2.Välja mõista solidaarselt M Glt (G, isikukood xxxx) ja V Galt (Ga, isikukood xxxx) Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu (registrikood 80432096) kasuks 6618,49 (kuus tuhat kuussada kaheksateist koma nelikümmend üheksa) eurot.
3.Välja mõista solidaarselt M Glt (G, isikukood xxxx) ja V Galt (Ga, isikukood xxxx) Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu (registrikood 80432096) kasuks viivis põhinõude 5831,77 (viis tuhat kaheksasada kolmkümmend üks koma seitsekümmend seitse) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.08.2019.a (kahekümne esimesest augustist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 5831,77 (viis tuhat kaheksasada kolmkümmend üks koma seitsekümmend seitse) eurot.
4.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud solidaarselt M G (G, isikukood xxxx) ja V Ga (isikukood xxxx) kanda.
6.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie 1 (6)
(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu (avaldaja) esitas 10.12.2018 Harju Maakohtule avalduse M G (asjast puudutatud isik) vastu raha tasumise nõudes. Kohus algatas 15.01.2019 avalduse alusel hagita menetluse. Puudutatud isik M G esitas 10.04.2019 vastuse, milles palus jätta avalduse osaliselt rahuldamata summas 3432,39 eurot. Avaldaja esitas 21.08.2019 avalduse nõude suurendamiseks. Kohtuistung menetlusosaliste ärakuulamiseks toimus 29.08.2019. Avaldaja esitas 29.09.2019 kohtule menetlusdokumendi. Kohus 28.01.2020 määrusega võttis menetlusse avaldaja avalduse nõude suurendamiseks ja kaasas puudutatud isikuna menetlusse V Ga ning andis puudutatud isikule V Gale tähtaja omapoolse vastuse esitamiseks. Puudutatud isik V Ga avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. KrtS § 66 lg 1 kohaselt 1 kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud korteriühistuseaduse tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks käesoleva seaduse jõustumisel korteriühistu. KrtS § 66 lg 2 kohaselt korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad üle korteriühistule. Eelkõige kuuluvad hagita menetluses lahendamisele vaidlused, mille raames korteriühistu nõuab ühelt korteriomanikult majandamiskulude tasumisest, sest need vaidlused tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (TsMS III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 864). Enne korteriomandi- ja korteriühistuseadust kehtinud korteriomandiseaduse järgi toimus korteriomandite valitsemine korteriomanike ühisuse kaudu, kui korteriühistut ei olnud moodustatud. Varasemalt Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistut ei olnud moodustatud. Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriomanike ühisuse valitsejaks oli määratud OÜ xxxx (vt 14.05.2015 korteriomanike üldkoosoleku protokolli punkti 3). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisel läksid hiljemalt 01.01.2018 kõik endise Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle moodustatud Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistule (avaldaja). Seega majandamiskulude nõuded (sh võlgnevused) on üle läinud avaldajale (KrtS § 66 lg 2). 2 (6)
Avaldaja (korteriühistu) nõuab korteriomanikelt majandamiskulude tasumist. Kohtu hinnangul on avaldaja (korteriühistu) esitanud avalduses nõuded, mida kohus saab lahendada hagita menetluses korteriomandi ja kaasomandi asjas.
3.KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Kohtu hinnangul olukorras, kus puudutatud isikud on korteriomandi ühisomanikud, peavad nad ühisomanikena täitma korteriomandist tulenevad kohustused solidaarselt (võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1). Sealhulgas tulenevalt korteri omandaja vastutusest ka olukorras, kus üks korteri omanikest kantakse kinnistusraamatusse hiljem (KrtS § 43). Seadusest- ja korteriühistu põhikirjast tulenevalt ning korteriühistu otsustest tulenevalt sai korteriomanikult nõuda majandamiskulude tasumist ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 alusel ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg 1 alusel. Avaldaja esitas avalduse puudutatud isiku M G vastu 5831,77 euro ja viiviste tasumise nõudes. Avaldaja esitas 21.08.2019 avalduse nõude suurendamiseks. Avaldaja 29.09.2019 menetlusdokumendis täpsustas, et puudutatud isik M G ja puudutatud isik V G on aadressil Kaupmehe 4, 10114 Tallinn asuva korteri nr xxxx ühisomanikud alates 26.03.2019. Kuivõrd kohtumenetluse ajal on kinnistusraamatus korteriomandi osas tehtud muudatusi ning kantud ühisomanikuna sisse puudutatud isik V G, käsitleb avaldaja puudutatud isikuid käesolevas menetluses ühiselt. TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud hagita avalduse lahendamisel taotluse sõnastusega. Kohus 28.01.2020 määruses märkis, et lahendab hagita menetluses avaldaja nõuded puudutatud isiku M G ja puudutatud isiku V Ga vastu. Kohtu hinnangul avaldaja nõuab mõlemalt puudutatud isikult kui korteriomanikelt ja avaldaja liikmetelt majandamiskulusid kogusummas 5831,77 eurot. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, millise perioodi eest avaldaja nõuab mõlemalt puudutatud isikult majandamiskulusid 5831,77 eurot.
4.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt korteriühistu asutamise järgne majandamiskulude võlgnevus jaanuar 2018 kuni juuli 2019 eest on vastavalt avaldaja nõude arvestuses märgitule 2399,38 eurot (vt 12.07.2019 arve nr TE00236 saldoteatist). Majandamiskulude võlgnevus 2399,38 eurot ei sisalda viivist. Majandamiskulusid ei ole tasutud jaanuar 2018 kuni juuli 2019 eest. Korteriühistu asutamise järgne majandamiskulude võlgnevuse kujunemine on kohtule arusaadav Avaldaja arvestuse järgi korteriomanike ühisuse aegne varasem võlgnevus detsember 2017 seisuga 3432,39 eurot (vt 12.07.2019 arve nr TE00236 saldoteatis ja avaldaja 10.12.2018 menetlusdokumendi punkt 2.6.). Avaldaja dokumentides esitatud nõude 3432,39 eurot kujunemine on ebaselge. Kohus on korteriomanike ühisuse aegse varasema võlgnevuse välja selgitamiseks 28.01.2020 määrusega korraldanud tõendite kogumise. Korteriomanike ühisuse valitseja OÜ xxxx 12.02.2020 esitatud dokumentidest ja tõenditest nähtub, et Kaupmehe 4, 10114 Tallinn asuvale korterile nr xxxx esitati 31 majandamiskulude arvet perioodil juuni 2015 kuni detsember 2017, mille tulemusel moodustus korteri majandamiskulude võlgnevus 3432,39 eurot. OÜ xxxx 12.02.2020 esitatud dokumentidest ja tõenditest nähtub, et alates juuni 2015 esitatud arvest hakkas avaldaja nõutav võlgnevus 3432,39 eurot kogunema. Perioodil juuni 2015 kuni aprill 2016 esitati Kaupmehe 4, 10114 Tallinn asuva korteri nr xxxx eest 11 majandamiskulude arvet kogusummas 1128,17 eurot, mis on 3 (6)
jäänud täies ulatuses tasumata. Perioodil mai 2016 kuni detsember 2017 esitati Kaupmehe 4, 10114 Tallinn asuva korteri nr xxxx eest 20 majandamiskulude arvet kogusummas 2304,22 eurot, mis on jäänud täies ulatuses tasumata. Kokku 31 (11+20) tasumata arvet kogusummas 3432,39 (1128,17+2304,22) eurot. Majandamiskulude võlgnevus 3432,39 eurot ei sisalda viivist. Avaldaja arvestuse järgne korteriomanike ühisuse aegne varasem võlgnevus juuni 2015 kuni detsember 2017 majandamiskulude eest 3432,39 eurot lõppsummana kattub korteriomanike ühisuse valitseja OÜ xxxx 12.02.2020 esitatud dokumentides ja tõendites märgitud majandamiskulude võlgnevuse lõppsummaga 3432,39 eurot juuni 2015 kuni detsember 2017 majandamiskulude eest. Avaldaja dokumentides esitatud nõude 3432,39 eurot kujunemise ebaselgus on kõrvaldatud korteriomanike ühisuse valitseja OÜ xxxx 12.02.2020 esitatud nõude arvestusega. Kohtu hinnangul avaldaja nõuab mõlemalt puudutatud isikult kui korteriomanikelt ja avaldaja liikmetelt majandamiskulusid kogusummas 5831,77 (2399,38+3432,39) eurot juuni 2015 kuni juuli 2019 eest. Majandamiskulude võlgnevus 5831,77(2399,38+3432,39) eurot ei sisalda viivist.
5.Avaldaja tugineb asjaolule, et puudutatud isikud korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et puudutatud isikutel on kohustus tasuda korteriühistu ja varasema korteriomanike ühisuse aja majandamiskulude eest, on puudutatud isikute kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatust nähtub, et varasemalt oli Tallinnas Kaupmehe tn 4-xxxx asuva korteriomandi (kinnistu nr xxxx) omanikuna kinnistusraamatusse kantud puudutatud isik M G. Alates 26.03.2019 on mõlemad puudutatud isikud viidatud korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kinnistusraamatu omanikukande muutus toimus täite- või pankrotimenetluses. Kohus eelnevalt leidis, et majandamiskulude nõuded (sh võlgnevused) on üle läinud avaldajale (KrtS § 66 lg 2) ja ühisomanikud peavad täitma korteriomandist tulenevad kohustused solidaarselt (VÕS § 65 lg 1, KrtS § 43). Seega puudutatud isikud on avaldaja liikmed (KrtS § 1 lg 4), kes peavad ühisomanikena täitma korteriomandist tulenevad kohustused solidaarselt (VÕS § 65 lg 1, KrtS § 43).
6.Avaldaja nõuab arvetest nähtuvalt järgmisi korteriomanike ühisuse aegseid majandamiskulusid juuni 2015 kuni detsember 2017 eest: ekspluatatsioonikulud, remondikulud, prügivedu, üldelekter, küte, vesi ja kanalisatsioon. Avaldaja nõuab arvetest nähtuvalt järgmisi korteriühistu aegseid majandamiskulusid jaanuar 2018 kuni juuli 2019 eest: haldus- ja hooldustasu, kindlustus, külm vesi, küte, prügivedu, remonditasu, üldelekter. Kohtule on esitatud: avaldaja põhikiri (vt põhikirja p-d 4.2.6 kuni 4.2.6.9), avaldaja asutamise 12.12.2017 koosoleku protokoll (vt punkti 10), 05.07.2016 korteriomanike üldkoosoleku protokoll (vt punkti 3.8), perioodi 2016-2017 majanduskava, 14.05.2015 korteriomanike üldkoosoleku protokoll (vt punkti 5.10) ja perioodi 2015-2016 majanduskava. Nõude tõendamiseks on kohtule esitatud ka majandamiskulude alusarved ja Tallinnas Kaupmehe tn 4-xxxx korteri majandamiskulude arved koos laekumiste ning nõude arvestusega. Dokumentidest nähtuvalt on puudutatud isikud kohustatud tasuma majandamiskulusid enne ja pärast korteriühistu moodustamist. Avaldaja põhikirja järgi saab nõuda korteriühistu järgselt järgmisi majandamiskulusid: küte, üldelekter, vesi- ja kanalisatsioon, üldvesi, prügivedu, halduskulud, hoolduskulud, elamu remondifond, kindlustus (vt põhikirja p-d 4.2.6 kuni 4.2.6.9). Samuti on korteriühistu järgsed haldamise ja majandamise kulude suurus ja tasumise tähtajad määratud 12.12.2017 koosolekul. Sealhulgas haldus- ja hooldus tasu, remondifond, üldelekter, küte, vesi- ja kanalisatsioon (vt avaldaja asutamise 12.12.2017 koosoleku protokolli punkti 10). 05.07.2016 korteriomanike üldkoosoleku protokolli (vt punkti 3.8), perioodi 2016-2017 majanduskava järgi saab nõuda korteriomanikelt ühisuse aegseid järgmisi majandamiskulusid: remondifond; hooldusteenused sh hoone-, küttesüsteemi-, veevarustuse-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemi hooldus; heakord, kommunaalteenused. Samuti 14.05.2015 korteriomanike 4 (6)
üldkoosoleku protokolli (vt punkti 5.10), perioodi 2015-2016 majanduskava järgi saab nõuda korteriomanikelt ühisuse aegseid järgmisi majandamiskulusid: remondikulud; hooldusteenused sh hoone-, küttesüsteemi-, veevarustuse-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemi hooldus; heakord, kommunaalteenused. Kohtule esitatud majandamiskulude alusarvetest nähtub, et korteriomanike ühisuse aegselt aastatel 2015-2017 tekkinud korteriomanike ühisusel järgmised jooksvad majandamiskulud: prügiveo-, elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsiooni eest. Kohtu hinnangul avaldaja saab nõuda esitatud arvetel märgitud majandamiskulusid. Arvetel märgitud tasu ja kulu liik on ette nähtud korteriühistu põhikirjas ja seaduses ning korteriomanike otsustes.
7.Kohus eelnevalt leidis, et avaldaja nõuab mõlemalt puudutatud isikult kui korteriomanikelt ja avaldaja liikmetelt majandamiskulusid 5831,77 eurot juuni 2015 kuni juuli 2019 eest. Majandamiskulude võlgnevus 5831,77 eurot ei sisalda viivist. Kohus eelnevalt leidis, et avaldaja saab nõuda esitatud arvetel märgitud majandamiskulusid. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et neil oleks majandamiskulude tasumise kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus majandamiskulude eest tasuda. Kohtu hinnangul avaldaja saab nõuda puudutatud isikutelt juuni 2015 kuni juuli 2019 esitatud arvetel märgitud majandamiskulusid kogusummas 5831,77 eurot. Kohus rahuldab avaldaja majandamiskulude nõude 5831,77 eurot.
8.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt majandamiskulude põhivõlgnevuselt 5414,34 eurolt arvestatuna sissenõutavaks muutunud viivist 786,72 eurot. Avaldaja esitas kohtule viivisearvestuse. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et neil oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse. Kohus ei saa ületada nõude piire. Kohus rahuldab avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 786,72 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistetakse TsMS § 367 alusel välja puudutatud isikutelt avaldaja kasuks viivis põhinõude 5831,77 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.08.2019 kuni täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
9.Kohus eelnevalt leidis, et ühisomanikud peavad täitma korteriomandist tulenevad kohustused solidaarselt (VÕS § 65 lg 1, KrtS § 43). Avaldajal on õigus nõuda solidaarselt puudutatud isikutelt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: perioodi juuni 2015 kuni juuli 2019 eest majandamiskulusid 5831,77 eurot; majandamiskuludelt 5414,34 eurolt arvestatuna sissenõutav viivis 786,72 eurot; viivis põhinõude 5831,77 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.08.2019 kuni täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Avaldaja solidaarne nõue puudutatud isikute vastu on kokku 6618,49 (5831,77+786,72) eurot. Kohus leiab, et antud asjas puudub alus jätta kohaldamata korteriühistu põhikirjast ja seadusest ning korteriomanike otsustest tulenev. Kohus rahuldab nimetatud avaldaja solidaarsed nõuded kogusummas 6618,49 eurot ja mõistab need puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja. 5 (6)
10.Kuna kohus rahuldas avalduse avaldaja kasuks ja puudutatud isikud on põhjendamatult jätnud mitmete aastate jooksul majandamiskulud tasumata, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta kõik menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada avalduse, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistab avalduse lahendamist ning eeldab kohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramiseks täiendavate toimingute tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.