lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-14489/65

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-14489/65
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2432
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid10093327(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Nele Atonen

Kohtujurist

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2020, Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-14489

Tsiviilasi

Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid avaldus Seamill OÜ pankroti välja kuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlausaldaja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Võlgnik Seamill OÜ (registrikood 11791097), seaduslik esindaja juhatuse liige K A, lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi ErkoAndreas Roosik Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok, Estonia pst 1, Tallinn, e-post [email protected]) 16.04.2020 Võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata väljakuulutamiseks.

Aktsiaselts

Cresco

Väärtpaberid

avaldus

Seamill

OÜ

pankroti

2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok tema ülesannete täitmisest.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.Määrata kindlaks ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu 2268 eurot koos käibemaksuga ja kulud 59,56 eurot, mis mõista välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks.
4.Ajutise halduri tasu summas 2000 eurot maksta välja 28.09.2018 Advokaadibüroo Derling OÜ poolt tasutud deposiidist Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr x. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõista välja võlausaldajalt Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid.
5.Tühistada võlgnikule Seamill OÜ 26.03.2020 kohtumäärusega määratud vara käsutamise keeld.
6.Avaldada teade pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta ja käsutuskeelu tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Menetluskulude jaotus

8.Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud kulud võlausaldaja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid kanda ja saneerimisavalduste läbivaatamisega seotud kulud võlgniku Seamill OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja menetluse käik
1.Võlausaldaja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid esitas 27.09.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgniku Seamill OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-8736 mõistetud võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 500 000 eurot ja sellele lisanduv viivis. Kohtuotsus jõustus 12.10.2015. Võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 025/2015/3188, mille suhtes on pankrotiavalduse esitamise hetkeks selge, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Suurem osa võlgniku varast on täitemenetluses võõrandatud ning täitmata on võlausaldaja põhinõue 329 303,90 euro ulatuses ja kõrvalnõue 26.09.2018 seisuga 181 245,55 euro ulatuses, kokku 510 549,45 eurot. Avaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Seetõttu palub avaldaja määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.15.10.2018 esitas võlgnik kohtule saneerimisavalduse (tsiviilasi nr 2-18-15531).
3.Võlgnik esitas 16.10.2018 vastuväite pankrotiavaldusele. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja on pankrotiavalduse esitamisega kuritarvitanud oma menetlusõigusi ning kui kohus rahuldaks pankrotiavalduse, siis lubataks sellega õiguste kuritarvitamise jätkumist. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole kohtul võimalk võlgniku pankrotti välja kuulutada. Võlausaldajal ei ole võlgniku vastu nõuet, sest võlgnik on selle võlausaldajaga kehtivalt tasaarvestanud. Isegi kui võlausaldaja ei tunnista võlgniku nõuet ja kehtivat tasaarvestust, siis on võlausaldaja nõude üle vaidlus, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
4.23.10.2018 kohtumäärusega võttis kohus saneerimisavalduse menetlusse, liitis tsiviilasjaga nr 218-14489 ühte menetlusse ning jättis saneerimismenetluse algatamata. Võlgnik esitas 23.10.2018 kohtumäärusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.04.2019 määrusega võlgniku määruskaebuse Harju Maakohtu 23.10.2018 määrusele rahuldamata ning Riigikohus jättis 19.06.2019 määrusega võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmata.
5.12.08.2019 esitas võlgnik kohtule uue saneerimisavalduse. 09.09.2019 kohtumäärusega võttis kohus saneerimisavalduse menetlusse ning jättis saneerimismenetluse algatamata. Võlgnik esitas 09.09.2019 kohtumäärusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.11.2019 määrusega võlgniku määruskaebuse Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusele rahuldamata ning Riigikohus jättis 19.02.2020 määrusega võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmata.
6.12.03.2020 esitas võlgnik kohtule vastuväite võlausaldaja pankrotiavaldusele. Võlgnik palub jätta ajutine haldur nimetamata ja pankrotiavaldus rahuldamata. Võlgnik leiab, et võlgnikul on võlausaldaja nõude rahuldamiseks piisavalt vara ja võlausaldaja on sellest teadlik. Võlausaldaja kuritarvitab pankrotiavalduse esitamisega oma menetlusõigusi.
7.12.03.2020 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid oma pankrotiavalduse juurde. Võlgnik Seamill OÜ vaidles pankrotiavaldusele vastu.
8.26.03.2020 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki, määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks 06.04.2020 kell 10:00, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.
9.03.04.2020 lükkas kohus juhindudes TsMS § 64 lg 1 ja § 352 lg 1 edasi 06.04.2020 kell 10:00 määratud kohtuistungi ning määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 14.04.2020 kell 11:00 (videoistung).
10.09.04.2020 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kuulub võlgnikule raha arvelduskontodel Swedbank AS-is ja AS-is LHV Pank summas 2637,93 eurot, AS LHV Pank väärtpaberikontol olevad lihtaktsiad, mille turuväärtus seisuga 01.04.2020 on 3946,32 eurot, käibemaksu ettemaks summas 4,96 eurot, nõue HK Finance OÜ vastu summas 5 000 eurot, nõue X OÜ vastu summas 23 500 eurot ning hagi tagamiseks tagatisena tasutud rahasumma 34 600 eurot tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, mille tagastamise avaldust võlgnik maakohtule esitanud ei ole. Eelnevalt välja toodud varad moodustavad vähemalt 69 689,21 eurot. Käesoleval hetkel on pooleli võlgniku ja võlausaldaja vahel tsiviilasi nr 2-1512148, milles võlgnik nõuab kahjuhüvitist summas 1 250 000 eurot ja viiviseid. Seega omab võlgnik materiaalõigusliku nõuet võlausaldaja vastu summas 1 250 000 eurot. Antud tsiviilasjas perspektiivikust kahju hüvitamise nõude rahuldamise osas on ajutisel pankrotihalduril võimatu ennustada, kuid kindlasti ei ole ajutise halduri hinnangul nõude rahuldamine ebatõenäoline. Arvestades, et eksperdid on 2018 ja 2019 andnud osa väärusele mitmekordselt erineva hinnangu (võlgniku osa väärtus 235 599 eurot vs 1 100 000 eurot) on võimatu käesoleval ajal pädevalt hinnata mis on osa võimalik väärtus vaidluse lõpus ja võimalikul vara realiseerimisel. Ajutine pankrotihaldur saab välja tuua, et juhul kui kohus ei rahulda tsiviilasjas nr 2-15-12148 võlgniku kahjuhüvitise hagi ning võlgnikul nõue summas 1 250 000 puudub või osutub perspektiivituks, siis sõltub võlgniku vara väärtus olulises osas võlgnikule tagastatavate x OÜ osade väärtusest. Viimase eksperthinnangu kohaselt oli 2019 juuli seisuga osa väärtus orienteeruvalt 1 100 000 eurot, millest lähtuvalt saab võlgniku vara suureseks hinnata orienteeruvalt 1 100 000 + 69 689,21 = 1 169 689,21 eurot. Võlgnikul on ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt kohustusi orienteeruvalt summas 633 167,01 eurot. Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on Harju Maakohus 09.03.2018 kohtuotsusega rahuldanud Cresco Väärtpaberid AS hagi K A ja võlgniku vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ning tunnistas kehtetuks võlgniku ainuosaniku K A 02.01.2015 otsus dividendide summas 73 000 eurot väljavõtmise kohta. Ajutine pankrotihaldur täiendavaid vara tagasivõitmise võimalusi pole tuvastanud, kuid ajutine pankrotihaldur ei välista, et pankroti välja kuulutamisel võivad esineda võimalused vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Ajutine pankrotihaldur on ülesannete täitmise tulemusel tuvastanud, et võlgniku varaline seis sõltub suuresti pooleliolevast kohtuvaidlusest pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga. Võlgnik on bilansis kajastanud nõuet Cresco Väärtpaberid AS vastu kohtuasjas esitatud nõude summas 1 250 000 eurot ning 26.03.2020 bilansi kohaselt on võlgnikul vara 1 319 939,77 eurot. Samas on võlgniku teadolevad kohustused moodustavad ca 633 167,01 eurot. Seega võlgniku väitel ei ole PankrS § 1 lg 3 sätestatud eeldused täidetud, kuna juriidilisest isikust võlgniku vara katab tema kohustused. Samas on võlgnikul selged makseraskused, mis väljendub asjaolus, et võlgniku suhtes on käinud täitemenetlus alates 15.10.2015 ning täitemenetluse käigus on võlgniku vara arvelt rahuldatud osaliselt (170 696 eurot) sissenõudja nõuet. Halduri hinnangul on küsitav kas võlgniku maksejõuetust saab lugeda ajaliselt püsivaks või mitte. Võlgniku maksejõuetuse saaks lugeda ajaliselt püsivaks juhul, kui võlgniku materiaalõigusliku kahju hüvitamise nõude rahuldamine oleks vähetõenäoline ning puuduks võimalus lepingu tagasitäitmise käigus saadaoleva vara arvelt

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul on võlgniku nõue juba 5 aastat maakohtu menetluses, kuid kohus ei ole teinud tsiviilasjas nr 2-15-12148 kohtuotsust, mistõttu pole maakohus jõudnud võtta seisukohta võlgniku nõude suhtes. Samas kohtuasjas on hinnanud ekspert X X X OÜ osade väärtuseks 31.07.2019 seisuga 2,1 - 2,3 miljonit eurot ning baasväärtuseks 2,2 miljonit eurot, millest 50% moodustab 1 100 000 eurot. Võlgniku makseraskused on ajutiselt põhjustanud võlgniku soov oodata ära tsiviilasjas numbriga 2-15-12148 lõplik kohtuotsus ning kohtuotsuse jõustumine ja sellest tulenevalt otsustanud antud ajahetkeni mitte vastu võtta Cresco Väärtpaberid AS-ilt tühise tehingu tagajärjel tagastatavat osalust osaühingus x OÜ. Seadusandja poolt ei ole määratletud ajalist piiri „ajutise“ perioodi osas, vaid see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Antud juhul on pankrotiavalduse võlgniku suhtes esitanud sama isik, kelle vastu väidab võlgnik olevat suurema nõude, kui pankrotiavalduse aluseks olev nõue. Võlgnik ei ole küll viie aasta jooksul täitemenetluses suutnud rahuldada antud võlausaldaja nõuet, mis viitab püsivale maksejõuetusele, kuid analoogselt ei ole kohus viie aasta jooksul lahendanud võlgniku kahjunõuet võlausaldaja vastu. Võlgnikul esineb mõistlik ja põhjendatud alus vaielda vastu võlausaldaja nõudele, sest tühise tehingu alusel vähemalt vara (osaluse) tagastamise teel peaks võlausaldaja nõue saama kas täies ulatuses või osaliselt rahuldatud. Samas ei ole selge millal see toimub ning mis on selleks ajaks vara väärtus. Praegust majanduskeskkonda arvestades võib antud valdkonnas tegutseva äriühingu osal puududa üldse turuväärtus, kuid samamoodi võib turusituatsiooni muutudes antud osal olla kordades kõrgem väärtus, kui praegu eksperdi poolt hinnatud - ehk kokkuvõttes on tegemist olukorraga kus vara reaalset turuväärtust lähitulevikus on võimatu pädevalt hinnata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kui kohus leiab, et võlgnikule tagastamisele kuuluv x OÜ osa ja/või tsiviilasjas nr 2-15-12148 Cresco Väärtpaberid AS vastu esitatud kahjunõue on ebatõenäoliselt laekuv nõue, mida ei ole võimalik varana arvestada või mille väärtus on alla 500 000 euro, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Juhul kui kohtu hinnangul X X X OÜ osa ja/või võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-12148 esitatud nõue Cresco Väärtpaberid AS vastu omab väärtust hinnanguliselt vähemalt 500 000 eurot, siis on võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga ning puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.

11.14.04.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Võlausaldaja ei nõustu ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et juhul, kui kohus ei rahulda tsiviilasjas nr 2-15-12148 võlgniku kahjuhüvitise hagi ning võlgnikul nõue summas 1 250 000 puudub või osutub perspektiivituks, siis sõltub võlgniku vara väärtus olulises osas võlgnikule tagastatavate X X X OÜ osade väärtusest. Võlausaldaja leiab, et eeltoodud ajutise halduri järeldus on ekslik, kuna haldur on lähtunud eeldusest, et keegi tagastab sellisel juhul X X x OÜ osad võlgnikule juhul kui võlgniku hagi jäetakse rahuldamata ja teiseks, kus võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Ajutine haldur on õigesti välja toonud, et kahel korral vähemalt on võlgnik keeldunud X X X OÜ osade tagasivõtmisest. Käesoleval hetkel on olukord, kus võlgnikul on väidetav nõue ja väidetav osade tagastamise nõue, aga neid pole võlgniku varade hulgas, mida ei saa maksejõuetuse hindamisel arvesse võtta. Võlgnik jäi istungil oma vastuväidete juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde. Ajutine haldur leidis, et tegemist on õiguslikult keeruka olukorraga. Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, võlgniku vastuväitega ja ajutise halduri aruandega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja ajutise halduri, leiab, et võlausaldaja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid avaldus võlgniku Seamill OÜ pankroti välja kuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid esitas kohtule Seamill OÜ pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

14.PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur on ajutise pankrotihalduri aruandes leidnud, et võlgniku varaline seis sõltub pooleliolevast kohtuvaidlusest pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga. Halduri hinnangul on küsitav kas võlgniku maksejõuetust saab lugeda ajaliselt püsivaks või mitte. Ajutine haldur on seisukohal, et kui kohus leiab, et võlgnikule tagastamisele kuuluv X X X OÜ osa ja/või tsiviilasjas nr 2-15-12148 võlausaldaja vastu esitatud kahjunõue on ebatõenäoliselt laekuv nõue, mida ei ole võimalik varana arvestada või mille väärtus on alla 500 000 euro, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Juhul kui kohtu hinnangul X X X OÜ osa ja/või võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-12148 esitatud nõue võlausaldaja vastu omab väärtust hinnanguliselt vähemalt 500 000 eurot, siis on võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga ning puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.
15.Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole täielikult kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõulisus sõltub eelkõige tsiviilasjas nr 2-15-12148 esitatud nõude lahendusest ja/või X X X OÜ osa väärtusest. Kohus on seisukohal, et kohus ei saa käesolevas tsiviilasjas anda hinnangut tsiviilasja nr 2-15-12148 esitatud nõudele ja/või X X X OÜ osa väärtusele. Kohus ei saa aga olla kindlal veendumusel, et tegemist on alusetu nõudega, seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et võlgnik on käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku pankrot jätta välja kuulutamata.
16.Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasu summas 2268 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada tehtud kulutused summas 59,56 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 2268 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 59,56 eurot.
17.PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.
18.PankrS § 150 lg 3 järgi, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

20.Kohus jätab analoogia korras PanrS § 15 lg 6 alusel pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid kanda. Võlgniku Seamill OÜ saneerimisavalduste läbivaatamistega seotud menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda.
21.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja