(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2020, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-20267
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
57,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post: [email protected]) Kostja: I. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses XXX; e-post: xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista I. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks I. S. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu nr 4577059 (kliendinumber 8416511) alusel koostatud arvest nr 2015525900 tulenev võlgnevus summas 44,36 eurot (millest 15,13 eurot põhivõlgnevus, 4,23 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.06.201616.12.2019 eest ning 25,00 eurot sissenõudmiskulud).
Välja mõista I. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 15,13 eurot) alates 19.12.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 24.04.2020 summas 0,42 eurot.
Välja mõista I. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 15,13 eurot) alates 25.04.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue I. S. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 9,27 eurot.
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue I. S. vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.
Tsiviilasi nr 2-19-20267
Menetluskulud jätta I. S. kanda.
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 65 eurot (millest 45 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 20 eurot lepingulise esindaja tasu).
Väljamõistetud menetluskuludelt on I. S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-19-20267 01.06.2016 koostatud arve nr 2015525900 summas 15,13 euro tasumist. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. mai kuni 31. mai 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.06.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.06.2016 – 16.12.2019 summas 15,13 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 19.12.2019 kuni põhinõude 15,13 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07 % päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuab hageja sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.
Tsiviilasi nr 2-19-20267 liitumislepingu nr 4577059 kliendinumbriga 8416511 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 15,13 euro väljamõistmiseks kostjalt.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20267 hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast protsendina. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 18.12.2019. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.06.2016 arve nr 2015525900 maksetähtaeg oli 18.06.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.06.2016 arve nr 2015525900 tasumisega alates 19.06.2016. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 15,13 euro puhul 4,23 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
19.06.2016-30.06.2016
8,05
0,021995
0,003328
0,039936
01.07.2016-31.12.2016
0,021858
0,003307
0,608488
01.01.2017-16.12.2019
0,021918
0,003316
3,58128
Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt kogusummas 4,23 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 9,27 eurot (13,50€ - 4,23€) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 19.12.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 0,42 eurot (15,13€ x 8% / 365 kp x 13 kp perioodi eest 19.12.2019-31.12.2019 + 15,13 € x 8% / 366 kp x 115 kp perioodi eest 01.01.2020-24.04.2020) ning alates 25.04.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.
Tsiviilasi nr 2-19-20267 ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollib kohus hagita menetluse reeglite järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
Tsiviilasi nr 2-19-20267
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.