Apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada täielikult. Mõista kostjalt E.O.lt (O.) IK xxxxxxxxxxx hageja T.K. kasuks 3514,47 eurot.
2.Mõista kostjalt E.O. hageja T.K. kasuks viiviseid põhinõudelt summas 3514,4 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras;
Jätta menetluskulud tervikuna kostja E.O. kanda ja mõista hageja T.K. kasuks välja riigilõiv summas 325 eurot.
HAGI ASJAOLUD, NÕUE, POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja nõue T.K. esitas 06.12.2019.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt 20.10.2015.a osales T.K. Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu registrinumbriga 63705 enampakkumisel, korteriomandi ostuhinnaks oli 24 450 eurot. Omandatavat kinnistut koormavad AS Swedbank kasuks hüpoteegid kogusummas 725 000 krooni ehk 46 335,95 eurot. Nagu nähtub 09.10.2009.a hüpoteegi seadmise lepingu punktist 3.1. tagavad hüpoteegid Swedbank AS ja E.O. vahel sõlmitud laenulepingust nr. 07-174958-EV ning selle kõigist võimalikest lisadest ja/või muudatustest tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on perioodil 19.01.2018.a-10.11.2019.a tasunud kostja eest laenulepingu järgseid osamakseid kokku summas 3 514,47 eurot. Kostja tasus laenulepingust tulenevaid kohustusi hagejale ka peale kinnistu võõrandamist kuid peale valduse
Tsiviilasi nr 2-29-19146 üleminekut 2017.a novembris kostja enam laenulepinguga võetud kohustusi ei täitnud. Hüpoteegipidaja võttis hagejaga jaanuaris 2018.a telefoni teel ühendust ning teavitas hagejat, et kostja ei ole laenulepinguga võetud kohustusi täitnud. Hagejal ei olnud võimalik kostjaga ühendust saada, seetõttu tasus hageja laenulepingust tuleneva võlgnevuse, et vältida laenulepingu ülesütlemist, millele oleks järgnenud kinnistu sundmüük. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 3514,47 eurot ja viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Samuti soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja võlgnetavalt summalt 3514,40 eurot viivised, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Kostja oma 20.12.2019 vastuses6 hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja omandas kinnistu sundenampakkumisel soodushinnaga. Sellest tulenevalt tuleb hagejal kanda ka kinnistuga seotud ja kinnistut koormava hüpoteegiga tagatud laenulepingust tulenevad kohustused sh. tasuda laenumakseid. Kostja tõlgendab AÕS § 346 lg 2 selliselt, et omandades hüpoteegiga koormatud kinnistud, pidi hageja arvestama, et hüpoteek omandamisel ei lõpe, vaid jääb püsima. Samuti pidi hageja arvestama, et hüpoteek jääb tagama samu nõudeid, mis varemgi. Märge „kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele „nõude rahuldamiseks" tähendab seda, et kui kellegi kasuks on seatud kinnistule hüpoteek ja enampakkumisel ostab kinnistu uus omanik (enampakkumise võitja), kes maksab soetatud kinnistu eest vähem, kui oli kinnistul lasuv võlgnevus, siis lähevad sissenõudja ees järelejäänud võlakohustused üle uuele omanikule, kes neid tasuma peab hakkama. Kui uus omanik laenujääki tasuma ei hakka, siis on võimalik kohtutäituril alustada uut enampakkumist. Ehk lihtsamalt uus kinnistu omanik võtab üle kõik võlgnevusega seotud kohustused, mis jäid täitmata sundmüügi käigus, kuid ainult hüpoteegiga tagatud suuruses. Kostja leiab, et ei ole mõistlik (viide VÕS §-le 7), et Pärnu linnas müüakse renoveeritud kinnistu kogupinnaga 110 m2, krunt 600 m2 hinnaga 24450 euro ja hüpoteegipidaja nõustub ilma täiendava tagatiskokkulepeta tehingut tegema. Kostja leiab, et isegi arvestades hüpoteegi kogusumma 46'335.95 euro millele jääb hageja kanda ning lidetada enampakkumise sumnna kokku tulemus on; 46' 335.95 + 24450 = 70' 785.95 euro ja mis on mõistlik ja tegelik hageja kulu eelpoolmainitud tehingule.
4.Menetluse käik
4.1.Kohus võttis 09.12.2019 asja menetlusse ning edastas hagiavalduse kostjale.
4.2.Kostja vastas hagile 20.12.2019.
4.3.Hageja esitas oma täiendava seisukoha 30.12.2020.
4.4.Kohus määras 19.03.2020 asjas kirjaliku menetluse ja selgitas tõendamiskoormist, vaidlusaluseid asjaolusid ja õiguslikku käsitlust ning andis pooltele oma lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks menetlustähtajad. Pooled kohtule täiendavalt seisukohti ega tõendeid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hageja tõend tlk 7-9 Hageja tõend tlk 10
Hageja tõend tlk 11-14
Hageja tõend tlk 15
Riigilõivu tasumise kviitung tlk 16
Kostja vastus koos lisadega tlk 23-28
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-29-19146
5.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada.
6.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 151 lg 2 sätestab, et kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:
7.1.Hageja osales 20.10.2015. Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu registrinumbriga 63705 enampakkumisel, korteriomandi ostuhinnaks oli 24 450 eurot.;
7.2.korteriomandi enampakkumise alghind oli 18 750 eurot;
7.3.hageja on omandanud läbi sundtäimisel toimuva enampakkumise kinnistu, asukohaga Pärnu, Rohu 8 (reg.osa nr 63705). 5.1.
7.4.korterit koormavad AS Swedbank kasuks kinnistu igakordse omaniku suhtes seatud hüpoteegid kogusummas 46 335,95 eurot, mis tagab kostja ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-174958-EV tulenevaid kohustusi;
7.5.kostja ei ole tasunud AS-le Swedbank laenumakseid alates ajast, mil kinnistu läks üle hageja valdusse s.o novembrist 2017.;
7.6.hüpoteekidega koormatud kinnistu omanik (hageja) on tasunud kostja eest laenulepingust tulenevad kohustused kokku summas 3514,47 eurot.
7.7.Hageja on perioodil 19.01.2018 kuni 10.11.2019 täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi kogusummas 3154,47 euro ulatuses.
8.Kuna puudub vaidlus selle üle, et hageja tagab oma kinnisasjaga hageja nõuet kostja (võlgniku) vastu, tähendab see, et tagatava nõude võlgnik ja kinnisasja omanik (pantija) ei lange kokku. Kohus tuvastas, et hageja kui hüpoteekidega koormatud kinnistu omanik on tasunud kostja eest laenulepingust tulenevad kohustused seetõttu, et hageja varaga on tagatud kostja vastu suunatud nõude täitmine ning seega on AÕS §349 kg 3 alusel kostja vastu suunatud nõue rahuldatud ulatuses ehk summas 3514,47 eurot hagejale üle läinud. VÕS § 173 lg 1 alusel kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Seega on nõude üleminek hüpoteegipidajalt hagejale automaatne ega eelda hüpoteegipidaja tahteavaldust.
9.Hageja on tasunud hagi esitamise hetkeks kostja eest laenulepingust tulenevaid laenumakseid kokku summas 3514,47 eurot. Kuivõrd hüpoteegipidaja nõue on tasutud summas läinud AÕS § 349 lg 3 alusel üle hagejale, siis tuleb kostjal tasuda hagejale 3514,47 eurot.
10.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on hüpoteegiga tagatud lepingulised kohustused automaatselt AÕS § 346 lg 2 tulenevalt üle läinud ja uus omanik võtab üle kõik võlgnevusega seotud kohustused, mis jäid täitmata sundmüügi käigus, kuid ainult hüpoteegiga tagatud suuruses. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tema laenulepingust nr 07-174958-EV tulenevad kohustused, mida tagab kostja kinnistul lasuv hüpoteek, oleksid hagejale üle läinud.
11.Kohus märgib siinjuures kas ka seda, et kostja E.O. ei olnud hageja poolt omandatud kinnisasja varasemaks omanikuks, vaid kinnistu eelmiseks omanikuks oli Heino O., kelle kohustuste täitmiseks sundenampakkumine läbi viidi7. Kohtule esitatud andmest nähtuvalt ei olnud kinnistu omanik Heino
Hageja tõend – vara enampakkumise akt tlk 7-9
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-29-19146 O. kostja ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingu nr 07-174958-EV osapooleks. Hageja poolt omandatud kinnistu oli küll tagatiseks kostja laenukohustusele, kuid õiguslikult on olukord sõltumata hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandamiseks jäänud kostja jaoks muutumatuks - kostja laenukohustus AS Swedbank ees on tagatud lepingu osapooleks mitte oleva kolmandale isikule (käesoleval juhul hagejale) kuuluva kinnistuga. Seega ei ole kinnistu omaniku vahetus eelduslikult kostja laenulepingust tulenevat õiguslikku olukorda ega lepingust tulenevaid kohustusi muutnud: kostja laenukohustust tagab endiselt laenusuhte osapooleks mitte oleva isiku e. hageja omandis olevale kinnistule seatud hüpoteek.
12.Kostja on esitanud vastuväite, et sundenampakkumise käigus müüdi kinnistu enampakkumisel oluliselt alla turuhinna. Kohtutäituri poolt määrati kinnistu alghinnaks 18750 eurot, arvestades turuhinnast maha hüpoteegiga tagatud osa, mis tähendab seda, et hageja soetas korteri hinnaga, millest oli maha arvestatud hüpoteegiga tagatud nõuete kogusumma. Kostja leiab, tuginedes kinnistule seatud hüpoteegi kogusumma ja enampakkumise lõpphinna matemaatilisele liitmistehtele, et antud kinnistu keskmiseks turuväärtuseks on 70 785,95 eurot. Kostja ei ole oma väidet mitte ühegi tõendiga tõendanud. Kohtule esitatud vara enampakkumise akt järgi 27.10.2015.a. täiteasjas nr 175/2015/916 võttis enampakkumisest osa kaks isikut ja müügihind (24 450€) tõusis alginnast oluliselt kõrgemaks (5700 €). Kohus märgib, et antud juhul on kostja vastuväide tõendamata, kostja kasutatav metoodika kinnistu väärtuse arvutamisel on oletuslik. Samuti ei ole kostja sundtäitmise teel võõrandatud kinnistu omanikuks, kelle õiguste riivet sundmüügihinna ebaproportsionaalsuse osas oleks käesolevas menetluses oleks võimalik alusetu rikastumise argumendina kasutada.
13.Kostja on esitanud kohtule täiendava vastuväite hagi esitamisel hea usu põhimõttega vastuollu mineku tõttu. VÕS § 6 lg 1 on sätestatud võlausaldaja ja võlgniku kohustus käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt tuleb jätta võlasuhtele kohaldamata seadusest, tavast või tehingust tulenev, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 138, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Õiguste kuritarvitamise keeld on sätestatud TsÜS § 138 lg 2. Kostja leiab, et hageja ei käitu hea usu põhimõtte kohaselt, kuna hagejal puudub õigus ja õiguslik alus kostja suhtes nõude esitamiseks. Kohus on eelpool tuvastanud hageja nõudeõiguse olemasolu ja selle õigusliku aluse, ning kostja üldsõnaline vastuväide ei ole siinkohal põhjendatud.
14.Tulenevalt VÕS § 173 lg 2 kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale ka nõudega seotud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Kõrvalkohustuste hulka kuulub ka viivise maksmise kohustus (RKTKo 3-2-1-124-07, p 14). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks tasutud laenumaksetele mõista kostjalt välja viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Menetluskulud 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-29-19146 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on antud menetluses riigilõiv 325 eurot, mille kohus jätab tulenevalt TsMS § 162 lg 2 kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.