Võlaõigus › Kompromissilepingud

3.2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.3 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid kompromissileping/võlatunnistus nr 24334532, 05.12.2017.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet järelmaksuga müügileping nr. 299329, 05.06.2014 järelmaksuga müügileping nr 303367, 11.06.2014, mille alusel kostja võlgnes hagejale 4229,55 eurot ja viivised summas 916,67 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping /võlatunnistus, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 209,55 eurot nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss summas 4936,67 eurot (4229,55 + 707,12). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja teostas neli esimest osamakset, kokku summas 830 eurot, millest hageja on arvestanud 20 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks (lepingu p.5.1) ja 810 eurot põhiosa katteks. Peale lepingu lõppemist on kostja tasunud 13.09.2018 summas 100 eurot. Seega võlgneb kostja põhiosana 3319,55 eurot (4229,55 – 810 – 100). Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.06.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxx xx xxxxx xxxxx xxxx. Seetõttu juhindudes § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus kompromissisummas 5281,97 eurot s.h põhinõue 3319,55 eurot ja enne 05.12.2017

sissenõutavaks muutunud viivised 707,12 eurot, viivised põhinõudelt 3319,55 eurot alates 16.06.2018 kuni 17.02.2020 summas 1220,30 eurot ja sissenõudekulu 35,00 eurot ja viivis kuni põhinõude 3319,55 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud viivise määra 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 18.02.2020. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja põhjendused Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: oma halva majandusliku ja tervisliku seisundi tõttu ei ole olnud võimalik võlgnevust tasuda. On pikalt viibinud haiguslehel ja tööle naasemine on olnud raskendatud. Kostja võlgnevuse tasumist on veel lisaks raskendanud seoses Eesti Vabariigi seadusest tulenev laste elatisraha tasumise kohustus, mis on eelis järjekorras, mida kostja ei ole ka suutnud täies mahus tasuda. Kostja palub arvestada tema majanduslikku olukorda ja mitte lisada vastaspoole esindaja kulusid ja jätta kohtuga seonduvad kulud vastaspoole kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Tartu Maakohtu 8.aprilli 2020 määrusega (tl 28) määrati pooltele tähtaeg, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente. Kostja on täiendanud oma seisukohti (tl 3242). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule, siis on ta kohustust rikkunud. VÕS § 101 kohaselt on võlausaldajal õigus rikkumise korral rakendada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas ka lõike 1 punktis 6 sätestatud viivist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolte vahel on sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus nr 24334532, 05.12.2017.a.l (tl 4-6). Kostja palub võlgnevuse väljamõistmisel arvestada tema majanduslikku olukorda. Kohtul on vajalik lahendada küsimus, kas kostja poolt esile toodud asjaolud on aluseks viivise vähendamisele alla seaduses sätestatud määra. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on kohtu hinnangul piisavalt tõendanud, et tema majanduslik olukord on raske. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ja kostjal on elatise võlgnevus 42743.49 eurot (tl 44).

Nähtuvalt toimikumaterjalidest ei ole kostja käitumine olnud pahatahtlik ning tema sooviks on olnud võlgnevuste tasumine. Kostja majandusliku olukorra ja tervisliku seisundi tõttu on aga võlgnevuste tasumine võimalik ainult osade kaupa. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kostja taotlus viivise vähendamiseks. Kohus leiab, et viivist tuleb vähendada kuni seadusjärgse määrani. Kohus selgitab, et reeglina ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse, s.o alla seaduses sätestatud viivise määra. Seadusjärgses määras nõutav viivis ei ole iseenesest ebamõistlikult suur. Ambulatoorse epikriisi (tl 32-33) kohaselt oli kostja pikalt töövoimetuslehel 2.11.20183.04.2019 ja e-MTA andmetel (tl 34-43) oli kostja 2018 aastal sissetulekuks haigekassa töövõimetuse hüvitis 606,79 eurot, palgatulu kokku 900 eurot ja 2019 aasta sissetulekute kohta andmed puuduvad. Arvestades kostja tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda, tuleb piirata viivisenõude ulatust, s.o kohus peab vajalikuks vähendada tulevikus sissenõutavat viivist ja piirata selle ulatuse poolega põhivõla suurusest (koos sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab 1659,77 eurot). Kohus leiab, et viivisenõude ulatuse piiramisega ei ole oluliselt kahjustatud hageja õigustatud huvi kohustuse täitmise vastu. Arvestades hageja majanduslikku tegevust tagab ka viivis, mis moodustab poole põhinõudest, antud juhul kohustuse täitmise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et sissenõutavaks mittemuutunud viivist tuleb samuti vähendada selliselt, et kohus mõistab välja viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3319,55 eurot, enne 05.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 707,12 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja alates 16.06.2018-13.09.2018 arvestatuna põhinõudelt 3419,55 eurot ja alates 14.09.2018 arvestatuna põhinõudelt 3319,55 eurot kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras kokku 499,39 eurot ning jooksva viivise alates 30.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kohus jätab hagi rahuldamata seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes ning samas määras jooksva viivise väljamõistmise osas. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei oma kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsi.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 86% ulatuses hageja kanda ja14% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 450 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o summas 200 eurot (2,5x80 eurot/h). Hageja lepinguline esindaja on märkinud õigusabikulude spetsifikatsioonis, et asjas on kulunud aega kokku 3,5 tundi ning õigusabi on osutatud tunnihinnaga 100 eurot tund. Kohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud tunnitasumääraga. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eur/h. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskuludest 650 eurot 14% hageja enda kanda ja 86% kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 559 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.