
6.Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes kostja ülesütlemise tõttu, sest hageja rikkus oluliselt kokkulepitud tööde tähtaega. Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõiget 1, § 655 lõikeid 1 ja 2, § 195 lõiget 2.
7.Poolte e-kirjavahetusest juunis, juulis ja augustis 2018 nähtub, et kostja pöördus hageja poole palvega töid teostada ning soovis teada, kui kaua tööd aega võtaksid. Hageja teatas 20.06.2018, et tööd võtavad aega u 4 nädalat. Seega tegi hageja kostjale pakkumise selle kohta, kui kaua tööd aega võtavad. Pooled ei vaidle, et pakkumiste esitamise ja nendega nõustumiste teel sõlmiti töövõtulepingu. Täiendava lisatööde pakkumise saatis hageja kostjale 17.09.2018. Hageja pakkus, et saaks töödega alustada 24.09.2018. Kostja nõustus 18.09.2018. Vaidlus puudub, et hageja alustas töid 24.09.2018. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks varasemast pakkumusest tööde ajalise kestvuse osas loobunud või et olukorras, kus tööd algasid 24.09.2018 ei oleks varasem 4-nädalane tähtaeg kehtinud. Seega leiab kohus, et hagejal oli kohustus teha lepingulised tööd ära kokkulepitud tähtaja jooksul. Hageja ei tõendanud väiteid, et tööde tähtaegne valmimine oli takistatud kostja või mõne kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu. Vaidlus puudub, et 4 nädala jooksul alates 24.09.2018 hageja töid ei lõpetanud.
8.Pooled ei vaidle, et tööde tähtaegse lõpetamise asemel lahkus hageja 2018. a novembris puhkusele. 06.11.2018 saatis hageja kostjale sõnumi, milles teatas, et jõuab tagasi alles kolmapäeva hilisõhtul. 19.11.2018 saatis kostja hagejale sõnumi ja palus esimeses järjekorras teha valmis tualett. Lisaks teatas kostja, et ei soovi tööde jätkamisega oodata 2 nädalat, kuni plaadid saabuvad. 04.12.2018 saatis kostja hagejale sõnumi, milles viitas, millised tööd tuleb kindlasti järgmiseks reedeks valmis teha, mh osundas pesemisvõimaluse puudumisele. 05.12.2018 saatis kostja uue sõnumi, milles palus teha vannitoa tööd ära ning avaldas, et ei soovi ajutist lahendust, vaid soovib teada, millal on tööd vannitoas valmis. Seega andis kostja hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu tööde lõpetamiseks ning palus esimesena lõpetada tööd vannitoas.
9.11.12.2018 saatis kostja e-kirja, milles küsis, kas uuel aastal jääb teha ainult vannituba. Hageja teatas vastuseks 11.12.2018, et on uuesti ära 17.12.2018 kuni 03.01.2019. Kostja osundas, et hageja ei olnud teda varem sellest äraolekust teavitanud ja viitas, et soovis esimese asjana saada valmis vannitoa. Vaidlus puudub, et hageja töid vannitoas ei lõpetanud, mille tõendamiseks esitas kostja fotod poolikust vannitoast seisuga 17.12.2018. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja rikkus oluliselt kokkulepitud tööde tähtaega ega lõpetanud töid ka kostja täiendavalt antud tähtaegade jooksul.
10.E-kirjavahetusest jaanuaris 2019 nähtub, et kostja pidas 07.01.2019 täiendava tasu nõuet alusetuks. Kostja avaldas: „ühesõnaga, palun tõmbame projektile joone alla siinkohal ja ma pusin ise edasi“. Vaatamata sõnastusele väljendas kostja kohtu hinnangul selles pöördumises selgelt tahet leping üles öelda hageja rikkumiste tõttu. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mis ei eelda teise poole nõusolekut. Hageja vastas 08.01.2019 ja teatas, et tema lõpetab ise seisuga 08.01.2019 lepingu, sest tööde eest tasumine ei vasta lepingule. Kohus leiab, et hageja ülesütlemise avaldusel ei olnud õiguslikke tagajärgi, sest selle saatmise ajaks oli leping kostja ülesütlemise tõttu juba lõppenud. Seega lõppes leping kostja ülesütlemise avaldusega ning iseenesest ei olnud hagejal rohkem kohustust kostja korteris töid jätkata.
2-19-102382
11.Hageja e-kirja teel saadetud pakkumised ei sisaldanud pakkumist hinnangu koostamiseks. Seega tuli hagejal tõendada, et ta on kostjaga sõlminud kokkuleppe hinnangu koostamiseks 250 euro eest, hageja on töö valmis teinud ja kostjale üle andnud. Kohus selgitas hagejale 04.11.2019 eelistungil, et tasunõue hinnangu koostamise eest on tõendamata. Hageja tasunõuet täiendavalt ei tõendanud.
12.Poolte e-kirjavahetusest juunis, juulis ja augustis 2018 nähtub, et hageja soovis kostjale tööde hinnapakkumise koostamiseks minna korterit vaatama. Täiendavas kirjavahetuses soovis hageja saada kaetud tööde akte ja muud dokumentatsiooni. Mh leidis hageja, et kui kostjal ei ole esitada talle kõiki soovitud dokumente, sh tööprojekti, tuleb teha ekspertiis. Kostja saatis hagejale 08.08.2018 e-kirjaga soovitud aktid ja veeprojekti ning soovis teada saada, kui palju maksaks hageja viidatud ekspertiis. Asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks teinud kostjale ekspertiisi osas hinnapakkumise ning toonud selles välja, mida ekspertiis sisaldama peaks. E-kirjavahetusest augustis nähtub, et kostja oli pöördunud ehitusjärelevalvet teostava isiku poole, kes viitas, et sarikaplaan on tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-st. Selle ekirja saatis kostja hagejale edasi. Hageja saatis seepeale 10.08.2018 e-kirja, milles leidis, et ehitise konstruktsioon ei ole ehitatud vastavalt joonistele. Täiendavalt esitas hageja mitmeid lisaküsimusi. Mistahes muid tõendeid eksperthinnangu osas kokkuleppe sõlmimise või selle valmimise ja kostjale üleandmise kohta hageja ei esitanud.
13.Hageja väited eksperthinnangu tegemiseks kokkuleppe sõlmimise kohta on tõendamata. Tõendamata on ka hinnangu enda tegemine. E-kiri, mille hageja saatis kostjale 10.08.2018, ei ole ühelgi viisil hinnatav ekspertarvamusena. Ehitise või selle osade suhtes läbi viidav ekspertiis peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ning selle koostajal peab olema seaduses sätestatud pädevus. Hageja ei ole tõendanud nõuetekohase hinnangu koostamist ega endal selle koostamiseks vajaliku pädevuse olemasolu. 10.08.2018 e-kiri ei vasta ehitise auditi nõuetele (ehitusseadustiku (EhS) § 18).
14.Hageja tasunõue ei ole ka ülejäänud osas tõendatud. Kohus kohaldas VÕS § 637 lõikeid 3 ja 4. Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud tellija korterisse elama asumisega. Hagejal oleks tulnud tasunõude rahuldamiseks tõendada, et ta on teinud töid ja üle andnud materjale selles ulatuses, mille eest ta tasu nõuab. Lisatööde eest tasu nõudmisel oleks hagejal tulnud tõendada, et ta sõlmis kostjaga kokkulepped lisatööde tegemiseks, tegi lisatööd valmis ja andis need üle. Hageja vastavaid asjaolusid ei tõendanud. Hageja on nõudnud täiendavat tasu tööde ja materjalide eest, mis ei kujutanud endast lisatöid või -materjale, vaid olid hõlmatud pooltevahelise lepinguga.
15.Kohus kohaldas VÕS § 639 lõiget 1. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Hageja on väitnud, et sõlmis kostjaga mittesiduva eelarvega lepingu, kuid väide on tõendamata. Väide on ka vastuolus hageja enda väitega, et sõlmiti täiendavaid kokkuleppeid lisatööde tegemiseks. Ka selliste kokkulepete sõlmimist ei ole hageja tõendanud.
16.12.08.2018 saatis kostja hagejale loetelu töödest, milliseid ta soovis, et hageja teeks. 15.08.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et kõigi pakutavate tööde maksumuseks on 17 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Pakutavateks töödeks olid: seinte ja lagede viimistlemine, mis sisaldas vuugilinte, pahteldamist, lihvimist, kruntimist, värvimist, materjale ja katmistöid; plaatimine pidi hõlmama seinte ja põrandate hüdroisolatsiooni, plaatimist, vuukimist, silikoonimist, plaatide peale lõpuliistude paigaldamist, plaadid pidi tooma kostja; põrandatööd pidid sisaldama põrandalaudu ja paigaldust, põrandate lihvimist ja õlitamist; siseuste tööd pidid hõlmama 4 siseust, ukseliiste, lävepakke, lukud, sulgurid ja lingid pidi
2-19-102382 hankima kostja; aknalauad. Pakkumisest nähtuvalt on eksitavad hageja väited, et kokkulepitud hinna sees ei pidanud hageja objektile tarnima mistahes materjale ning kõigi materjalide tarnimine pidi toimuma täiendavalt kostja kulul. Hinnapakkumine sisaldas seinte ja lagede viimistlemise materjale ning plaatimise materjale, välja arvatud plaate. Põrandatööde osas sisaldas pakkumine põrandalaudu. Hageja hinnapakkumine sisaldas ka 4 siseust, ukseliiste ja lävepakke ning vaid lukud, sulgurid ja lingid tuli hankida kostjal. Samuti sisaldas hinnapakkumine aknalaudu.
17.15.08.2018 e-kirjas pidas kostja hinda liialt kõrgeks. 16.08.2018 saatis aga kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et kuna hagejal tuleb parandada eelmiste ehitajate praaki, valada põranda majapidamisruumis ning trepi all ja panna vannitoas põrandaküte, peaks hageja esitama uue hinnapakkumise. Kostja soovis saada hinnapakkumist, et teada ette, kui palju tal tasuda vaja on. Seega soovis kostja sõlmida siduva eelarvega kokkuleppe. 02.09.2018 saatis hageja kostjale pakkumise, mis sisu osas ühtis 15.08.2018 pakkumisega. 17.09.2018 saatis hageja kostjale täiendatud hinnapakkumise, milles pakkus lisaks eelnevatele töödele: põrandatöid trepi all plaadi maksumuseta, majandusruumi põrandatöid koos kruntimise ja valamisega, kipsitöid koos vanni eest kinni ehitamisega ja muid vannitoa töid koos, torutööde ja põrandakütte paigaldusega. Kokku hindas hageja lisatööde maksumuseks 2495 eurot. Kokkuvõttes pakkus hageja, et kogu tööde summa koos lisatöödega oleks 20 000 eurot, kui kostja tasub sularahas. Kostja valitud materjalid tuli e-kirja kohaselt arveldada pärast ostmist. Kostja nõustus pakkumisega 18.09.2018. Seega leppisid pooled kokku hageja pakkumistes sisaldunud tööde tegemises ja materjalide ostmises ning kokkulepitu eest pidi kostja tasuma 20 000 eurot. Hageja hinnapakkumine oli siduv, sest teistsugused kokkulepped poolte vahel puudusid.
18.E-kirjavahetusest septembris 2018 nähtub, et kostja teatas hagejale korteri võtmete andmisest 20.09.2018 ja tasus ettemaksu. Pooled ei vaidle, et hageja alustas töödega 24.09.2018. 09.10.2018 teatas kostja, et kandis hagejale üle 3000 eurot. Samuti palus kostja tšekke asjade kohta, mida viimane oli ostnud. Hageja lubas samal päeval esitada tšekkidest koopiad. 18.10.2018 palus hageja üle kanda tasu materjalide eest. 29.10.2018 saatis hageja ostetud materjalide tabeli, mille kohaselt oli ostetud materjale 1351.96 euro eest. Tabel ei sisalda materjale, mis sisaldunud hageja hinnapakkumises ning olid lepingulise kokkuleppe osaks. Hageja soovis kostjalt saada materjalide eest tasu. Kostja esitas kohtule tõendid, mida ta nimetas hageja ostetud materjalide tšekkideks. Osaliselt ei ole need loetavad, kuid see ei oma asjas tähtsust, sest kostja võttis 04.11.2019 eelistungil omaks, et tegemist oli hagejalt saadud materjalide ostutšekkidega. 12.02.2020 istungil võttis kostja omaks, et hageja tarnis need materjalid objektile ning kostja tasus nende eest. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja tasus hagejale kokku 19 076.96 eurot. Maksete tegemisel on kostja viidanud kokkuleppele. 30.10.2018 on aga kostja teinud ülekande 1351.96 eurot selgitusega „asjad“. Seega võib tõenditest kokkuvõttes järeldada, et lisaks poolte kokkuleppele tarnis hageja objektile täiendavaid materjale 1351.96 euro eest ning kostja tasus nende eest.
19.11.12.2018 saatis hageja e-kirja, millega esitas uue tabeli lisamaterjalide ja -tööde kohta ning lubas edaspidi tuua tšekkide koopiad. Hageja leidis, et lisatöid ja -materjale on tarnitud 1725 euro eest. Tabel kajastab varasemalt tasutud lisamaterjale summas 1351.96 eurot, mille eest tasu saamist on hageja kinnitanud. Lisaks on tabelis kajastanud töid ja materjale, mida olevat tehtud ja objektile toodud ajavahemikul 30.10.2018 kuni 10.12.2018 1725.49 euro eest. Seda millal ja millistel tingimustel oleksid pooled sõlminud kokkuleppeid lisatööde tegemiseks või lisamaterjalide tarnimiseks, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ning selliste kokkulepete sõlmimine ei nähtu kohtule esitatud e-kirjavahetusest. Kohus leiab, et hageja on enda koostatud tabelis meelevaldselt nimetanud lisatöödeks ja -materjalideks töid ning
2-19-102382 materjale, mis tegelikult sisaldusid lepingulistes töödes. Lisatööks oli hageja lugenud mh põrandaplaadi paigalduse majandusruumi ja transpordi kokku 50 eurot, kuigi 17.09.2018 hageja pakkumises olid põrandate plaatimise tööd lepingulisteks töödeks. Hageja oli lisatööks lugenud „torude ringitegemine wc-s“ 50 euro eest, kuigi torutööd wc jaoks olid pakkumiste kohaselt samuti lepingulisteks töödeks. Hageja oli lugenud lisatööks torutöid pesumasina, duši äravooluga seoses summas 50 eurot, kuigi kõik vannitoaga seotud torutööd kujutasid hageja pakkumise kohaselt lepingulisi töid. Samuti luges hageja alusetult lisatööks käterätikukuivati ühendamise ja termostaadi paigalduse summas 119 eurot, kuigi need tööd olid pakkumise kohaselt lepingulisteks töödeks. Plaatide liistude eest soovis hageja saada täiendavalt 11.30 eurot, kuigi ka need sisaldusid algses hinnapakkumises.
20.Seega on hageja alusetult nõudnud kostjalt täiendavat tasu lepinguliste tööde eest. Lisatööde tegemist ja nende tööde üleandmist, samuti muude materjalide ostmist ja korterisse tarnimist ei ole hageja tõendanud ning nende tööde tegemist ja materjalide üleandmist ei saa lugeda tõendatuks üksnes hageja koostatud tabeliga, sest kostja on eitanud lisatööde osas kokkulepete sõlmimist ja lisamaterjalide saamist.
21.E-kirjadest detsembris ja jaanuaris nähtub, et hageja pakkus tööde lõpetamist alles uuel aastal. 03.01.2019 soovis kostja teada, millal hageja lõpetab vannitoa tööd ja kui palju ta soovib veel raha saada. 04.01.2019 selgitas kostja täiendavalt, et soovib enne töödega alustamist teada nende maksumust. 06.01.2019 saatis hageja uue arvestuse ja leidis, et kostja on maksnud lepinguliste tööde eest 16 000 eurot ja nende tööde eest soovis hageja saada veel 4000 eurot. Materjalide ja lisatööde eest makstuks luges hageja 3076.96 eurot ning nende eest soovis hageja saada veel 706 eurot. Kokku soovis hageja saada veel 4706 eurot. Hageja esitas 06.01.2019 uued tabelid, sh tabeli, mis pidi kajastama lisatöid ja -materjale. Selles tabelis on võrreldes varasema tabeliga hageja teinud muudatusi, mida ta ei ole põhistanud ja mille vajalikkus ei nähtu teistest asjas kogutud tõenditest. Nii on hageja suurendanud majandusruumi põrandaplaadi paigaldamise maksumust 10 euro võrra, kuid eemaldanud tabelist torutööd vannitoas. Paigaldatud lampide arvuks oli hageja varasema 4 asemel märkinud 10 ja kuluks 100 eurot. Sarnaselt varasema tabeliga on hageja lugenud lisatöödeks ja -materjalideks töid ning materjale, mis olid tegelikult lepinguliste tööde osaks (sh torutööd vannitoas, plaatide liistud ja nende paigaldus). Lisatööde tegemist objektil ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud lisamaterjalide tarnimist objektile. Kohus osundab, et osade materjalide puhul ei ole tabelis isegi selgelt välja toodud, mis materjalidega on tegemist, kui palju neid kasutati ja kuidas kujunes nende kulu.
22.Kostja vastas 07.01.2019 ja leidis, et kokkuleppe kohaselt pidi ta tasuma 20 000 eurot, kui esimesena valmib vannituba. Kostja esitas vastuväiteid põrandaliistude kuulumisele lisamaterjali hulka, eitas üleminekuliistude saamist ning viitas vannitoa ja majapidamisruumi uste siseliistude ja majandusruumi põrandaliistude puudumisele. Kostja nõustus tasuma lisamaterjalide eest, kui hageja toob ära kõik materjalid, mis olid kuludes märgitud, kuid objektile toomata. Seega ei võtnud kostja tehtud töid vastu.
23.Hageja esitas kohtule üksnes Pro Põrand OÜ arve põrandaliistude paigalduse eest Graniidi 25-16 korteris summas 420 eurot ja Puumarket AS arved Kata Projekt OÜ-le põrandaliistude eest. Arved ei tõenda, millises mahus ja kui palju liiste tarnis hageja kostja korterisse. Kostja on eitanud liistude korterisse toomist ja paigaldamist ning on esitanud fotod puuduvatest ukseliistudest ja lävepakkudest. Lisaks ei saa poolte kokkuleppest järeldada, et põrandaliistud ei kuulunud lepinguliste tööde hulka ning et nende tarne ja paigalduse eest oleks hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat tasu. Nii on 15.08.2018 pakkumises märgitud, et hageja teeb tervikuna
2-19-102382 põrandatööd ning tööd sisaldavad põrandalaudu, paigaldust, lihvimist ja õlitamist. Pakkumises ei ole märgitud, et põrandaliistude tarne ja paigalduse eest, mis paratamatult põrandatöödega kaasneb, peaks kostja maksma täiendavat tasu. Täiendava kokkuleppe olemasolu selles osas ei ole hageja tõendanud. Muude materjalide ostmist ja objektile tarnimist ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud. Hageja ja kostja sõnumite vahetusest jaanuaris 2019 nähtub, et kostja soovis saada kõikide tšekkide koopiaid, kuid hageja keeldus esitamisest, viidates võlgnevusele. Neid tõendeid ei ole hageja esitanud ka kohtumenetluses. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et tegi kokkuleppel kostjaga objektil lisatöid ja tarnis lisamaterjale, mille eest oli tal õigus kogumis nõuda 3448.36 eurot. Kostja on nõustunud vaid sellega, et hageja tarnis lisamaterjale 1351.96 euro eest, millise summa on ta tasunud. Hagejal puudus alus lugeda lepinguliste tööde eest tasutud summat 1725 eurot osaliseks makseks lisatööde eest. Kostja ei ole makse tegemisel ühelgi viisil viidanud, et tema tahteks oli tasuda lisatööde või -materjalide eest. Hageja täiendav tasunõue lisatööde ja -materjalide eest summas 2096.40 eurot on alusetu.
24.Kohus leiab, et kõik kostja tehtud maksed peale 1351.96 euro suuruse makse tuleb lugeda lepinguliste tööde eest tasumiseks tehtud makseteks. Kostja on kokku tasunud hagejale 19 076.96 eurot, millest materjalide eest tehtud makse oli 1351.96 eurot. Seega oli lepinguliste tööde eest kostja tasunud 19 076.96-1351.96=17 725 eurot. Kostja tasus järelikult lepinguliste tööde maksumusest 20 000 eurost 88,6%. Viimase makse tegi kostja 11.12.2018.
25.Pooled ei vaidle, et hageja jättis lepingulised tööd lõpetamata. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et lepingulised tööd jäid lõpetamata üksnes mahus ja ulatuses, mis vastab 700 eurole. Hageja ei tõendanud, et ta üldse tegi objektil mistahes töid pärast 11.12.2018, mil kostja tegi viimase makse. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja teatas kostjale 11.12.2018, et lahkub objektilt 17.12.2018 ja naaseb alles 03.01.2019. 04.01.2019 teatas hageja kostjale, et tuleb tööle alles esmaspäeval ehk 07.01.2019, mil aga kostja ütles lepingu üles. Seega ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja oleks pärast 11.12.2018 objektil töid teinud, rääkimata sellest, et hageja oleks teinud töid täiendavalt 1575 euro eest (lepinguline maksumus 20 000 – kostja tasutud 17 725 – hageja omaks võetud tegemata töö väärtus 700 eurot). Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, milliseid töid ta täiendavalt tegi, milline oli nende maht ja kuidas ta need kostjale üle andis. Täiendavate tööde üleandmise soovi poolte kirjavahetusest ei nähtu. Hageja esitas kohtule 2 K-Rauta pakkumist Kata Projekt OÜ-le 12.03.2020 ning väitis, et tegemist on tegemata jäänud tööde materjalide hinnapakkumisega. Kohus ei saa ainuüksi pakkumistest järeldada, kui palju materjale oleks objektil tegemata tööde lõpuni teostamiseks vaja läinud. Hageja on ise väitnud, et kõigi materjalide eest pidi tasuma kostja, mistõttu jääb ebaselgeks, kuidas materjalide hinnapakkumine tõendab hageja tegemata tööde ulatust. Samuti esitas hageja kohtule erinevate ehitusettevõtete kodulehtede väljavõtted, kuid ainuüksi nendest ei saa kohus järeldada, et hageja arvestused tegemata jäänud tööde mahu kohta on tõendatud. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud ega põhistanud, et tal oleks olnud õigus saada kostjalt lepinguliste tööde eest enam, kui kostja tegelikult tasus.
26.Kostja esitas 25.02.2020 täiendavaid tõendeid, kuid ei põhistanud nende asjakohasust. Kostja ei esitanud hageja vastu vastuhagi ega menetlusliku tasaarvestuse nõuet.
27.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
28.Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1008 eurot. Menetluskulude tõendamiseks esitas kostja Grant Thorton Baltic OÜ arved, millest üks on esitatud 5h eest 30.11.2019 kohtus esindamise eest ning teine 5,5h eest 14.02.2020 kohtus esindamise eest. Tunnitasu suuruseks on 80 eurot. Hageja vaidles kuludele vastu ja leidis, et kostja ei ole
2-19-102382 esitanud menetluskulude nimekirja. Grant Thornton Baltic OÜ ei esindanud kostjat kohtus, esitanud ei ole volikirja. Arvetel olev tundide arv ületab kordades tegelike kohtuistungite aega. Alternatiivselt palus hageja vähendada kulusid vastavalt tegelikule istungite pikkusele 3h.
29.Kostjat esindas vaidluses lepinguline esindaja, kes osales 04.11.2019 eelistungil, mis kestis 1h ning 12.02.2020 eelistungil, mis kestis 1h 15min. Lisaks koostas kostja esindaja 06.01.2020 menetlusdokumendi, mis oli esitatud 5-l lehel. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja esindaja näol on tegemist Grant Thornton Baltic OÜ töötajaga. Küll aga nõustub kohus hagejaga, et menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada tegelikku ajakulu, mis esindajal esindamiseks kuluda võis. Kohus leiab, et 04.11.2019 istungiks valmistumiseks võis esindajal aega kuluda 1h, millele lisandub istungil osalemise ajakulu 1h. 06.01.2020 seisukoha koostamiseks võis aega kuluda põhjendatult 3h, sest osaliselt ei ole vastuväited asjakohased ning seisukohale ei ole lisatud tõendeid. 12.02.2020 istungiks valmistumiseks võis aega kuluda täiendavalt 1h ning istungil osalemiseks kulus 1h 15min. Kogumis on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 1 + 1 + 3 + 1 + 1.15 = 7h 15min ulatuses.
30.Kostja esindaja tunnitasu suurust 80 eurot, millele lisandub käibemaks, loeb kohus põhjendatuks, arvestades vaidluse keerukust ja sisu. Seega on kostja õigusabikulud põhjendatud 7h 15min x 80 = 579.99 eurot käibemaksuta ja 695.99 eurot käibemaksuga. Kostja ei ole teatanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Apellatsioonkaebus
31.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus hindas tõendeid valesti ja tegi üllatusliku otsuse.
32.17.09.2018 pakkumine on siduv ainult selles kirjeldatud tööde osas. Tööd, millised ei olnud pakkumises loetletud, on eraldi tööd eraldi hindadega ja kuuluvad tasumisele eraldi. Kostja on täiendavad tööd ja materjalid saanud ning suuremas osas ka nende eest tasunud. Ka põrandaliistud ja nende paigaldus on eraldi töö ega kuulunud laudpõranda paigalduse juurde. Selle töö tegi hageja ära ja osaliselt kostja selle eest ka tasus, mida kinnitab 11.12.2018 e-kiri.
33.Maakohus hindas valesti hageja pakkumist. Kostja pidi täiendavalt tasuma materjalide eest, mida pakkumises ei nimetatud. Tööde tegemise tähtajas ei olnud kokku lepitud. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus kostja uuris, milliseid töid hageja saab teha ja mis võiks olla tööde tegemise umbkaudseks ajaks. Konkreetset tööde tegemise aega kokku ei lepitud. Tööde maht kasvas algselt räägituga võrreldes kordades, kostja oli sageli ära ja puhkusel ega tarninud lubatud materjale. Kokku ei lepitud ka tööde tegemise järjekorras. Kostja soovis 19.11.2018 küll tualeti tegemist eelisjärjekorras, kuid kokku selles ei lepitud.
34.Kostja avaldusest „ühesõnaga, palun tõmbame projektile joone alla siinkohal ja ma pusin ise edasi“ ei nähtu, et leping oleks üles öeldud hageja olulise lepingurikkumise tõttu. Tegemist ei olnud üldse ülesütlemise teatega.
35.Kohus ei hinnanud õigesti kostja 08.08.2018 ja hageja 10.08.2018 e-kirju. Hageja koostas eksperthinnangu ja saatis selle 10.08.2018 e-kirjaga. Ei olnud muud põhjust hinnangu koostamiseks ja saatmiseks kui kokkulepe poolte vahel. Tegemist ei olnud kohtu määratud ekspertiisiga ega ehituse auditiga. Tegemist oli poolte kokkuleppega selle kohta, et üks isik saab ehitustehniliste eriteadmistega isikult erialateadmistel põhineva arvamuse, mille eest teine
2-19-102382 isik tasub kokkulepitud tasu. Hageja e-kirja lõpus on koostaja nimega koos toodud ka pädevust tõestavad registreeringu numbrid (mh omanikujärelevalve EEO003098).
36.Hageja ei nimetanud koostatud tabelis lisatöödeks ja -materjalideks töid ja materjale, mis tegelikult sisaldusid hinnapakkumistes. 17.09.2018 hinnapakkumisele eelnenud kirjavahetuses rääkisid pooled igasugustest töödest ja asjadest, mis aga ei saanud lõpliku kokkuleppe osadeks. Tabelis 10.12.2018 seisuga on näha, et lisamaterjale ja -töid on tehtud 1725.49 euro eest. Kokkuleppe järgsete tööde eest soovis apellant tabeli järgi saada 2000 eurot. Tabeli alusel tasus kostja 11.12.2018 2000+1725=3725 eurot. Lisatöid ja -materjale ei saa arvata 20 000 euro sisse.
37.Majapidamisruum ja vannituba on eraldi ruumid. Majapidamisruumi põranda katmist plaatidega ei olnud 17.09.2018 hinnapakkumises. See oli kokku lepitud hiljem ja eraldi tasu eest. Majapidamisruumi plaatimise eest on lisatööde arvestuse alusel vastustaja tasunud. Vastustaja seisukoht
38.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sealhulgas uurinud ja hinnanud apellatsioonimenetluses esitatud täiendavaid tõendeid, leiab, et maakohus rikkus osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata kokku 551.40 euro nõudes, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu lahend muutmata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2), millega rahuldab hagi osaliselt ning jaotab esimese ja teise astme kohtumenetlustega seotud kulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
40.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt koosneb hageja nõue kostja vastu kolmest osast: 3300 eurot tehtud, kuid tasumata lepinguliste tööde eest; 371.40 eurot täiendavalt kokkulepitud tööde ja -materjalide (põrandaliistud ja nende paigaldus; tasumata osa 625 eurost) eest; 250 eurot ehitusliku ekspertarvamuse koostamise tasu. Hageja on menetluses olnud seisukohal, et pooled sõlmisid kostjale kuuluva korteriomandi siseviimistlustööde tegemiseks töövõtulepingu tema 17.09.2018 pakkumise alusel, tasuks lepiti kokku 20 000 eurot kõigi pakkumises loetletud tööde eest, pakkumine ei sisaldanud põrandaliistude maksumust ega paigaldamist (selles lepiti lepingujärgsete tööde tegemise ajal täiendavalt kokku), eraldi oli sõlmitud kokkulepe kostja korteriomandi kohta ehitusliku ekspertarvamuse koostamiseks. Kostja ei ole vaielnud vastu töövõtulepingu sõlmimisele, kuid leidis, et on tasunud kõigi lepingu lõppemise ajaks tehtud lepinguliste tööde eest ja nende hulka kuulusid ka põrandaliistude tarnimine ja paigaldamine. Kostja eitab kokkulepet ekspertarvamuse tellimiseks. Maakohus asus mh seisukohale, et hageja ei tõendanud, et oleks lepingu kehtivuse ajal teinud lepingujärgseid töid, mille eest kostja ei ole tasunud; et põrandaliistud ja nende paigaldamine pidi kuuluma lepingujärgsete tööde hulka (pakkumises märgitud „Põrandad – põrandalauad + paigaldus, põrandate lihvimine ja õlitamine“) ja et hageja ei ole tõendanud, et oleks nimetatud
2-19-102382 töö teinud; hageja ei tõendanud lepingu sõlmimist ekspertarvamuse tegemiseks ega sellise töö tegemist.
41.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel senini vaidlus töövõtulepingu sisu (eelkõige kokkulepitud tööde, täitmise tähtaegade) ja lõppemise aja ning aluse üle. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust esmalt nimetatud ulatuses.
42.Kolleegium on seisukohal, et maakohus tõlgendas kooskõlas VÕS §-dega 8, 9, 11, 16 ja 29 õigesti siseviimistlustööde tegemiseks poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut, kui tuvastas, et lepingujärgsete tööde loetelu saab lugeda tõendatuks hageja 02.09.2018 ja 17.09.2018 e-kirjades sisalduvate loetelude alusel. Tõenditest nähtub selgelt, et tegemist oli vaid osaga kokkulepitud töödest, mis olid mõeldud täiendamaks varasemat pakkumist, kuna peale 02.09.2018 pakkumist oli ilmnenud vajadus teha töid, mille vajadus varasemalt ei olnud teada. Kostja 16.09.2018 e-kirjast nähtuvalt olid selleks nt vajadus parandada eelmiste ehitajate praak, valada põrand majapidamisruumis jmt. Seega tuvastas maakohus õigesti, et lepingujärgseteks töödeks olid: seinte ja lagede viimistlemine (vuugilindid, pahteldamine, lihvimine, kruntimine ja värvimine, materjal ja katmistööd) 6100 eurot; plaatimine (seinte ja põrandate hüdroisolatsioon, plaatimine, vuukimine, silikoonimine, plaatide peale lõpuliistude paigaldamine; plaadid pidi tooma kostja) 2500 eurot; põrandatööd (põrandalauad ja paigaldus, põrandate lihvimine ja õlitamine) 6800 eurot; siseuste tööd (4 siseust, ukseliistud, lävepakud; lukud, sulgurid ja lingid pidi hankima kostja) ja materjalid 1000 eurot; aknalauad 700 eurot; põrandatööd trepi all 395 eurot plaadi maksumuseta; majandusruumi põrandatööd koos kruntimise ja valamisega 465 eurot; kipsitööd koos vanni eest kinni ehitamisega 285 eurot ja muud vannitoa tööd koos torutööde ja põrandakütte paigaldusega 1350 eurot. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kokku lepiti ka, et kostja valitud materjalid tuli arveldada pärast ostmist ning et tasuks lepiti kokku 20 000 eurot tingimusel, et tasumine toimub sularahas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et leping oli sõlmitud VÕS § 639 lõike 1 mõistes siduva eelarvega, mistõttu eelpool kirjeldatud pakkumiste ja nõustumise alusel tehtud lepinguliste tööde ja esiletoodud materjalide eest hageja tasu enam kui 20 000 eurot kostjalt nõuda ei saanud. Mittesiduva eelarvega kokkuleppe sõlmimist eeldada ei saa ja sellise kokkuleppe sõlmimist asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Seega sai maakohus vaidluse lahendamisel lähtuda eelnevalt tuvastamist leidnud lepinguliste tööde loetelust ja seda nii iga töölõigu kui lepingu kogumaksumuse osas.
43.Poolte vahel on vaidlus, kelle tahteavalduse alusel leping lõppes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu lõpetamine toimus kostja tahteavalduse alusel 07.01.2019. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt kostja 07.01.2019 e-kirjale antud tõlgendusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lõike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sama sätte teise lause kohaselt, kui saaja tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja ei avaldanud 08.01.2019 e-kirjas imestust kostja tahteavalduse, mh lause „ Ühesõnaga, palun tõmbame projektile joone alla siinkohal ja ma pusin ise edasi“ üle ega küsinud selgitust kostja kirja eesmärgi kohta. Vastuseks kostja e-kirjale teatas hageja järgmisel päeval ise lepingu lõpetamisest põhjusel, et kostja ei tasu tööde eest vastavalt kokkulepitule. Poolte e-kirjadest nähtuvalt sai hageja kostja e-kirja kätte enne enda e-kirja saatmist, mistõttu oli kostja tahteavaldus muutunud TsÜS § 69 lõike 1 alusel kehtivaks enne, kui hageja tegi enda tahteavalduse.
2-19-102382 Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja näol on tegemist töövõtusuhtes tellijaga, kel on VÕS § 655 lõike 1 esimese lause alusel õigus töövõtuleping igal ajal üles öelda, siis käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas tellija ütles lepingu üles töövõtja olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel. Ülesütlemise põhjus omaks tähtsust juhul, kui töövõtja nõuaks tellijalt mitte ainult tasu lepingu lõppemise ajaks tehtud tööde eest, vaid kogu algselt kokkulepitud tasu. Töövõtulepingu tellija poolt ülesütlemise (VÕS § 655 lõige 1 esimene lause) ja tellija poolt töövõtja olulise rikkumise tõttu lepingust taganemise (VÕS § 188) õiguslikke tagajärgi analüüsis Riigikohus nt lahendites nr 3-2-1-64-11, 3-2-1-79-16, 2-10-12908, 2-13-40856. Käesolevas asjas on hageja toonud hagiavalduses selgelt esile, et on kokkulepitud tasu 20 000 eurot vähendanud 700 euro võrra, s.o lepingu ülesütlemise hetke seisuga tegemata tööde hinna võrra. Ka võiks töövõtja lepingurikkumise tuvastamine olla asjakohane juhul, kui tellija oleks toonud vaidluses esile vastunõude, mille eelduseks on töövõtja lepingurikkumine. Maakohus tuvastas, et vastunõuet ega tasaarvestuse avaldust kostja ei esitanud. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses vastupidist väitnud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja põhjendused, millega kohus asus seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe lepingu täitmise tähtajas ja et hageja rikkus seda ning et sel alusel oli kostjal õigus leping üles öelda. Nimetatud osas maakohtu poolt tuvastatu ei oma asja lahendamisel tähtsust.
44.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata kohtu selgitustele asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõendamiskoormuse jagunemise kohta ei suutnud hageja tõendada, et lepingu lõppemise seisuga oli ta teinud lepingujärgseid töid 3300 euro väärtuses, mille eest on kostjal tasumata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tasus hagejale tööde tegemise ajal n-ö jooksvalt, sh ettemaksuna, millest hageja loeb lepingu järgi tasutuks 16 000 eurot. Hageja on küll toonud menetluses esile, millised tööd jäid tema poolt 700 euro väärtuses tegemata (13.03.2020 menetlusdokumendis), kuid millised pakkumistes sisalduvad tööd/materjalid ja millises rahalises ulatuses olid tehtud/tarnitud enne objektilt 17.12.2018 lahkumist, kuid jäid kostja poolt tasumata, ei ole hageja esile toonud. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt toimub hagi menetlemine poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja esitas hageja väidetele vastuväiteid, mh tuues esile täiendavalt tegemata lepingulisi töid. Kostjal ei teki vastuväidete tõendamise kohustust enne, kui hageja on oma väited tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata 3300 euro nõudes.
45.Kolleegium nõustub apellandi etteheidetega maakohtule osas, milles kohus asus seisukohale, et põrandaliistude tarnimine ja paigaldamine kuulus algselt kokkulepitud lepinguliste põrandatööde hulka ja hagejal ei ole alust nõuda nende eest täiendava kokkuleppe alusel 371.40 euro tasumist. Kolleegium on seisukohal, et selles osas eksis maakohus asjakohaste tõendite hindamises (TsMS § 232 lõige 1). Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada ja tõendid ümber hinnata. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 kohaselt poolte ühisest tegelikust tahtest lepingu sõlmimise ajal (lõige 1), kui ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingutingimusi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel pidi mõistma (lõige 4). Sama sätte lõike 5 kohaselt tuleb tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi (punkt 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale tingimusele varem andnud (punkt 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (punkt 3), lepingu olemust ja eesmärki (punkt 4), lepingupoolte vahelist praktikat (punkt 6). Sama sätte lõike 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos
2-19-102382 teiste tingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Puudub vaidlus, et lepinguliseks tööks oli 02.09.2018 pakkumise alusel „Põrandatööd – põrandalauad ja paigaldus, põrandate lihvimine ja õlitamine“. Seega oli põrandatööde sisu lepingus kokku lepitud ja selles ei olnud nimetatud põrandaliiste ega nende paigaldamist. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, kas lepingueelsete läbirääkimiste käigus või hilisemalt lepingu täitmise käigus oleksid pooled saanud ühtviisi aru, et siiski kuuluvad põrandatööde hulka ka põrandaliistude tarnimine ja paigaldamine. Vastuses apellatsioonkaebusele tõi kostja esile, et ta eeldas, et liistud on osa põrandatöödest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, et poolte ühiseks tahteks oli lugeda lepinguliste põrandatööde hulka ka elutoa ja magamistoa liistud ning nende paigaldamine. Kuna põrandatööde sisu oli lepingus kokku lepitud selgelt, ei ole alust tuvastada, et pooltega sarnane mõistlik isik oleks pidanud saama lepingust sõlmimise ajal aru sarnaselt kostjaga. Maakohus asus seisukohale, et põrandaliistude tarne ja paigaldus kaasnevad paratamatult põrandatöödega, kuid ei ole oma seisukohta TsMS § 442 lõike 8 kohaselt põhjendanud. Sellist väidet kumbki pool maakohtus ei esitanud. Selline väide ei ole kolleegiumi arvates ka eluliselt usutav, kuna põrandaliistude puudumine ei takista mingilgi moel korteriomandi põranda eesmärgipärast kasutamist. Eeltoodust tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et tõendatud on hageja väide, et põrandaliistude tarnimine ja paigaldamine ei kuulunud nende tööde hulka, mille eest pidi kostja tasuma kokku 20 000 eurot. Seega saab hageja nõue kuuluda rahuldamisele juhul, kui pooled sõlmisid selles osas eraldi kokkuleppe või kui esinevad alused hagi rahuldamiseks mõnel lepinguvälisel õiguslikul alusel. Kolleegium on seisukohal, et poolte esiletoodud asjaolude ja tõendite alusel saab tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veendumusega tuvastada, et pooltel oli elutoa ja magamistoa põrandaliistude tarnimiseks ja paigaldamiseks sõlmitud eraldi kokkulepe kaudsete tahteavalduste teel. TsÜS § 68 lõike 1 kohaselt võib teha tahteavalduse mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lõike 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja kinnitas maakohtus (04.11.2019 istungil) põrandaliistude saamist ja paigaldamist. 25.02.2020 menetlusdokumendist nähtuvalt vaidlustab kostja nõude suurust, nõustudes, et tõendatud on töö kulu 350 eurot ja materjali kulu 44.48 + 86.56 eurot. 11.12.2018 e-kirjast nähtuvalt teatas hageja, et liistude paigaldamine peaks toimuma järgmisel nädalal ja lubas liistud kohale tuua. Sama päeva e-kirjas kostja liistudega seonduvale tegevusele vastuväiteid ei esitanud. Seega sõltumata sellest, kas kostja eeldas tol hetkel, et liistud kuuluvad lepinguliste tööde hulka või mitte, oli ta igal juhul nõus nende toomise ja paigaldamise organiseerimisega hageja poolt. Seega saab lugeda tuvastatuks, et on piisavalt selge, et pooled saavutasid selles osas kokkuleppe (VÕS § 9 lõige 1). Kostja ei ole esitanud pretensioone seoses konkreetse materjali ja tööga, samuti on kinnitanud materjali saamist ja töö tegemist, mistõttu saab lugeda töö vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes. Seega tuleb hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hagejale välja 371.40 eurot.
46.Ringkonnakohus on veendumusel, et maakohtu otsust tuleb muuta ka osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude 250 euro saamiseks ehitusliku eksperthinnangu koostamise eest. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud kokkuleppe saavutamist hinnangu koostamiseks, selle koostamist ega kostjale üleandmist. Hageja on kaebuses jäänud maakohtus esitatud seisukohtade juurde, mh et kokkulepet tõendab kostja 08.08.2018 e-kiri, tasus lepiti kokku
2-19-102382 suuliselt ja hinnangu saatis hageja kostjale 10.08.2018 e-kirjaga. Kostja on olnud seisukohal, et 10.08.2018 saatis hageja talle mitteformaalse e-kirja, milles on 4 küsimust varasemate jooniste ja aktide kohta, kostja ei teinud hinnangu saamiseks offerti ja puudusid kokkuleppe hinna või muu osas. Vastuses kaebusele selgitab kostja, et hageja ei teatanud talle palju hinnang maksma läheb või et tegemist ei ole osaga hageja „kõigi lisatöödega“ pakkumisest, samuti et 10.08.2018 e-kiri oligi eksperthinnang. Esmalt märgib kolleegium, et ehituse asjatundjalt ostetava korteriomandi ehituskvaliteedi kohta hinnangu saamiseks sõlmitav kokkulepe saab olla töövõtuleping VÕS § 635 lõike 1 mõttes. Hageja ei ole väitnud, et temalt oleks tellitud ehituse audit Eh-i sätete mõttes. Seega maakohtu otsuse põhjenduste osa, kus kohus analüüsis 10.08.2018 hageja e-kirja sisu vastavust ehitise auditi nõuetele, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja kasutas hageja kui ehitusspetsialisti hinnangut läbirääkimistel korteri müüjaga ega esitanud hinnangu kohta pretensioone. Kostja sellele väitele vastu ei ole vaielnud. Seega ei ole poolte vahel vaidlust, et hinnang (arvamus), milline sisaldus hageja kui ehitusala asjatundja 10.08.2018 e-kirjas, oli koostatud kokkuleppel kostjaga. Et kostja viitas läbirääkimistel müüjaga võimalikele ehituslikele puudustele korteris ja et kostja soovis, et keegi hindaks tegeliku ehituse vastavust plaanidele ning et hageja käis korteriga tutvumas ja tutvus enne 10.08.2018 e-kirja ehitise dokumentatsiooniga, on tõendatud e-kirjavahetusega perioodil 01.08.2018 kuni 10.08.2018 müüja ja kostja ning hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole tõendanud, et 10.08.2018 hinnang oma vormistuselt või sisult vmt ei vastanud tema tahtele. Hageja pakkumistest teha kokkulepitud tööd 20 000 euro eest ei saa järeldada, et selles summas oli arvestatud ka 10.08.2018 hinnangu koostamiseks tehtud töö eest tasu. Küll aga on poolte vahel vaidlus, kas selle tegemine oli kokku lepitud eraldi tasu eest ja kui, siis millises suuruses tasu eest. VÕS § 635 lõikest 1 tulenevalt on töövõtuleping tasuline leping. Seega eelduslikult peab kostja tasuma hagejale tema tehtud töö eest. Et tegemist on tasulise teenusega, sai aru ka kostja, sest küsis 08.08.2018 e-kirjas „kui palju see ekspertiis mulle maksma läheb“. Kokkulepitud tasu suuruse tõendamiskoormus on TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt praeguses asjas hagejal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud väidet, et tasu 250 eurot oli kokku lepitud suuliselt. Kui tasu kokku ei lepitud tuleb lähtuda VÕS § 637 lõikest 1, mille kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vastavalt õiguskirjandusele tuleb selle sätte mõttes lugeda tavaliseks tasuks eelkõige tasu, mida konkreetne töövõtja lepingu objektiks oleva töö eest tavaliselt võtab (nt töövõtja hinnakirja kohane tasu või sarnase teenuse eest teistelt klientidelt samal ajaperioodil nõutud tasu). Kui selline tavaline tasu konkreetsel töövõtjal puudub, saab mõistlikuks tasuks pidada konkreetse teenuse turuhinda, s.o kohalikku keskmist tasu sellise töö tegemise eest. Konkreetse teenuse kohalikku turuhinda tuleb pidada erikokkuleppe puudumisel tavaliseks tasuks ka olukorras, kus konkreetse töövõtja tavaline tasu ületab oluliselt samalaadse töö eest lepingu täitmise kohas tavaliselt makstavat töö turuhinda (Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn 2009). Hageja esitas ringkonnakohtu selgituse alusel tõendid selle kohta, et 2018. aastal teostas ta Sakus asuvale eramule ostueelse ülevaatuse, tuvastas puudused ja kontrollis dokumentatsiooni ning sellise teenuse hinnaks oli 660 eurot. Samuti selgitas täiendavalt, et tegemist ei olnud tunnitasu arvestusega, vaid akordtasuga (kokku oli lepitud konkreetne summa). Kostja vaidles sellele vastu, tuues esile, et hagejal sai kuluda 10.08.2018 e-kirjas sisalduva arvamuse koostamiseks kokku 3h (objekti ülevaatus + dokumentide ülevaatamine, e-kirja kirjutamine +
2-19-102382 sõit objektile). Kostja esitas tõendi selle kohta, et riiklikult tunnustatud ehituseksperdi tunnitasuks on 60.00 kuni 75.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et mõistliku tasuna konkreetse teenuse eest tuleb tuvastada 3x60=180 eurot, võttes aluseks kostja tõendatud tunnitasu. Hageja esitatud tõendilt nähtub töö suuremas mahus objektiga kui korteriomand. Samuti nähtub, et arve oli esitatud äriühingu nimel ja sisaldas käibemaksu. Hageja ei ole käesolevas vaidluses toonud esile, et tal oleks alust nõuda hagejalt tasu koos käibemaksuga.
47.Eelpool vastamata kaebuses ja vastuses sisalduvad poolte väited asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu ringkonnakohus neid käesolevas lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Hagi osalise rahuldamise alusel tuleb maakohtu lahendit muuta ka menetluskulude jaotuse alusel. Samuti tuleb kolleegiumil jaotada apellatsioonimenetluse kulud. Kolleegium on TsMS § 163 lõike 1 alusel seisukohal, et arvestades, et rahalisest nõudest kuulub rahuldamisele 14%, on mõistlik jaotada menetluskulud mõlemas kohtuastmes võrdeliselt hagi rahuldamise proportsiooniga. Seega jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes 14% ulatuses kostja ja 86% ulatuses hageja kanda.
49.Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalike kulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lõikest 4 tulenevalt ka apellatsioonikohus. Kuna praeguses asjas on pooltel menetluskulude osas vastastikused nõuded, tuleb mõlemale poolele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata asja lahendanud maakohtul TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.